rahvastiku tüüp). Riigi rahvastikupoliitka peab olema suunatud sündimuse vähenemisele. Tokyo ei ole ka Euroopa liidus ning tänu sellele ei pea riik vastu võtma miljoneid pagulasi Süüriast kui ka mujalt aafrika maadest. Rahvastiku paiknemine ning linnastumine 2 Jaapani rahvastiku keskmine tihedus on (351 in/km2). Mis on enneolematult kõrge võrreldes mõne muu arenenud riigiga. Jaapani ala jagab prefektuuriks (47). Suur rahvastiku tihedus on majanduslikes keskustes, väga palju mõjutab ka merekaubandus, näiteks Tokyo (asub Honsu saare kaguosas) , Kanagavas (asub Honsu saare kaguosas) ja Osakas (asub Honsu saare lõuna osas). Enamasti on Suur rahvastiku tihedus ajaloolises alas,Pealinna ümbrustes ning alas, kus on tasane reljeef. Jaapani keskosas on mägine reljeef, mistõttu rahvastiku tihedus on väike kindlasti mängivad ka rolli mõned vulkaanid nind kuidas asukohal maavärinatega seos on.
Biwa järv veekogude puhtusega. Kuid samas on selle probleemiga hakatud juba ammu tegelema ning veekogude puhastamiseks on tehtud palju tulemusitoovat tööd. Riik Haldusjaotus 6 Haldusjaotus piirkondade järgi. Kaardilt puudub Okinawa piirkond. Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri. 47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi.
7 jagatakse erinevate teemade ehk 5 abi-ombutsmani vahel: inimõigused, tervishoid, elamistingimused, riigi ja kodaniku suhted ning laste õigused. Ombutsmanil on õigus riigiasutustelt küsida lisateavet, dokumente või ka ametnikke küsitleda. Avalik teenistuja on kohustatud tegema koostööd, mis aitab kaasa asjaolude uurimisele ja tõe välja selgitamisele. Kreeka on jagatud 13 maakonnaks (Kr keeles Peripherie), mida juhib selle nõukogu ja 51 prefektuuriks (Kr keeles Nomoi), millest 3 on laiendatud prefektuurid. Eksisteerib ka üks autonoomne piirkond (Agion Oros (Püha Mägi) ehk Mount Athos), kuhu saavad sisse vaid meessoost isikud. 51 prefektuuri jagunevad 1033 kohaliku omavalitsuse üksuseks. 8 5. Majandus Kreeka on saavutanud tugeva ja kiiresti kasvava majanduse. Kreeka majandus on Euroopa Liidu majandusega tihedalt seotud, kuna nii peamised ekspordi kui ka impordipartnerid on EL liikmesriigid
11 Tessaalia Larisa 14,037 km ² 753, 12 Lääne-Kreeka Patras 11,350 km ² 740, 13 Lääne-Makedoonia Kozani 9,451 km ² 301, Riik on administratiivselt jagatud 13 regiooniks, nendest 9 sisemaal ja 4 saartel. Regioonid omakorda on jagatud 51 prefektuuriks (nomoi). (6) 9 Rahvastik Kreekas elab 11.2 miljonit inimest, 2008 aasta seisuga. Rahvastikust 98% on kreeklased (statistikas arvutatakse ka kõik elamisloa alusel riigis viibijad kreeklaste hulka) ja 2% muud rahvused makedoonlased, türklased, albaanlased. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat. Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised
süsteemide poole. Maakonnavolikogud komplekteeritakse sageli alamalseisvate munitsipaalvõimude esindajatest Prantsusmaa: jaotatud koos nn ülemeredepartemangu-dega (ka: meretagused departemangud) kokku 26 piirkonnaks- ülemdepartemangud, alamdepartemangud- ülemeredepartemangud+ ülemere territooriumid, kantonid, kommuunid. Komuun on territoriaalse korralduse alus, regioon on suurim üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes
tuntud oma elektroonikaseadmete ja autode tootmise poolt. Lisaks olen kirjutanud USA okupatsioonist, suurte reformide perioodist jpm. 1. ÜLDANDMED Ametlik nimi: Jaapan Asukoht: Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug- Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Lähimad naabrid: Lõuna- Korea, Hiina ja Venemaa Pealinn: Tokyo (8,8 mln; koos eeslinnadega 35,7 mln.) Rahvaarv: 127,4 mln. Pindala: 376 520 km2 Rahvastiku tihedus: 337 in/km2 Haldusjaotus: jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri Rahaühik: Jeen Riigikeel: Jaapani keel Riigihümn: Kimi ga yo Riigikord: Parlamentaarne monarhia Iseseisvus: umbes 600 a. eKr Keiser: Akihito Peaminister: Naoto Kan Peamine tegevusala: tööstus Usund: sintoism, budism, konfutsianism Jaapani kaart Jaapani lipp 2. JAAPAN PÄRAST II MAAILMASÕDA 2.1. USA okupatsioon (1945 1952)
määrab ametisse ministritest ja riiklike agentuuride peadirektoritest koosneva valitsuskabineti. Jaapani riigilipp on "Hinomaru" ("päikeseketas)", mis kujutab punast päikest valgel foonil. Riigihümni "Kimigayoo" sõnad on üle 1000 aasta vanad, kuid viisi lõi helilooja Hiromori Hayashi sellele alles veidi üle 100 aasta tagasi. Haldusjaotus Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri. MAJANDUS Üldnäitajad Tähtsamad makromajanduslikud näitajad (1998): · SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis · SKT jaotus sektorite lõikes:
keemiatööstus, metallurgia ja metalltoodete valmistamine. Põllumajanduskasutuses on 51% riigi territooriumist, ning ülekaalus on väiketalud ja peamiseks on loomakasvatus. Töötuse määr 2009.a. 8,2%. SKT-st põllumajandus 4,8%, tööstus 30,7% ja teenindus 64,5%. Jaapan Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo. Jaapan jaguneb 47 prefektuuriks, riigikeeleks jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapan on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga keiser. Keisri (tenno) osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mille Nõunikekoda valitakse 6 aastaks ja Esindajatekoda 4 aastaks. Esindajatekoda võib Nõunikekojas mahahääletatud seaduseelnõud 2/3 häältega vastu võtta. Valida võivad vähemalt 20- aastased. Peaministri nimetab parlamendi ettepanekul keiser. Mitmeparteisüsteem
342 alamdepartemangu (arrondissement) 4039 kantonit (canton) 36685 kommuuni e valda (commune) Emamaa piirkondi (région métropolitaine) on koos Vahemeres asuva ja eristaatuses oleva Korsika saarega kokku 22 Ülemeredepartemangud (régions d'outre-mer) on Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique ja Réunion. Departemangu halduskeskust (valitsuse ja prefekti ning valitud ülemnõukogu e conseil général) asukohta nimetatakse prefektuuriks (préfecture). Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur (sous-préfecture), milleks ei saa olla prefektuur ise. Peale ülemeredepartemangude on veel järgmised ülemere territooriumid (Territoires d'Outre-Mer), millest igaüks oma statuudi kohaselt on vastavalt: Prantsuse Polüneesia (Territoire françois d'outre-mer) ; Uus-Kaledoonia (entité territoriale); Wallis ja Futuna (Territoire françois d'outre-mer) Konstitutsiooniline alus
annaabi.ee 
