William James'i pragmatismi tõeteooria Üldises käsitluses on tõde ideede omadus ühilduda reaalsusega ja väärus ühildamatus reaalsusega. Siinkohal tekib küsimus, mis on ühildumus ja mis on reaalsus? Pragmatistide jaoks on tõde see, mis ideedega juhtub. Idéed saavad tõeseks tänu sündmustele,mis aitavad inimestel sihipäraselt tegutseda. Saavutatud tõde peaks olema alati praktiline ja kasumlik. Saadav praktilisus ja kasumlikkus ei pea alati olema materiaalne. Pragmatismi puhul võiks ühildumuseks pidadagi seda ideede ja sündmuste koostoimimist reaalsuses. Reaalsus ise on antud olukord/situatsioon, milles sündmused aset leiavad.
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele,
taha. Kui traditsiooniline filosoofia tegeles/tegeleb esimeste asjadega: algpõhjuste, aluste, printsiipide uurimisega, siis pragmatismi pärusmaa on viimased asjad: otstarve, eesmärk, mõte ja õnn. 2 PRAGMATISMI TÕETEOORIA Pragmatismi seisukohalt on tõesed sellised uskumused, mis "töötavad ", et neist lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Võib ka öelda, et tõesed uskumused on kasulikud, sest viivad püstitatud eesmärgile. Inimesed ei saavuta pragmatistide arvates võib-olla kunagi absoluutset tõde ning seepärast tuleb leppida nende tõdedega, mis "töötavad". William James'i arvates peame olema valmis nimetama seda, mida täna tõeseks peame, homme eksimuseks. Inimliku elu eesmärgiks on peamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. Kui teadlased räägivad, et maailm koosneb aatomitest ja elektronidest, siis ei tohi me seda mitte sõnasõnaliselt võtta. Tuleb lihtsalt leida teooria, millega saaksime töötada
pragmatistid, vahetate põhjuse ja tagajärje ka, kui lasete tõe olemisel asuda verifitseerimisprotsessides. Need on üksnes selle olemise margid, üksnes meie lombakad moodused toimunu järel kindlaks tegemiseks, millistel meie ideedest juba on see imeline omadus. See omadus ise on ajatu nagu kõik olemused ja loomused. Mõtted saavad sellest otseselt osa, nagu saavad osa ka väärusest ja ebaolulisusest. Seda ei saa analüüsiga lahutada pragmaatilisteks tagajärgedeks." 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? Te tajute selles probleemi. Kui meie ideed ei suuda oma objekti täpselt kopeerida, mida tähendab siis sobivus selle objektiga? Mõned idealistid näivad ütlevat, et ideed on tõesed alati, kui nad on seda, mida me Jumala arvates peaksime selle objekti kohta mõtlema. Teised hoiavad koopia-vaatest lõpuni kinni ja räägivad, nagu oleks meie ideedes tõde proportsioonis
peetakse tekkivat kasu. William James'i meelest on religioosne usk tõeline ja õige, sest see on praktiliselt kasulik. Need, kes usu hülgavad, neid ootab ees pessimism, mis pole üldse kasulik. Pragmatismi mõõdupuu lähtub sellest, kui kasulik miski inimesele on. Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates pole reaalsust olemas, sest see on alles tekkimisel. Kõik sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised on need mõtted ja ettekujutused, mis aitavad parermini mõista tegelikkust ning mida saab praktiliselt ka kasutada. Pragmatistid ütlevad, et see mis töötab, ongi tõde. Eksistentsialism Sören Kirkegaard on eksistentsialismi rajaja. Eksistentsialismi eesmärgiks on tõestada üksikisiku unikaalsus
staatiline suhe? See on tema motivatsioon! Kui see nii on, siis on ka praktilised tagajärjed – see toob kaasa endaga väga kindla eluviisi, mis talle endale on vastuvõetamatu. Kriitika - piirab inimeste vabadust, määrab tema rolli, ettemääratud tõed mida järgida jne. see poleks ühildatatav aktiivse loova tulevikueksistentsi puhul. Seal oleks kõik ettemääratud. Selline eksistens on rõhuv ja tuleb leida teine käsitlus. Ühildumine pragmatistide jaoks on verifitseerimise protsess (protsess ise tähendab midagi muutuvat). Mõisteliste teisenduste rada – tõde, verifitseerimine, juhtimine, ühildumine. Viimased kolm on need, mida inimene teeb. Tõde ja ühildumine võivad olla staatilised. Viimased kolm aga näitavad suhet praktikaga. Reaalsus (lk 135) – erinevus - ajalis ruumiline reaalsus või absoluut väljaspool ruumi. Pragmatistid: 1. meelelised tajuvad asjad ja suhted (lk 135). 2. suhted mentaalsete ideede vahel (lk 137). 3
Inimene ei ole eelkõige mõtlemisega varustatud olend, vaid tegutsev olend. Peamine on tahe. Inimese intellekt on seotud tahte tegutsemise teenistusse. William James religioosne usk on tõeline, sest see on praktiliselt kasulik. Inimesi, kes hülgavad selle, tabab pessimism ja ahastus. Religioossne usk on tõeline ja hea. Mõõdupuu pragmatismis see, kui kasulik see inimesele on. Pragmatism meetod, mille abil inimene püüab jõuda elu eesmärkideni. Pragmatistide arvates. Reaalsust pole olemas, on alle tekkimisel. Sõltub inimese loomisvõimest. Tõelised need mõtted, ettekujutlused, mis aitavad paremini mõista tegelikkust, mida saab praktiliselt kasutada. Pragmatistid ütlevad: see, mis töötab, ongi tõde. EKSISTENTSIALISM Sóren Kirkegaard 18.saj., taanlane päritolult. Üks 20.saj. enim mõjutanud filosoof. Kirjutas oma töid taani keeles. Hiljem ta raamatud tõlgiti. 1813
erineval ajal. Koherentsusteooria kriitikat: 1. Empiirilised tõed 2. Mis uskumuste süsteem? (Kelle uskumustega peab väide olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju). 5. Pragmatismi tõeteooria C.S. Pierce. W. James. F.C.S. Schiller. J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et