ÄRIPROTOKOLL on ametiprotokolli alaliik, mis käsitleb käitumispõhimõtteid ja norme ärimaailmas. TSEREMOONIA on kombetalitus pidulikeks juhtumiteks. VIISAKUS avaldub inimese vaoshoituses ja korrektsuses, oskuses ennast igas olukorras valitseda. Käitumisviisakus tähendab oskust tõmbuda õigel ajal tagaplaanile, olla teiste vastu tähelepanelik ja hooliv ning suhtuda kõigesse austuse ja lugupidamisega. Viisakalt käituvad inimesed võidavad kaaslaste poolehoiu ja neist saavad oodatud külalised igas seltskonnas. TAKTITUNNE väljendub oskuses rõhutada eelkõige meeldivat ning olla ettevaatlik selles suhtes, mis võib teise tundeid riivata. Taktitundega inimene · Oskab seltskonnas kiiresti kohaneda · Oskab õigel ajal õnne soovida, kaastunnet avaldada, seisusekohaselt kõnetada · Oskab olukorrale vastavalt rõivastuda · Arvestab, et igal inimesel on õigus eraelule ja teistsugusele eluviisile; ta ei esita ebasobivaid
siidkleidi või kerge kostüümi. Klassikalise stiili juurde kuuluvad ka mõõduka kontsaga kingad, tagasihoidlikud ehted ja klassikaline ridikül. Kiiresti muutuv mood pakub palju võimalusi maitsekaks rõivastumiseks. 15 Õhturiietus Kutsekaardil on riietus enamasti märgitud ja sellest tuleb kinni pidada. Milleks üürida kallid ruumid, valmistada hõrgud suupisted, valida parimad veinid, maksta orkestrile, kui külalised saabuvad kohale rõivais nagu oleks mitmele eri üritusele minek. Daamid riietuvad alati kooskõlas härradega. Kutsele märgitakse härra riietus ka siis, kui kutsutav on üksik naine. Vastuvõtule peab ilmuma täpselt selles riietuses, mis kutsel märgitud või alla selle, mitte kunagi ei või märgitut üle pakkuda. Riietus ei ole ühegi peo eesmärk. Rõivad peavad ainult kaasa aitama peo õnnestumisele. Näiteks seisab kutsel “tume ülikond”
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Juba esimene pilk ütles talle, et naine on noor ja ilus. Taoline ilu rabas d'Artagnani eriti, kuna seda ei esinenud lõunapoolseis maakohtades, kus ta seni oli elanud. Naine oli kahvatu, blond, pikkade õlgadele langevate käharate juustega, suurte siniste igatsevate silmadega, roosade huulte ja alabastervalgete kätega. Ta oli tundmatuga-elavas jutuhöos. «Tähendab, Tema Eminents käsib mul . . .» ütles daam. «Viivitamatult pöörduda tagasi Inglismaale ja talle kohe teatada, kui hertsog lahkub Londonist.» «Ja ülejäänud juhtnöörid?» küsis kaunis reisija. «Need on selles kastikeses, mida võite avada alles sealpool La Manche'i.» «Hästi. Ja mis teete teie?» «Pöördun tagasi Pariisi.» «Ilma et seda häbematut poisikest õpetaksite?» küsis daam. Tundmatu tahtis vastata, kuid sel hetkel, kui ta suu avas, tormas kõike pealtkuulanud d'Artagnan ukselävele. . «See häbematu poisike annab ise teistele õpetust,» hüüdis ta, «ja ma loodan, et sel
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
