Inglismaa kuningas Edward III oli Philip IV tütrepoeg ja pidas end seega Prantsusmaa ÕIGEKS troonipärijaks 1337a kuulutas Edward III end avalikult Prantsusmaa õigusejärgseks troonipärijaks ja võttis nõuks oma tahtmise jõuga saavutada Pildil kuningas Edward III CRECY LAHING 1346. aastal randus Inglise kuningas Edward III koos 15000 sõduriga Normandias Saatuslikuks Pransusmaale osutus Inglise sõdurite hea varustus. Selles lahingus said kolmekordses ülekaalus olnud prantslased lüüa. Pildil CRECY LAHING Inglise sõduri varustus sõjas Enamus inglasi olid kerge relvastusega vibukütid. Nende varustusse kuulus suur inglise vibu, mis laskis kaugemale ja tugevamalt kui amb. Pealegi oli seda lihtsam laadida POITIERS´ LAHING JA INGLASTE EDU
Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga, sõlmisliidu idagootide kuningaga, Verdune'i leping: Karl Suure pojapojad jagasid Frangi riigi 843 a kolmeks. See leping pani aluse Saksamaale (Ida-Frangi riik), Pransusmaale (Lääne-Frangi riik), Lõuna-Frangi riik lagunes. Ristiusu vastuvõtmine Venemaal: tihe suhtlemine paganliku Venemaa ja kristliku Bütsantsi vahel tõid kaasa lähenemise ka usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada oma mõju
Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni, lõigates sellega ära Belgias ja Põhja-Prantsusmaal opereerivad liitlasväed. Kuigi tänu Brittide edukale pääseoperatsioonile suudeti piiramisrõngasse jäänud liitlased päästa oli Saksamaa siiski edukas, sest suudeti tänu sellele Holland ja Belgia vallutada ning nõrgestada Prantsusmaad. 10. juunil kuulutas Itaalia Pransusmaale sõja, kus Prantsusmaa alistus juba 22. juunil. Suurbritannia jäi mõneks ajaks ainsaks Saksamaa ja Itaalia vastu võitlejaks ning keeldus alistumast. Hitler ründas Britanniat nii veelt kui õhust, kuid võitu ei saavutatud kuigi purustused olid suured. Suutmata Briti saari vallutada keskenduti kolooniatele Põhja-Aafrikas. 1940 sügisel sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada
Wilhelm I- Valitses 1858-1888. Preisimaa ja hiljem Saksamaa valitseja. Viis läbi palju ümberkorraldusi ning andis Bismarckile tegevusvabaduse. Victoria- Valitses Inglismaal 1837-1901. Tema valitsemist kutsutakse kui viktoriaanliku ajastut. Briti maailmariigi sümbol. Ta oli Inglismaal austatud ja lugupeetud naine. Napoleon III- Pransusmaa valitseja. Päris nimega Louis Bonabarte. Tal puudus ühiskonnas laiem toetajaskond. Tema valitsusajal kaotati Saksa-Prantsuse sõjas Pransusmaale, mille tagajäriel langes Pransusmaa majandus ning Napoleon III võeti sakslaste poolt vangi. Abraham Lincoln- (1809-1865) USA presidend ja advokaat. Orjuse vastane ja põhimõtteline inimene. Tema valitusajal toimus kodusõda. Viis läbi mitmeid reforme. AASTAARVUD: Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871.aastal Pariisi kommuun- 1871. aastal Victoria valitsusaeg- 1836-1901. aasta Ameerika kodusõda- 1861-1865. aasta Gettysburgi lahing- 1-3. Juuli 1863. aastal Napoleon III keisririik- 1851
päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse. 26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse. Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus. Van Goghile hakkas meeldima Jaapani kunst, seega ta hakkas õppima idamaade filosoofiat. Ta unistas sinna reisimisest, kuid Toulouse-Lautrec väitis, et Arles’e küla on sama valgustatud, kui Jaapan. 1888. aasta veebruaris sõitis Gogh Pransusmaale ning kolis „väiksesse kollasesse majasse“. Ta kulutas raha värvile toidu asemel, tarvitas vaid kohvi, leiba ja absinti. Vincenti füüsiline tervis hakkas ka halvemaks minema, on kuuldusi, et ta tarvitas turpetiini ja sõi värvi. Ühel maailil kujutab van Gogh end kõrva lõikamise tõttu sidemetes peaga. Kõrva lõikamise põhjusel on mitu teooriat: krooniline kõrvavalu, riidu minek kauaaegse sõbra Paul Gaughiniga, hirm Thori abiellumisel majanduslikust toetusest ilma jääda. 27
1819. A. töötas mõned kuud talvepalees Aleksander I õukonnas Marie-Antoine Carême, prantsuse tippkokk. Venemaal töötamise aja jooksul aga ei õnnestunudki tal valmistada toitu Aleksander I le. Carême reformib Vene kööki: Toite hakati serveerima prantsuse stiilis st kõik korraga lauale. Kuid see ei leidnud Venemaal poolehoidu. Venemaal oli kombeks serveerida roogi ükshaaval ja just siis, kui ta on parim. Selle stiili viis hiljem Pransusmaale Urbain Dubois. Loobuti terves suuruses loomade serveerimisest. Vaid loom tükeldati enne või peale kuumtöötlemist. Liha tükeldati portsjoniteks: naturaalne biifsteek, klopsid, langetid, antrekoodid, eskalopid. Toite hakati püreerima. Retsepte hakati täpselt järgima Larbid nimetati lõplikult ümber suppideks Tulid salatid: olivier´salat, Uatenteer. Vinegret on Vene looming, mujal maailmas tuntud Vene salati nime all.
ka riigisiseseks transpordiks · Õhutransport- suurem tähtsus on rahvusvahelistel vedudel 27 Kõige kiiremini jõuab Eestis Suurbritanniasse lennukiga. Selleks kulub mõned tunnid, kui võtta otselend. Võimalus on alati minna laevareisiga, aga olenevalt laevasõidugraafikust võib see võtta aega kuni nädal. Muidugi alati on võimalus kasutada autotransporti, millega sõita Pransusmaale ja sealt läbi Euro tunneli Inglismaale. TURISM Tegu on väga väga suure turismimaaga, mille magnetiks on täpsemalt selle pealinn- London. Kuna tegu on ühe vanima Euroopa linnaga ja veel kuningriigiga, siis selle ümber õhkab maagilist aurat, mis turiste ühte maailma suurimasse linna tõmbab. Muidugi külastatakse ka teisi linnu, nagu Edinbourgh Sotimaal ja tuntumaid ülikooli linnakuid, aga siiski jääb London enim külastatavaks kohaks. Mõned vaatamisväärsused on:
- Sündmuste käik: o Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbia sõja Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni o Saksamaa esitas Venemaa ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Pransusmaale, tungides kallale ka Belgiale Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti 1914. a sõjasündmustik: läänerindel & idarindel Küsimused: - 1. 1915-1917 tähtsamad sündmused (lahingud) o 1915 Ypresi – mürkgaas Itaalia vs Austria-Ungari Saksamaa purustas Serbia o 1916
aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 29. Versailles`i rahuleping Rahukonverentsi dokumentidest tähtsaim liitlasriikide Saksamaaga sõlmitud rahuleping, mis kirjutati alla Versailles` lossi peeglisaalis 28.juunil 1919. aastal. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Pransusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele, nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist, sh mitmest sakslastega asustatud piirkonnast. Lisaks pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja
annaabi.ee 
