Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"Porgand ehk Daucus" - 5 õppematerjali

Porgand ehk Daucus
12
pptx

Porgand ehk Daucus

Porgand ehk Daucus Tarvi Langus 6.Klass Porgand Tarvi Langs 6.Klass Sisukord · Sissejuhatus · Kasvunõuded · Millest koosneb porgandi juurvili · Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba tempe...

Loodus → Loodus
4 allalaadimist
Porgand
10
doc

Porgand

Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ...

Kategooriata → Õpioskus
19 allalaadimist
Porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused
32
docx

Porgandi ja mustika silmanägemist parandavad omadused

TARTU ÜLIKOOL Farmaatsia instituut PORGANGI JA MUSTIKA SILMANÄGEMIST PARANDAVAD OMADUSED Proviisoriõppe I kursuse üliõpilase referaat õppeaines Sissejuhatus erialasse ja farmaatsia ajalugu Juhendaja: TARTU 2015 Sisukord 2.SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 3.AEDPORGAND......................................................................................................... 3 3.1............................................................................................... Üldiseloomustus 3 3.2.................................Karotenoidid: alfa- ja beeta-karoteen, luteiin, zeksantiin 3 3.3...............................................

Meditsiin → Farmakoloogia
19 allalaadimist
Vitamiinid
9
doc

Vitamiinid

Anna Haava nim. Pala Kool Vitamiinid Uurimustöö Bioloogias 12.12.2007 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed s.t.omavad teatud regulatoorset mõju organismi ainevahetuslikele protsessidele, madalmolekulaarsed ning eksogeensed (vitamiine ei sünteesita harilikult organismis (inimese puhul), vaid saadakse seedekulgla kaudu toiduga või mõnel muul viisil) orgaanilised ained, millel ei ole energeetilist tähtsust ja mille vajadust päevas väljendatakse kas milligrammides või mikrogrammides. Vitamiinid on hädavajalikud kõikide organismide normaalseks elutegevuseks, kuid nende ühendite sünteesivõimelt on organismirühmad küllaltki erinevad. Kõige täiuslikumalt on vitamiinide süntees evolutsioonis välja kujunenud taimede, kellele järgnevad mikroobid, seened ja viimasena loomad, sealhulgas ka inimene- ehk mida kõrgem arengutase, seda nõrgemalt on vitamiinide sünteesivõime evolutsioonis säilinud ...

Bioloogia → Bioloogia
24 allalaadimist
Taimede süst- ja fülogenees
26
docx

Taimede süst- ja fülogenees

APG ­ II Klass - Selts - Sugukond - Perekond ­ Liik Basaalne rühm: (ANITA + Magnoliidid) o õieosade spiraalne asetus, lahklehisus, õiekattelehed ei eristu, hajusad juhtkimbud. Õieosade suur arv o Õistaimede fülogeneetilistel basaalrühmadel puuduvad üheiduleheliste ja päriskaheiduleheliste spetsialiseerumised:. Õied sageli 3-osalised või spiraalselt paiknevate vabade õiekattelehtede, tolmukate ja viljalehtedega. Õied on sageli protogüünsed (eelemased). Õiekattelehtede eristumine tupp- ja kroonlehtedeks, kokkukasvamised ja sügomorfsed õied esineb harva. Tolmuterad on harilikult ühekavilised (mitte kolmeavalised ehk triaperturaatsed nagu päriskaheidulehelistel) või avata - inaperturaatsed. Tavalised on eeterlike õlidega rakud ja bensüülisokinoliinalkaloidid ANITA rühm Selts Amborellaceae...

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun