50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hanna223
Õppematerjali autor
Suhkruroog Eleri Pärna 10 klass Kanepi Gümnaasium 2012 botaaniline nimetus harilik suhkruroog on kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaim. See on kultuurtaim, mis väljaspool istandusi üldjuhul ei kasva. Kasvatamine pärineb Uus-Gineast sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 C toitaineterohket mulda vajab soojust Valgust niiskust (vähemalt 600 mm aastas). Taimest 5-7 cm laiused ja 1-2 m pikkused lehed 2-6 m kõrgune ja kuni 6 cm läbimõõduga vars Varre ülemisse otsa kasvab 3060 cm kõrgune õisik Kasutamine
tagasi ning tänaseks on see välja surnud. Keskajal oli Euroopa peamiseks suhkru importijaks-eksportijaks Veneetsia. Toorest roosuhkrut imporditi Indiast ja rafineeriti Veneetsias. Suhkur oli äärmiselt kallis Suhkur jõudis Euroopasse umbes 1100. aastal, kuid jõudis laialdasse kasutusse alles 16. sajandil. Seni oli suhkur rikaste privileeg, mida kasutati nii toidu maitsestamiseks kui ka ravimina. Legendi järgi tõi suhkruroo esimesena Kreekasse Aleksander Suur, tulles sõjaretkelt Indiast. Kolumbus viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele Suhkruroog kasvab troopilises ja subtroopilises kliimas Nõuab: · palju vett, sademete hulk ei tohi olla alla 1500-2500 mm/a · soojust, nõutav temperatuur on 25-30° · viljakat pinnast või rohket väetamist Pinnase soolsus pole suhkruroo kasvuks väga tähtis
Suhkruroog 1.Kagu-Aasia. 2.Suhkruroog vajab kuuma ja niisket kliimat ning toitaineterohket mulda. Sobivaim kasvutemperatuur on 25-28 kraadi. 3. 4.Brasiilias, Dhakas, Mauritiuses, Reunionis, Inglismaal, Hawaii saarel, Venezuelas. 5.Varre sees olevas mahl on 14-20% sahharoosi. Varres olevast mahlast tehakse suhkrut, suhkru tootmisjääkidest aga rummi. Lehti söödetakse koduloomadele, ning toodetakse ka paberit, riiet, kiudplaate ja kemikaale. Neid kasutatakse ka kütteks. Suhkrupeet 1. Egiptus. 2. Mõõdukas kliima. 3. 4.Euroopa Liit, USA ja Venemaa on maailma kolm suurimat suhkrupeedi tootjat. 5. Suhkrut.
kuuma veega). Leotatud ja pressitud peedimass läheb loomasöödaks (sileeritult või kuivatatult). Suhkrurikast mahla aurutatakse, et suhkur välja kristalliseeruks (suhkrupeedi siirupi rafineerimine). Saadud toorsuhkrut töödeldakse edasi. 100 kg suhkrupeedist saadakse: 1215 kg suhkrut, 3 kg melassi, 45 kg peedilõike (kuivatatult 4,5 kg). 26. Suhkruroo väärtus, suurimad kasvatajad, maailmas, koristamine, töötlemine suhkruks. Varre säsis olevas mahlas on: 14-20% sahharoosi, 81% vett, Brasiilia, India Hiina Suhkruroogu saab koristada mehaaniliselt ja käsitsi. Maailma suhkrurootoodangust koristatakse käsitsi üle poole. Kõigepealt pannakse põld põlema. Tuli hävitab kuivad lehed, suhkrurooistandusse elama asunud maod (ei kahjusta veerikkaid
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid