18. Semiootika Juri Lotman: keel kui primaarne modelleeriv süsteem; kultuur kui sekundaarne modelleeriv süsteem; traditsiooniliselt vastandatakse koodi (keelt) ja teadet (kõne); keel kommunikatsioonisüsteemi invariantne aspekt, kõne keele variatiivne realiseering; Lotman väidab, et keel on ajalooga kood 19. Sotsiolingvistika Uurib ühiskonna kõigi aspektide toimet keelele, s.h kultuurinorme, ootuseid, konteksti ja viisi, kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja
semantikakomponendi lisandumine Semantiline komponent on "Aspektide" olulisim täiendus, sellest sündis generatiivne semantika. Semantikakomponendi ülesandeks oli määrata, kas erinevatel pindstruktuuridel on sama või erinev tähendus. 21. Lingvistilise pragmaatika sünd. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil. Grice'i koostööprintsiip. Vestlusanalüüs (ehk konvresatsioonianalüüs) Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti lausungi tähendusest ja esitusest (performance) mitte struktuurist (competence). Laiemas tähenduses on pragmaatika mistahes keelelise tegevuse uurimine. kõneaktiteooria Austinil ja Searlil Austin kirjeldab, kuidas mingi lausung saab teha midagi: nimelt jõudude kaudu, mis viivad läbi suhtlusakti eri tasandeid. lokutiivne (väljendus) akt/tegu lausung, millel on kindel mõte
Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist
Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks.
+ neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda * Dialoogi struktuur 12. Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsilingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. * Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. * Empiirilisus kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev) * Sotsiolingvistika tegevusalad: o kõneetnograafia ja vestluse struktuur kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega, kogutakse materjali lindistamise teel o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond o praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) * Variatiivsus o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks) o geograafiline murre e dialekt + Eesti murdealad:
saavutada.) Vestlusanalüüs - Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse • Termin pragmaatika Morriselt (1938) semiootikast: kolm märkide uurimise valdkonda 1) süntaks (märkide omavahelised suhted), 2) semantika (märkide ja objektide suhted) nt Anna teed märk 3) pragmaatika (märkide ja interpreteerija suhted) kes tõlgendab märki • Kui uurimises on olulisel kohal keelekasutaja, on tegemist pragmaatikaga. • Kui on abstraheerutud kasutajast ja analüüsitakse ainult väljendi vastavust maailmale, on tegemist semantikaga. • Kui abstraheerutakse ka maailmast ja tegeldakse ainult märkide omavaheliste suhetega, on tegemist süntaksiga. • 20. sajandi esimesel poolel oli tähenduse uurimises keskel kohal tõeväärtussemantika • Pragmaatiline pööre: Austin, Grice ja Searle 1950. aastate lõpust alates huvituti – lausungi (mitte lause)
talupõllumehe edukust. Jutustus räägib õpetuse järgimisest. Põllupapp tahab, et tema sulane tuleks kirikusse pühapäeval, sest teda häirib, et sulane pole korralik kirikuskäija – tal pole isegi kirikuriideid. Eduni viib töö tegemine ja eesmärgi poole püüdlemine – tööeetika on protestantluses tähtis, s.o eeldus inimese õigeks eksistentsiks ja korralikuks eluks. Protestantlus on seotud majandusliku mõtlemisega, rikkaks saamisega, laiemalt pragmaatikaga. Töö viib jumala heakskiiduni. „Kui sa usud jumalasse ja kui oskad piiri pidada, ennast distsiplineerida, siis ootab sind eest õnnestumine, edu vms, misjärel oledki õnnelik.“ – protestantismi sisemine mehhanism. Katoliiklus jäi pigem imesid ootama, protestandid tegid tööd. Ratsionalism: jumal on küll maailma loonud, aga inimene võib maailma ratsionaalselt kirjeldada, uurida, analüüsida.
arvamus ja ta usaldab sel teemal kasutaja arusaamis- ja otsustusvõimet rohkem kui muid võimalikke allikaid, ei ole ju vaja tervet raamatut välja anda, eriti mitte sõnastikku, mis traditsiooniliselt ju ongi just sõnatähenduste kirjapanemise ja otsimise koht olnud. Kokkuvõte kolme viimase vastuväite vastuväidetest: sõnastiku koostamisele saab leida teoreetilise põhjenduse ainult juhul, kui selleks oluliselt lihtsustada nii keelefilosoofiat, semantikateooriat (jättes selle pragmaatikaga ühendamata) kui ka konkreetsete sõnade tähendusi ja omavahelisi tähendussuhteid. Siinkirjeldatav onomasioloogia ehk teh- niline mõistelisus ongi just sellel otstarbel tehtud teoreetiline lihtsustus, mis aitab koostajal ära teha vajalikke praktilisi lihtsustusotsuseid. Mul on sõnapõhine sõnastik juba valmis, mis ma nüüd teen? Soovitame teisendada sõnastiku mõistepõhiseks, tulevased parandused ja täiendused teha ainult selles vormis, ja avaldamiseks teisendada
annaabi.ee 
