Seemned olid tuntud kui jõulised kiretekitajad, neist valmistati kurikuulsat naiste joovastust. Piisas vaid 2-3 oast, kui naised kaotasid täielikult kontrolli ja head kombed. Kuke-korallpuu puit on poorne ja kerge, sellest valmistatakse mudelllennukeid, veesõidukeid, mesilastarusid ning amulette. Sobiva kliimaga (troopilistel aladel) piirkondade haljastuses on kuke-korallpuu väga hinnatud nii kaunite õite kui varjuandvuse tõttu. Parasvöötme aladel kasvatatakse teda potitaimena. Argentiinlased on tuntud oma põhjendamatult kõrge enesehinnangu poolest. Sellest annavad tunnistust mõned naljad, mida Argentiinlaste kohta tehakse: K: Kuidas argentiinlane enesetapu sooritab? V: Ta hüppab oma ego otsast alla. K:Kuidas ära tunda Argentiina spiooni? V: Tal on selja peale kirjutatud ,,Ma olen maailma parim spioon" Fakte Argentinast: Argentina on tänapäeval maailmas kolmas loomalihatootja; riigi tapamajades tapetakse aastas ligi 13 miljonit veist
maitsega, vaid ka heade omadustega. Pohlamarjades on inimese jaoks parim suhkrute ja hapete tasakaal. Peale selle leidub pohlades rikkalikult selliseid happeid, mis teevad marjad hästi säilivateks. Jänesekapsas - jänesekapsaid on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik, kuid paljusid teisi kasvatatakse dekoratiivsete lehtede ja vahel ka õite pärast nii koduaedades lillepeenardel kui isegi toas potitaimena. Harilik Männiriisikas Punane kärbseseen kivipuravik Loomad Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugevama kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Piisab
aiakahjurite tõrjeks kasutatakse. See aitab ka hallituse ja jahukaste vastu. Kuid mesilasi tõmbab ta ligi. Murulauku saab kasutada ka meditsiinis. Tema mõju on samasugune kui küüslaugul, ainult nõrgem. Murulauk sisaldab A- ja C-vitamiini ning proteiine. Ta sisaldab palju kaltsiumi ja rauda ning pisut väävlit. Rosmariin: Rosmariin (Rosmarinus officinali) on mitmeaastane huulõieline maitse- ja ravimtaim. Eesti kliimaoludes sobib kasvatada potitaimena toas, suveks võib istutada välja tuulevaiksesse päikeselisse kohta. Valguse- ja soojalembene rosmariin on vähenõudlik, kuid ei armasta järske temperatuurikõikumisi ja ülemäärast kastmist. Maitsetaim on pärit Vahemeremaadest. Looduslikult näeb teda kasvamas Lõuna-Euroopas. Sooja kliimaga piirkondades kasvab avamaal ühel kohal kuni 20 aastat, saavutades 2 m kõrguse. Kõrgeid rosmariinipõõsaid kasvatatakse tihti hekkidena, lamanduvad vormid kasvavad aga küngastel.
kergesti mahapainutatavaid oksi on lihtne katta. Talve elavad üle aga ainult hästi korgistunud (pruuni koorega) võrsed. Korralikuks valmimiseks vajavad võrsed sooja suve ja pikka öökülmadeta sügist. Kõige parem on viinapuid kasvatada kütteta kasvuhoones, kus on sooja rohkem ja pikema aja kestel. Nõrgema kasvuga sorte õnnestub kasvatada koduaedades väikestes kilemajades koos tomati ja paprikaga, isegi tubades potitaimena. Jaheda kliima plussiks on see, et see pole soodus haiguste arenguks. Sorte valides saame hakkama keemilise taimekaitseta. See on üks olulisemaid põhjuseid, miks eelistada lõunamaistele viinamarjadele kohalikke. Viinapuud kasvavad üsna toitainetevaestel muldadel. Nende suur juurestik hangib vajalikud toitained ja vee sügavamatest mullakihtidest. Täiskasvanud viinapuud põuda ei karda. Muld olgu kergem, see soojeneb kiiremini- siis alustavad juured varem tegevust ja kasvuperiood pikeneb
Salumetsa taimestik. (ht tp://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg ) 11 Harilik jänesekapsas Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, aga paljud ei tea et ka jänesekapsast on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks. Kuid paljusid teisi kasvatatakse dekoratiivsete lehtede ja vahel ka õite pärast nii koduaedades lillepeenardel kui isegi toas potitaimena. Jänesekapsa rähvapärased nimed on jäneseoblikad, jäneseapukad, käokapsas ja meeste rahva soome rohud. Harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad punasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul võib neid metsas nii palju olla, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumeläitsakaid täis. Jänesekapsast räägib ka internet nii et leidsin ka sealt midagi huvitavat
puisniitudel. Toomingas kasvab harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva viljakate muldadega kasvukohti. Jänesekapsas Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, kas te aga teate ka seda, et jänesekapsaid on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik, kuid paljusid teisi kasvatatakse dekoratiivsete lehtede ja vahel ka õite pärast nii koduaedades lillepeenardel kui isegi toas potitaimena. Meie harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised, vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied. Teistel liikidel võivad õied olla nii kollased kui punased ja veel teisteski toonides. Aga ega meie kuusemetsade põlisasuka õied alati nii lihtsalt lumekarva ole. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul võib neid metsas nii palju olla, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumelärtsakaid täis
Üheaastane rohttaim, mis kasvab kuni 70cm kõrguseks, õied meenutavad herneõisi. Viljuvad õied asuvad puhmiku alumises osas maapinna lähedal. Pärast viljumist pöördub tugev õieraag otse alla ning surub selle otsas asuva teravatipulise kauna algme 5-8cm sügavuselt mulda, kus see kasvades võtab rõhtasendi. Pinnas peab olema kohev ja niiske, sageli vajab taim mullaspinna kobestamist, kaunade mullaga katmist. Kodus võib kasvada potitaimena – imepärane kasvutsükkel, mis kestab kokku u. 3 kuud. Taime alaosas tekivad õrnad õied, mis ennast ise tolmutavad, siis arenevad õitest kaunad, mis allapoole vajudes mulda tungivad, et seal oma arenemisprotsessi jätkata. Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, lõpetab taim oma elutegevuse ja kukutab ennast kaunte peale, püüdes nõnda oma järglasi kaitsta ja varjata. Vili valmib mullas.
● Idanemiseks vajab kõrgemat temperatuuri (vähemalt 20º C). ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalaga. ● Talub rahuldavalt pikeerimist, kuid soovitavalt külvata kohe hõredamalt pottidesse või kassettidesse. Paljundamine ● Peamiselt seemnetega. ● 1000 seemne mass ca 1 g. ● Idanevus säilib 3...4 aastat. Kasvatamine ● Eesti tingimustes külmaõrn, mitmeaastasena välitingimustes kasvatada ei ole võimalik, kasvatatakse potitaimena. ● Päikesepaisteline kasvukoht. ● Lubjarikas, haritud kuid väheviljakas muld, ei talu liigniiskust. ● Ei talu liigset väetamist. ● Ületalve kasvatamisel vajab valget, kuid üsna jahedat kasvukohta. ● Mais võib taimed istutada välja peenrasse ja augusti algul taas pottidesse. Saak ● Saagiks kogutakse võrsete tippe. ● Üldjuhul peab pärast lõikamist jääma taime kõrgusest alles vähemalt ¼.
Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias. Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole. Aromaatselt vürtsikate lehtede kõrval on teda juba kaua armastatud ka verdpuhastava toime tõttu. Kasvatamine - Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Põuasel ajal hakkab varakult õitsema ega ole nii aromaatne. Kasvab hästi poolvarjus. Põuaperioodil hakkab vara õitsema, mis kahjustab maitset. Kevadel võib kasvatada potitaimena aknalaual. Paljundamine Paljundatakse seemnetega. Külvata on soovitatav korduvalt, varakevadel aprillist alates kuni suve lõpuni. Külvid tehakse avamaale niiskesse mulda ca 1cm sügavusele. Otstarbekas on külvata mõne aeglase kasvuga juurvilja vahele. Kui lasta mõni taim õitsema, saab ise järgmise aasta tarbeks seemneid korjata. Saagi kogumine koristatakse enne õitsemist, siis on taimed kõige aroomikamad. Kui lõigata
annaabi.ee 
