(Eesti töötukassa 2011) 2004 2006 2008 2010 2011 Töötud 20997 8235 20656 44234 32266 Tallinna Ülikool linndes Töötud 8060 3968 9718 21026 14886 valdades Tabel 1. Tööpuudus linnades ja valdades. 2008. aastal alanud ja kaks aastat kestnud majanduse languse trend sai 2010. aastal läbi. (Potisepp 2011:25). Tööturu olukord 2010. aasta teises pooles paranes. Eelnevalt oli tööturul toimunud suur kriis, kus töökohti kadus hulgaliselt, mis omakorda tõi kaasa töötuse kiire kasvu ja hõive vähenemise. Peale majanduskriisi põhihetke, ehk 2010. aastal hakkas töökohti juurde tulema ja töötute arv vähenema.(Potisepp 2011:26) Peamine tööpuudus valitses/valitseb Ida-Virumaal ja Jõgevamaal. (töötukassa) Väga palju inimesi oli majanduse
nädalaks. See kõik kokku maksab vähem, kui 1 dollar. Kõige rohkem raha raiskatakse Saksamaal – 500 dollarit nädalas. 2. Toidu äraviskamine. Probleem nii Euroopas kui Eestis. Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas, ehk 179 kg. ühe elaniku kohta, mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Väga hea näide on sates “Food factory”, kus näidatakse erinevaid ettevõteid, kes toodavad erinevaid tooteid inimesele söögiks. Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks.
säilinud veel Pallase vaim ja huvi moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu. Seejärel õppis ta ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther Potisepp (tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires) ja saadeti Siberisse vangilaagrisse. Määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Henn Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse Lugovoi lagrisse, mis oli erilaager poliitvangideks. Kuid vabastati teda ennetähtaegselt 1956. aastal. Arreteerimise aluseks sai fabritseeritud süüdistus nõukogudevastases tegevuses. Vaid tegelikkuses eesmärgiks oli
riskante järele teha. Mitmed Eesti mööblitootjad edestavad oma konkurente atraktiivsema disainiga. Toiduainetööstuses saavutatakse eeliseid peamiselt toote omauste lisamisega. Panganduses suudeti varakult ära kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiirelt arenenud võimalusi. Üleüldse Eestis välja töötatud teenused on eeskujuks ka välismaal tegutevates emaettevõtetes. (Postimees: Ettevõtlus ja innovatsioon, Piret Potisepp, 18.märts 2008, lk 18). See kõik näitab innovaatilisust Eesti ettevõtetes ning konkurentsivõimelisust ülemaailma. 3.Eesti globaalse vaatenurga alt Kuna eesti kirjanduses palju Eesti ja teiste riikide innovatsioonist eriti palju ei leidu, üritasin otsida välismaa kirjandusest,artiklitest ja teadusest midagi huvitavad. Kui eesti portaalides üritati tuua Eestit välja mitte täiuslikult arenenud innovatsiooni poolest, siis
ALEKSEI TOLSTOI "INSENER GARINI HÜPERBOLOID. AELITA" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) JAMES FENIMORE COOPER "RAJALEIDJA" (TÕLKIJAD ELISABETH LUKATS, HUGO VIHALEM) ALEXANDRE DUMAS "KAKSKÜMMEND AASTAT HILJEM" (TÕLKIJA HENNO RAJANDI) SELMA LAGERLÖF "NILS HOLGERSONI IMELIK REIS LÄBI ROOTSI" (TÕLKIJA VLADIMIR BEEKMAN) ROBERT LOUIS STEVENSON "AARETE SAAR" (TÕLKIJA JANA LINNART) JULES VERNE "20000 LJÖÖD VEE ALL" (TÕLKIJA OTT OJAMAA) HERMAN MATVEJEV "TARANTEL" (TÕLKIJA L. KURTSATOVA, RAIMOND POTISEPP) ARTHUR CONAN DOYLE "KADUNUD MAAILM. MARACOTI SÜGAVIK" (TÕLKIJA RALF TOMING) GÉZA GÁRDONYI "EGERI TÄHED " (TÕLKIJA TIIU KOKLA) ANNA JÜRGEN "SININE LIND" (TÕLKIJAD ADA AMBUS, ÜLO KURVITS) 1959 HECTOR MALOT "PEREKONNATA" (TÕLKIJA IMMANUEL PAU) VASSILI JAN "TSINGIS-KHAAN" (TÕLKIJA LEO METSAR) VASSILI JAN "BATU-KHAAN" (TÕLKIJA LEO METSAR) THOMAS MAYNE REID "PEATA RATSANIK" (TÕLKIJA ESTER HEINASTE) WERNER LEGERE "MA OLIN TIMBUKTUS" (TÕLKIJA V. PERLI)
Välja heideti enamik paremaid kunstnikke- keda süüdistati formalismis,natsionalismis või lihtsalt loomingulises passiivsuses.Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest-sellist süüdistust sai esitada pea kõigile eesti kunstnikele.Arreteeriti mitmeid kunstnike ja otsene vägivald tabas paljusid kunstiüliõpilasi,vangistati ja küüditati paljud kunstnikud-Ülo Sooster,Henn Roode,Esther Potisepp(hiljem Roode),Valdur Ohakas jt.Kunstnike Liidu tavaliseim karistus oli väljaheitmine,mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise.Mitmed enne kõrgel positsioonidel olnud kunstnikud kaotasid oma staatuse ja muutusid ise süüalusteks.Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad ja tiitlid ning läks jalatsivabrikusse tööle. 1950 toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses.Tartu Riiklik Kunstiinstituut otsustati sulgeda,kuna peeti formalismi pesaks.See asendati rakendusliku suunitlusega keskastme
aspx?keyword=Toidu Global Gachis, Prantsuse 2011 (Globaalne raiskamine) %20raiskamine 7 vastet, sh keskkonnakuu teemaline Klipp 4:54 http://www.youtube.com/watch?v=c_qzdiWEVXQ Video 2:04 Euroopa Parlamendi TV klipp, eestikeelne, http://www.youtube.com/watch?v=P0XuzmwIUOA subtiitritega Leivast?! Video 1:46 Kas ka tegelik probleem? http://uudised.err.ee/?06244398 Sirje Potisepp, pole MÕTLEMINE: probleem Eestis 1. Millest ja kui kaua valmib leib/sai? http://uudised.err.ee/index.php?06244482, Toidupanga 2. Kui kiiresti saab toidust prügi? andmetel on probleem, ka Eestis http://www.toidupank.ee/aasta-kodanik-piet-boerefijn-aasta- VASTUPANDAMATU SUSHI (USA film 2011): Sushi: The
Monika Sepp Akad.tee 3-465 620 2702 Olga Sjusjukalova Akad.tee 3-468 620 2704 Olga Volgina Akad.tee 3-466 620 2702 Oliver Lillepruun Akad.tee 3 Pawan Kumar Dutt Akad.tee 3-325 620 2423 Pille Strauss-Raats Akad.tee 3-333 Piret Kähr Akad.tee 3-443 620 2661 Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad
50 1000 Luidre Andres Harju 02:55:31 M20 250 56 Magus Margus Saaremaa 03:13:48 M20 394 515 Manninen Ergo Lääne-Viru 03:23:57 M20 724 2361 Markss Toms Läti 03:42:25 M20 314 55 Mockus Algirdas Leedu 03:19:38 M20 614 659 Must Tauri Järvamaa 03:36:32 M20 716 751 Möll Heiki Tartu 03:42:08 M20 814 728 Potisepp Mart Harju 03:47:00 M20 64 131 Pruus Peeter Rapla 02:58:22 M20 76 186 Puhm Reijo Tartu 02:58:54 M20 845 66 Purres Erik-Lennart Tallinn 03:48:36 M20 195 187 Raid Risto Tartu 03:11:23 M20 906 1280 Rapsevicius Vygandas Leedu 03:51:26 M20 44 128 Rezins Janis Läti 02:55:06 M20 66 79 Ronimois Mihkel Viljandi 02:58:29 M20
Monika Sepp Akad.tee 3-465 620 2702 Olga Sjusjukalova Akad.tee 3-468 620 2704 Olga Volgina Akad.tee 3-466 620 2702 Oliver Lillepruun Akad.tee 3 Pawan Kumar Dutt Akad.tee 3-325 620 2423 Pille Strauss-Raats Akad.tee 3-333 Piret Kähr Akad.tee 3-443 620 2661 Rainer Kattel Akad.tee 3-442 620 2661 Renaata Surva Männiliiva 7 620 2751 Riin Kruusenberg Akad.tee 3-437 620 2671 Riina Potisepp Akad.tee 3-473 620 2702 Ringa Raudla Sütiste 21-402 620 2667 Sandra Raju Männiliiva 7 620 2751 Sirje Orvet Akad.tee 3-337 620 2663 Sirje Viilup Akad.tee 3-464 620 2700 Sirje Volmre Akad.tee 3-432 620 2704 Sulev Mäeltsemees Akad.tee 3-440 620 2654 Taimi Elenurm Akad.tee 3-333 515 0922 Tanel Kerikmäe Akad.tee 3-329 620 2430 Tarmo Kalvet Akad
annaabi.ee 
