Praadimistemperatuur sõltub toorainest (nt liha vajab kõrgemat temperatuuri kui kala). • Üldiselt jääb praadimistemperatuur 150-280 °C vahele. • Praadimisel tekib pruunikas koorik PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimine • Rohkes rasvas praadimine • Frittimine • Rasvata praadimine • Praeahjus küpsetamine • Grillimine • Röstimine • Pruunistamine • Üleküpsetamine PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimisel lisatakse rasva 5–10% praetava toiduaine kogusest. Toiduaine asetatakse kuumale pannile kuuma rasva sisse ning seda keeratakse pannil ainult üks kord. Selline praadimisviis sobib peaaegu kõikidele toitudele (nt pannkoogid, kotletid, köögiviljad, liha, kartulid) • Rohkes rasvas praadimisel on rasva vähemalt 1/3 praetava toiduaine kogusest. Rasv kuumutatakse pannil, toiduaine asetatakse selle sisse, praetakse kuni kooriku tekkimiseni ja pööratakse siis ümber. Sobib tooreste
7. Praadimine Toiduaine vailmistamine · Pann Asetatakse toiduaine · Liha väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, see · Pliit kuumale pannile kuuma · Keedetud kartul tagab selle et toit ei ole liiga · Õli rasva sisse. Rasva võetakse · Pannkook rasvane. 5-10% praetava toiduaine · Köögiviljad kogusest. Toiduainet keeratakse pannil ainult · Kotlett üks kord. Kui toiduaine
vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või noaga kõhuõõne, eemaldad sisikonna ja lõpused ning pesed kalad voolava vee all. Kindlasti kraabi ära selgroole hüübinud veri. See kehtib ka tervelt praetava kala puhul. Kuidas puhastada lesta? Lesta hakka puhastama uimedest: eemalda need kääridega, alustades saba poolt. Väikesel lestal saab pea ka kääridega kätte, kuid siiski on targem lõigata see otsast terava noaga. Ettevaatust: lesta küljelt ulatub välja terav luu, mille torkehaav paraneb väga visalt. Pead maha lõigates tuleks ka seda luud kärpida. Eemalda selgroole jäänud veri. Seejärel pese lesta külmas vees väga hoolikalt, et lima eralduks.
toiduaine valmistamiseks. 8. vesivannil keetmine Keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Keedunõu koos keedetava toiduaine või toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib. 9. Praadimine väheses rasvas Rasva 5-10% preatava toiduaine kogusest. Toiduaine pruunistatakse esmalt ühelt ja seejärel teiselt poolt , milleks kulub aega 5-10 min. 10. Praadimine rohkes rasvas Rasva kogus peab pannil olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 11. Friipraadimine Friipraadimine toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse nii palju, et praetav toiduaine selles vabalt ujuks. Rasv kuumutatakse 180c ja sellesse asetatakse metallkorviga praetav toiduaine. 12. Röstimine Toimub kuival panni pinnal või selleks mõeldud seadmes - rösteris. 13. Grillimine On toiduainete töötlemine erinevates grillimisseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. Temperatuur grillimisel on 200 - 300c. 14. Küpsetamine
millest eralduvast vedelikust veidi vett(kõrvits,tomat) piisab toiduaine valmimiseks. 7. Praadimine Toiduaine vailmistamine Pann,pliit,õli Liha.pannkoogid,köögiviljad väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, Rasava võetakse 5-10% see tagab selle et toit ei ole praetava toiduaine liiga rasvane. kaalust. 8. Praadimine Mõnusa kuldpruuni kooriku Pann,pliit,õli Rasva võetakse kuni 1/3 Kartuleid rohkes rasvas tekkimise eesmärgil toiduaine kaalust. 9. Friipraadimine Toiduaine kiireks Fritüür,õli Rohkes rasvas Kartul,pelmeenid,kala
Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23.Kui suur on rasva kogus väheses rasvas praadimisel, rohkes rasvas praadimisel? Praadimine väheses rasvas rasva võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest. Praadimine rohkes rasvas- rasva kogus peab olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 24.Milliseid putrusid serveeritakse liharoogade lisandina? Liharoogadele sobivad enm sõmarad pudrud. 25. Millised on liha praadimise kuldreeglid? 2/3 max on pannil kaetud lihaga, praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni. Praetakse vastaval kuumusel. Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas. Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel. 26
plastmudeleid, peab asjatundmatu külastaja selguse saamiseks kiikama sildi taha. Menüüst saab aga aimu läbi sushikioskite ja teiste kiirtoidukohtade suurte tänavapoolsete akende. Tänavaäärsetel lettidel küpsetatakse aga kõigi slime all valget peakapsast nii, et see meenutab samal ajal nii pannkooki kui ka kartulirösti. Euroopa grillrestoranide asemel on Jaapanis söögikohad, mis on keskendunud ainult kanavarda, paneeritud sealihasnitsli või kliendi silme all praetava paksu biifsteegi valmistamisele. Meie mõistes kalarestoraniks tuleb pidada jaapanlaste unagi-ya'd (angerjarestorani) või ülipeent söögikohta, kus pakutakse fugu't, mürgise kerakala eriti hoolikalt töödeldud liha, ning loomulikult ka toore kala restorani või sushibaari. Isegi taimetoidurestoran pole sageli üksnes taimetoidule spetsialiseerunud. Väikestes tänavale avatud toidukohtades saab tellida traditsioonilisi kapsapannkooke okonomiyaki't.
mürkide eemaldamine. 8. Blanseerimine- lühiajaline töötlemine kuuma auruga või veega. 6. Mis on toiduainete praadimine? Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja tekib pruun koorik. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid praadimisviise. 1. Väheses rasvas- toiduaine kuumale pannile kuuma rasva sisse. 2. Rohkes rasvas- rasv peab olema 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 3. Friipraadimine- enama jaolt toimub see fritüüris, rohkes rasvas. 4. Grilimine- grillseadmetes, sütekohal, ahjus restil või vardas. 200-300 kraadi juures. 5. Küpsetamine- toimub ahjus 6. Hautamine- toiduainet praetakse koorik pruunix, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 7. Töötlemine mikrolaineahjus- kiiresti pehmeneb. 8. Kuidas toiduaineid küpsetatakse? Toimub ahjus, küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest. 9
Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine
pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Eelistatumad on vähese veesisaldusega rasvad: toiduõlid, sea- ja taimerasv, või, praadimismargariinid. Rasvaga praadimisel kuumutatakse esialgu rasv 160º – 180º-ni. Seejärel asetatakse praetav toiduaine kuuma rasva sisse. Toiduaineid praetakse kuni sellele tekib kuldkollane või helepruun koorik. Praadimise kuldreeglid: praetavad tooted pannakse alati kuumale pannile rasvainesse; rasvainet võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest; panni pinnast jäetakse ⅓ vabaks; toiduaineid praetakse algul ühelt poolt, siis teiselt poolt; maitseained pannakse praetud poolele. Toiduainete praadimise võtted: 1. praadimine väheses rasvas, 2. praadimine rohkes rasvas, 3. praadimine friipraadimise võttega, 4. praadimine ilma rasvaineta ehk röstimine, 5. grillimine, 6. küpsetamine. Kuumtöötlemise abivõtted
annaabi.ee 
