Hirmsad ja müstilised jõud võivad tabada ükskõik keda, aga inimesed võivad end koguda ja elada üle kõik hirmsa ja hävitava. Ülistati tarkust ja teravmeelesust, mõistus oli inimese suurim relv. Samas oli ka inimene väga nõrk,tihtipeale ta andus maistele ja madalatele ihadele. Esimene novell räägib sellest, kuidas juut läheb rikka kaupmehe õhutusel Rooma, et tolle soovil usku vahetada. Ta nägi Roomas vastupidist arvatule, seal oli ahnus prassimist ja lihahimu. Olenemata sellest saab ristiusk aina au ja hiilgust juurde. Nähes sealset elu, naaseb ta tagasi ja hakkab kristlaseks. Inimene on nõrk, andudes maistele ihadele. Vaatamata päritolule ja seisusele, on igal inimesel õigus isiklikule õnnele. Teine novell räägib sellest kuidas Egiptuse sultan läks raha laenama ühelt rikkalt kaupmehelt. Sultan üritas juuti lõksu püüda ja küsis talt keerulise küsimuse. Kaupmees oli aga kaval ja jutustas talle vastu huvitava loo
päris kopsaka kaasavara. 3) Kes on Kassiaru Jaska? Kassiaru Jaska oli hobuseparisnik, mõisale härgade ja vilja ostja, kes raamatu alguses tihti uhkeldas oma raha ja rikkusega ning jõi tihti kõrtsi saksatoas ühes Oru Pearuga. Teose keskel Jaska veidi raundes- pärast ühte laadalkäiku surid tema lapsed kahtlasse tõppe. Selle peale ütles kirikuõpetaja Jaskale, et issand ei salli hobuseparistamist ega kannata prassimist. 4) Kuidas trumpab Andres Pearu üle? Pärast lõpmatuid ,,protsesse" Iru Pearuga mõistis Andres, et tõde rääkides ei pruugi ta oma eesmärki saavutada. Seeõttu otsustas Andres kasutada kavalust: ühel päeval kõrtsis istudes hakkas Pearu oma rahahunnikuga uhkustama ning Andres otsustas Pearule vastu astuda: ta laenas kõrtsisolijatelt raha, ilma et Pearu seda näinud oleks. Võistluse käigus Pearu imestas, kust Andres küll nii palju raha sai. Kui
aastal Moskva ülikooli aadlipansionis. Mõlema kirjaniku esimesed luuledebüüdid jäävad noisse aegadesse. Teravate keelte pärast sattusid nad tihti pahandustesse. Peale kooli suundusid luuletajad Peterburgi. Puskin arvati välisministeeriumi teenistusse ja Lermontov asus sinna kaardiväe teenistusse hussarina. Esimese jaoks oli see aeg, mil ta sai tuttavaks mitmete huvitavate isikutega, kes olid täis erinevaid maailmavaateid (Hüvanguliidu liikmed). Teisele tähendas see periood prassimist, tembutamist, hulle seiklusi. Kirjanikkude pagendus lõunas. Puskini pagendus lõunasse 1820. a oli tingitud tema poliitilisest luulest ja julgest esinemisest. Ta veetis seal neli aastat, osaliselt reisides ringi ühe toreda kindrali perega. Seal sai ta tunda armastust ja hoolt, millest varem puudu jäi. Lermontov saadeti Kaukaasiasse samuti luule pärast, peale Puskini surma avaldatud poeemid olid vihkavad, kibedaid süüdistusi täis. Kaukaasias sai ta näha mägilaste võitlusiha oma
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas.
4. PIDUSÖÖMING Jõuka rahva seas oli pidutsemine tavalisem, kuid pidulaua ümber kogunesid võimalusel kõik, nii risti-, kihlus-, pulma- ja peiepidude kui ka kiriklike tähtpäevade puhul. Lihtrahval, käsitöölistel ja talupoegadel, olid oma pidupäevad: talgud, loomatapu- ja saagikoristuspeod. Mida jõukam oli võõrustaja ja mida kõrgem tema koht ühiskondlikus hierarhias, seda peenem, rikkalikum ja mitmekesisem oli tema pidulaud. Toiduga prassimist võidi küll kritiseerida, kuid laual valitsevale küllusele vaadati üldiselt sallivalt, seda koguni eeldati kui kõrgklassi positsiooni osa. Kitsidus ei olnud kohane ega austusväärne. Helde kostitamine oli ühtlasi osa 9 Mänd, 2004, lk. 329 10 Põldsam, 2002, lk. 59 11 Põldsam, 2002, lk. 58 12 Põldsam, 2002, lk. 64 kristliku külalislahkuse nõudest, ligimesearmastuse ja sõpruse avaldus. Teiselt poolt oli see
ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kasvandikele esitavatest nõudmistes ja õpetuse kirjeldused. Peamine hool laste kõlbelise kasvatamise eest lasus emal, kuna isa aja võtavad reisid ja muud ühiskondlikud ülesanded. Uute väärtustena hakkavad domineerima kloostrite õpetavad väärtused. Seitsmeks vooruseks peetakse usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikkust. Seitsmeks surmapatuks aga kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laiskust, ihnsust ja kadedust. Kristlikul pedagoogikal oli õppekasvatus tegevuses oma eriline orientatsioonide skaala-vaimu rõhutamine, kasvatus usu kaudu. Kristust vaadeldi kui pedagoogi ja samal ajal kui isa ja kui kasvatatava käendajat. Kasvatus oli Kristuse jäljendamine nii õpetajate kui õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. Keskaegse hariduse eesmärk oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine
Eesti kirjanduses ei ole tegelikult religiooni teemat palju käsitletud. See pole olnud väga olulisel kohal. Välismaal-religioon on loomulikult inimese argipäeva tegevuste osa. 17. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Selle moodustavad erinevad tekstid ja nendest esile tulevad hoiakud. Ja mis selle kõigega kaasas käib. Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte. Ta väidab, et raamatu lugemine on kasulikum kui kõrtsis istumine. Ta pakub välja tsiviliseeritud meelelahutuse selle asemel, et oma kopikad kõrtsi peale kulutada. Hanso ja Mardi jutt 18. saj, kujutab endast dialoogi, mis ühe teemana kujutab seda, et üks talupoeg
Ristiusustamine püüdis pingeid leevenda- da. Varakeskajal polnud veel teoreetilist pedagoogikat ja kirstlaste kasutada olid vaid üksikute kiriku autoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kas- vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10 Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu-
Ristiusustamine püüdis pingeid leevenda- da. Varakeskajal polnud veel teoreetilist pedagoogikat ja kirstlaste kasutada olid vaid üksikute kiriku autoriteetide ütlemised ja mõtisklused kasvatamisest, kasvatajatele ja kas- vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10 Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele,
Eesti kirjanduses ei ole tegelikult religiooni teemat palju käsitletud. See pole olnud väga olulisel kohal. Välismaal-religioon on loomulikult inimese argipäeva tegevuste osa. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrts Selle moodustavad erinevad tekstid ja nendest esile tulevad hoiakud. Ja mis selle kõigega kaasas käib. Alkoholist kirjutab Balthazar Russow oma Liivimaa Kroonikas. Mõistab seda hukka kui pahet. Ta kritiseerib valitsevate klasside lõtvu elukombeid ja prassimist. Teine tekst- Käsu-Ants, oh ma vaene Tarto liin. Seal on alkohol võrdsustatud patuga. Üks keskseid teemasid, nt 18. saj lõpu pastor, kes kirjutab maarahvale mitmeid valgustava sisuga jutte. Ta väidab, et raamatu lugemine on kasulikum kui kõrtsis istumine. Ta pakub välja tsiviliseeritud meelelahutuse selle asemel, et oma kopikad kõrtsi peale kulutada. Hanso ja Mardi jutt 18. saj, kujutab endast dialoogi, mis ühe teemana kujutab seda, et üks talupoeg on
Alkoholist räägitakse rahvalauludes, ilukirjanduses jms. Joomalauludes alkoholi kui probleemi ei rõhutata – seal tuleb pigem esile alkoholiga kaasnev koomiline efekt. Reformatsiooniajal tähendas alkohol midagi halba, levis arusaam moraal = tervis. Alkoholist saab rääkida mitmel taustal: religioosne suhe, Eesti alkoholiprobleemi käsitleb esimesena Russow, kelle arusaam on läbi imbunud piibli seisukohtadest. Russow kritiseerib oma tekstides prassimist ja liigjoomist. Tema meelest on alkohol põhjus, miks venelased tungisid siinsetele aladele ning miks Liivi sõda algas – karistus pattude ja lodeva elu eest. Enamasti on alkohol halb, aga teoses „Koguja“ on kirjas, et vahel võib veini ka juua. Vein tõstetakse seal igapäevaseks oluliseks vajaduseks vee, vilja ja õli kõrval. Kristlikus õpetuses on armulauavein. Siiski toonitatakse piiblis alkoholi mõõdukat joomist.
annaabi.ee 
