· Indiaanlased · Euroopa kolonistid · Prantsuse koloonia · Punanahad ja kahvanöod · Maad ei müüda · Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil · Iseseisvuse väljakuulutamine · Iseseisvussõda · Ameerika Ühendriikide loomine · Lipp · Thomas Jefferson Indiaanlased · Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu · Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt · Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased · http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid · Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. · 1756.a reisikiri õ lk 56 · Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga · Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused · Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast
• Euroopa kolonistid • Prantsuse koloonia • Punanahad ja kahvanöod • Maad ei müüda • Inglise kolooniad Põhja-Ameerikas 18.sajandil • Iseseisvuse väljakuulutamine • Iseseisvussõda • Ameerika Ühendriikide loomine • Lipp • Thomas Jefferson Indiaanlased • Ameerikas elas enne eurooplaste tulekut üle 400 indiaani hõimu • Ameerika asustati umbes 25 000 aastat tagasi Aasiast tulnud küttide poolt • Rannikuindiaanlased ja preeriaindiaanlased • http://www.youtube.com/watch?v=M- kBPcehwaw&list=PL2780FC53869EEB4D &index=22&feature=plpp_video Euroopa kolonistid • Maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, vargad, röövlid, kerjused. • 1756.a reisikiri õ lk 56 • Ellujääjad (1/3) tegelesid põllunduse ja kalapüügiga • Inglased ja prantslased: võeti kaasa seisusevahed, aadli ja vaimulike eesõigused, talupoegadele kehtestatud maksukoormused • Inglaste ja prantslaste võimuvõitlus maa pärast
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu
Neil on kõrge, tavaliselt küllaltki lampe laup ning jõuline ja kongus nina. Silmavärv on indiaanlastel enamasti tumepruun. Indiaanlased on tavaliselt keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Indiaanlased kõnelesid erinevaid keeli, samuti erinesid nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, kui mehed käi jahil ning kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkised ning elatusid piisonijahist. Koduloomi peale koera tundi ainult Andides ja Mehhikos. Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Rituaalse sõjatantsuga usuti, et kaitsehinged annavad jõudu vastase võitmiseks. Mõned hõimud uskusid tootemitesse, kes olid looma või linnukujul indiaanlaste esivanemad. Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse ja toodi ohvreid. Indiaanlaste tootemiks oli kotkas
pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. ( hernhuutlus ) positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. Mõisapõllul töötati usinamalt. negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja kahvanäod. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi. Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. Põhja ja lõunapoolsed kolooniad Kokku kolooniaid 13. Põhjapoolsetes levisid farmid. Farmer haris ise põldu,
Ühendriigid muutusid suurimateks nisutootjateks. Veel soodustas arengut uute maade kasutuselevõtt Läänes. Uued maad sobisid hästi karjakasvatuseks.Sinna rajati hulgaliselt ratsakarjuste e. cowboyde eluasemeid e. rantsosid. Lääne lõplik hõivamine oli indiaanlastele tragöödia. Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati.
et kiiresti ühest kohast teise saada. Hobused muutsid nende jahi ja sõjapidamisviise. Kütt- sõdalane oli oma hobusesse kiindunud. Ainult tema ise oli oma ratsu õpetajaks ja ratsanikuks. Põlisameeriklased elasid suuremates külades või elasid Tipiilaagrites. Külades elamine tähendas turvalisust ja võrdselt jaotatud tagavarasid. Paljud suguharud elasid savimullaga kaetud maakodades. Pueblod ehitasid kividest ja savitellistest majad üksteisi kukile nagu tänapäeva korterid. Preeriaindiaanlased elasid koonilistes telkidas, mida nimetati tipiideks ja mida katsid kokkuõmmelddud piisoninahad. Kui suguharul oli vaja ühest kohast teise kolida võisid nad kokkulapitud tipiisid õlpsasti kaasa vedada. Tipiidel olid suitsuhõlmad mida sai paari latiga ka seestpoolt avada. Suitsuhõlmad juhtisid suitsu tipiist välja. Tipiihõlmad kinnitati servast kuni suitsuavani painduvast palupuust voolitud tikkudega. Uksealapp tehti nahast ja oli ovaalne või v-kujuline. Tegevusalad:
rdt idast läände üle kogu mandri valmis 1869. aastal LÄÄNE HÕIVAMISE MÕJUD Piisonite küttimine (toit raudtee ehitajatele, ohustasid liiklust jm) 19. saj lõpuks olid peaaegu täielikult hävitatud. Nt Buffalo Bill suutis üksi 1,5 aastaga tappa üle 4000 piisoni. 1900. aastaks oli miljonilistest piisonikarjadest alles 90 isendit! tuli võtta kaitse alla. 1872 rajati USA esimene looduskaitseala Yellowstone'i Park. Preeriaindiaanlased jäid ilma traditsioonilisest elatusallikast. INDIAANLASED Indiaanlaste lootusetu võitlus valgetega: 18691891 toimus sadu relvastatud veriseid kokkupõrkeid, 65 suuremat lahingut USA armeega. 19. saj lõpuks olid USA läänepoolsed alad kolonistide poolt vallutatud, asustatud. Indiaanlased, kes soovisid säilitada oma elulaadi, paigutati spetsiaalsetele aladele reservaatidesse. Põllumajanduse edusammud Peamine majandusharu oli põllumajandus, kus rakendati
ja Austria kolme peale Poola ära. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata Läti osad, Leedu ning Suuremaosa Valgevenest ja Ukrainast. TEEMA NR. 4 -- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käisid kalal ja jahil. Preeriaindiaanlased elasid sisemaal ja olid rändava eluviisiga, elasid telkides ja elatusid piisonijahist. -- Kolooniate vahel sõdisid paljud riigid, kuid lõpuks peale jäis inglased ja prantslased, kes võitlesid ülemvõimu pärast. Seitsme aastase sõja järel kaotas Prantsusmaa oma kolooniad Inglismaale. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada
melonkõrvitsaid. Irokeesid uskusid, et igaühel neist kolmest põlluviljast on oma hing ja kutsusid neid Kolmeks Õeks. Toiduvalmistamine Naised otsisid tundide viisi toidupoolist, tassisid vett ja valmistasid toitu. Tütred rabasid emade kõrval juba varasest lapseeast peale. Pueblo naised küpsetasid õueahjudes maisikaraskit. Looderanniku tlinglitid panid tihedalt punutud kuusejuurtest korvi vett, liha ning juurvilju, lasid vette tulikuumad kivid ja keetsid ühepajatoitu. Preeriaindiaanlased kasutasid selleks piisoninahast kotte. Metallkatlad, mis pidasid kauem vastu kui nahk või punutis, levisid eurooplastest kaupmeeste kaudu. Põlisameeriklastel polnud kindlaid söömavahesid, söödi siis, kui kõht oli tühi, peale õnnestunud jahti või kui mõni rändaja juhtus peatuma. Kostitamine oli oluline komme. Toiduküllus tähendas küllust kõigile ja kui puudus kätte tuli, jagati piskugi võrdselt. Toitu talletati talveks, kui taimi ja jahiloomi oli raskem leida.
melonkõrvitsaid. Irokeesid uskusid, et igaühel neist kolmest põlluviljast on oma hing ja kutsusid neid Kolmeks Õeks. Toiduvalmistamine Naised otsisid tundide viisi toidupoolist, tassisid vett ja valmistasid toitu. Tütred rabasid emade kõrval juba varasest lapseeast peale. Pueblo naised küpsetasid õueahjudes maisikaraskit. Looderanniku tlinglitid panid tihedalt punutud kuusejuurtest korvi vett, liha ning juurvilju, lasid vette tulikuumad kivid ja keetsid ühepajatoitu. Preeriaindiaanlased kasutasid selleks piisoninahast kotte. Metallkatlad, mis pidasid kauem vastu kui nahk või punutis, levisid eurooplastest kaupmeeste kaudu. Põlisameeriklastel polnud kindlaid söömavahesid, söödi siis, kui kõht oli tühi, peale õnnestunud jahti või kui mõni rändaja juhtus peatuma. Kostitamine oli oluline komme. Toiduküllus tähendas küllust kõigile ja kui puudus kätte tuli, jagati piskugi võrdselt. Toitu talletati talveks, kui taimi ja jahiloomi oli raskem leida.