nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest: 1) kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; 2) kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne
asjadest vormid välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et
välja abstraheerida ning mõelda väliste asjade vorme ilma nende asjade materiaalse aspektita. Mateeriast ei ole võimalik otseselt mõelda (aru saada), sest teadvuses ei saa tekitada selle teisikut. Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest esiteks, kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; teiseks, kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili
näidata, et on võimalik üles ehitada vastuolude-vabu geomeetriaõpetusi, milles on loogiliselt võimalikud ka väited nagu “Kolmnurga sisenurkade summa on väiksem kui kaks täisnurka” või “Kolmnurga sisenurkade summa on suurem kui kaks täisnurka”. Seega pole eukleidilise geomeetria otsustuste subjekti ja predikaadi seosed loogiliselt paratamatud, vaid neid loogilisi subjekte saab ilma vasturääkivusse sattumata siduda ka teiste predikaatidega. Kant oli matemaatika uusimate arengutega väga hästi kursis. Üks esimesi mitte-eukleidilise geomeetria esindajaid oli tema sõber Johann Friedrich Lambert. Sellele vaatamata ei loobunud Kant veendumusest, et üksnes eukleidiline geomeetria on tõene. Seda sellepärast, et Eukleidese geomeetria ruumi-käsitlusele toetus Newtoni füüsika. Kanti jaoks oli matemaatika seos loodusteadusega olemuslik. Matemaatika ilma loodusteadusliku rakenduseta, niiöelda
kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas. INSTRUMENTALISM - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise instrumendid (vahendid). Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine. NATURALISM - kõik olemasolev on osa loodusest 50. Asjade samasus Asjad meie ümber on mõnes mõttes samased ja mõnes mõttes erinevad. Nad sarnanevad ja erinevad oma OMADUSTE poolest. Omadusi omistatakse predikaatidega: `Õun on punane' (Fa) 51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena. ,,Ma ütlen nüüd, et alati kui ma mõtlen mistahes materiaalse või kehalise substantsi peale, siis tunnen ma vahetult vajadust mõelda sellest kui piiritletust
tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal. Todorov: milline see materjal on, mida sellest teha saab. Räägib stiili iseloomustavatest kategooriatest: 1)konkreetsus (konkr. subjektiga laused) vs. abstraktsus (abstr. arutlevad laused) selle kategooria abil eristab ka kirj. suundi realistlik romaan romantiline kirjeldus (Platonovi stiil ühendab “ühendamatut”: abstr. aluseid konkr. predikaatidega) 2) Retooriliste figuuride olemasolu: seosed, mida kirjeldab Jakobson: grammatiliste figuuride seosed, mis tekivad süntagmaatilisel teljel – kordus, antitees, parallelism. 3) vaatepunktiga seonduv: subjektiivsus objektiivsus modaalsus 4) monovalentsus vs. polüvalentsus (seosed teiste tekstidega, võõrad hääled, “sõna on juba asustatud”.) Loeme teksti lineaarselt. Kuidas see muutub kujuteldavaks maailmaks.
Vaimu toimimist tuli kirjeldada kehadele omase kirjelduseeitusena; see ei ole ruumis, see ei ole liikumine, see ei ole aine muutumine, see ei ole kättesaadav avalikule vaatlusele. Vaim ei ole nagu kellavärk, ta on nagu mitte-kellavärk.” Ryle, 1996, lk 1675 Dispositsioon Ryle järgi ei ole väline intelligentne käitumine viide vaimu varjatud protsessidele, vaid vaimunähtused ongi see käitumine. Kuime kirjeldame inimesi vaimsete predikaatidega, siis ei tee me järeldusi nende teadvuse varjatud protsesside kohta, vaid kirjeldame neid viise, kuidas inimesed väliselt käituvad või kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place).
mõnda soriitide paradoksi. Kuhjaparadoks. 100 000 liivatera moodustavad kuhja. Ühe liivatera kuhjast eemaldamine ei likvideeri kuhja. Järelikult moodustab ka üks liivatera kuhja. Inimeksistentsi paradoks. Iga imik on inimene. Kui miski on inimene ajahetkel t, siis on ta seda ka ajahetkel t - S, kus 8 on vabalt valitav ajavahemik. Seega on viljastunud munarakk ka inimene. Kõik need arutlused põhinevad samal nähtusel, kus objektide omadused muutuvad suuremas vahemikus, kui predikaatidega on võimalik kirjeldada. Väikse muutuse korral jääb predikaat samaks, kuid suure muutuse korral predikaat muutub. Paradoksides annab väikeste muutuste jada kokkuvõttes suure muutuse. Antud juhul ei ole viga mitte eeldustes, vaid loogilises aparatuuris. Üks võimalik lahendus on üleminek kahevalentsest loogikast mitmevalentsesse loogikasse. Hägusloogika semantika Eelmises punktis toodud õunte rivi näite korral muutus predikaadi roheline rakendatavusaste pidevalt väiksemaks
annaabi.ee 
