ühendatud seadme vahel. FTPS on FTP laiendus, mis lubab andmeid edastada üle TLS (transport layer security) ja SSL (secure sockets layer) krüptograafilise protokollide. FTP protokolli üldpõhimõtted • DTP (Data Transfer Process) - Andmete ülekandmise eest hoolitsev programmiosa • PI (Protocol Interpreter) - Tõlgib käske kasutaja ja protokolli vahel • server-DTP - võib kas “kuulata” mõnel pordil või vajaduse korral ise andmeühenduse luua. Tegeleb ka andmete ülekandmisega. • server-PI - tegeleb serveri poolt juhtühendusega (kliendi saadetud käskudest aru saamine). Algselt “kuulab”, vaikimisi port 21 peal. • user-DTP – “kuulab” andmeühenduse jaoks kokku lepitud pordil ja võtab ühenduse vastu. Kui andmeühendus luuakse 2 serveri vahel, ei tee user-DTP midagi.
Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata oma pakette. Millisele programmile konkreetne pakett saata? Programmidele antakse kasutamiseks nummerdatud TCP või UDP port (need ei ole füüsilised pistikud!) Klient - server mudel(Interneti jaoks) Üldine algoritm: server ootab mingil üldteada pordil ühenduskutseid klient reserveerib dünaamilise pordi klient saadab serverile ühenduskutse (koos oma pordinumbriga) server vastab kliendile tema pordinumbril Itereeriv server: Ei võta vastu uut kutset enne eelneva töötlemist Paralleelne server: Käivitab iga kutse jaoks eraldi serveri ajutise pordinumbriga selle ühenduse jaoks. Seega on mitme ajas lähestikuse kutse järel masinas käimas mitu "koopiat" ehk protsessi või threadi ühest serverist
ribalaiust. Firma järgi, kes töötas välja paralleelpordi standardi printeri ühendamiseks arvutiga, nimetatakse paralleelporti sageli ka Centronics-liideseks. Kaasaegsed rööpliidesed põhinevad Epsoni rööpliidesel. EPP (Enhanced Parallel Port või Extended Capabilities Port) on uuemat tüüpi paralleelport, mis toetab samu pistikuid, mis Centronics-liides. Nii Epsoni kui EPP paralleelpordid toetavad kahesuunalist ühendust ja nende andmekiirused on 10 korda suuremad kui Centronics-pordil. Macintosh'i arvutitel ja nüüd ka muudel personaalarvutitel on SCSI port, mis on põhimõtteliselt samuti paralleelport, kuid paindlikum. Toitepesa Toite pesa (Power connector) - toiteplokist tulevate juhtmete ühendamiseks emaplaadiga. Pesas on kohad: · +5V - emaplaadi elektroonika toitmiseks, punane juhe. AT puhul võetakse ka protsessori toide +5V pealt, ATX'il aga on selleks eraldi 3,3V. · +12V - mootorite toitmiseks, kettaseadmed, ventilaatorid. Kaasaegne emaplaat
Trunk VLAN Trunk seadistamine Olenevalt kommutaatorist kas on või ei ole vaja trunk-sideliin kõigisse ülekantavatesse VLAN-desse seadistada Seadistada võib iga kommutaatori VLAN trunk-i käsitsi või kasutada selleks automaatikat o GVRP (Generic VLAN Registration Protocol) o VTP(VLAN Trunking protocol) VLAN Iga kommutaatori port võib olla VLAN Trunk port Igal kommutaatori pordil on vaikimisi VLAN, ka siis, kui ta on VLAN trunk port o ilma trunk-infota kaadrid loetakse kuuluvaks vaikimisi VLAN-i Untagged - kaader saadetakse ilma tag-ta Tagged - kaader saadetakse VLAN tag-ga Spanning Tree Protocol (STP) IEEE 802,1D, toesepuu STP teeb tsüklilisest graafist puu - osad servad, mis tekitasid tsükli jäetakse kasutusest välja, varuks. graafi tippudeks on võrguseadmed
DHCP on väga mugav ja laialt kasutatud võrkudes, kus uued seadmed tihti ühinevad ja vanad lahkuvad. DHCP on klient-server protokoll selles mõttes, et uut ühinevat seadet võib käsitleda kui klienti ning igal alamvõrgul on tüüpiliselt üks aktiivne DHCP server, mis jagab IP aadresse. DHCP protokolliga IP jagamine käib neljas etapis: 1. DHCP serveri otsimine (pm ruuter). Uus seade, mis tahab võrku ühendada, saadab UDP paketi pordil 67, mis on pakitut IP datagrammi. Kuna uus seade ei tea ühegi ruuteri aadressit, siis saadab ta selle paketi sihtaadressiga 255.255.255.255 ning lähteaadressiga 0.0.0.0, selle saavad kätte kõik võrku ühendatud seadmed. 2. DHCP serveri pakkumine. DHCP server, milleni jõudis eelmine pakett, saadab paketi sihtaadressiga 255.255.255.255, mis sisaldab eelmise paketi ID-d, pakutud IP aadressi, võrgumaski ja pakutud IP aadressi kehtivusaega.
süsteemi haju- ehk S-parameetreid (scattering parameters) 73. Hulkpordi S-parameetrid N – pordi s-parameetreid mõõdetakse olukorras, kus kõik pordid on sobitatud Porti numbriga i andtakse mõõteriistast langev laine ai ja mõõdetakse selle mõjul pordis j tekkinud langeva laine bj väärtus Suhet Sij = bj / ai nimetatakse ülekandeks pordist i porti j Juhul kui i = j on tegemist vastava pordi peegeldusteguriga. Kakspordi S-parameetrid N-pordil on N2 s-parameetrit. Kakspordil ons seega neli S-parameetrit Parameeter s21 on kakspordi ülekanne, s21 aga sisemine tagasiside Teades s-parameetrite väärtuseid saab soovi korral neist leida z-parameetrite väärtused Mõõteriista millega süsteemi s-parameetreid mõõdetakse nimetataks siduanalüsaatoriks (network analyzer) 74. Pingeimpulssi ja liinikoodi spektrid Pingeimpulssi spekter:
Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata oma pakette. Millisele programmile konkreetne pakett saata? Programmidele antakse kasutamiseks nummerdatud TCP või UDP port (need ei ole füüsilised pistikud!) Ühenduse määravad: IP aadressid, pordid, protokoll Klient - server mudel Üldine algoritm server ootab mingil üldteada pordil ühenduskutseid klient reserveerib dünaamilise pordi klient saadab serverile ühenduskutse (koos oma pordinumbriga) server vastab kliendile tema pordinumbril Itereeriv server Ei võta vastu uut kutset enne eelneva töötlemist Paralleelne server Käivitab iga kutse jaoks eraldi serveri ajutise pordinumbriga selle ühenduse jaoks.
16. DNS Inimesed kasutavad internetis surfamisel hosti nimesid kui nad lehekülgi külastavad. See tähendab, et URL-i ribale kirjutame www.google.com, www.facebook.com, jne. Küll, aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, viimastel on vaja IP aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS (Domain name system) viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja 32 bitised IP aadressid, mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1)Host aliasing keerukamatel hostinimedel võib olla üks või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. 2) Mail server aliasing analoogselt eelmisega võib ka keerukamatel meili aadressidel oli üks või mitu aliast, mis paremini meelde jäävad.
16. DNS Inimesed kasutavad internetis surfamisel hosti nimesid kui nad lehekülgi külastavad. See tähendab, et URL-i ribale kirjutame www.google.com, www.facebook.com, www.ttu.ee jne. Küll, aga ei suuda selliseid nimesid töödelda ruuterid, viimastel on vaja IP aadresse, et nende URL-idega midagi peale hakata. DNS (Domain name system) viib vastavusse inimeste kasutatavad hosti nimed ja 32 bitised IP aadressid, mille alusel toimub pakettide edastus. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-deks. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1)Host aliasing keerukamatel hostinimedel võib olla üks või mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ja seetõttu paremini meeldejäävad. 2) Mail server aliasing analoogselt eelmisega võib ka keerukamatel meili aadressidel oli üks või mitu aliast, mis paremini meelde jäävad
Hostide identifitseerimiseks on kas hostinimed (www.yahoo.com, www.neti.ee) või IP- aadressid. Ruuteritele on lihtsam toimetada IP-aadressidega, kuna need annavad paremat informatsiooni hosti asukohast, inimestele jäävad nimed parenimi meelde, kui numbrite jadad. DNS-i (Domain Name System) ülesandeks ongi muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS on 1) nimeserverite hierarhiline hajutatud andmebaas, 2) rakenduskihi protokoll, mille abil arvutid suhtlevad nimeserveritega. DNS kasutab UDP’d pordil 53. DNS-i kasutavad teised rakenduskihi protokollid (HTTP, SMTP, FTP jne), et muuta hostinimed IP-aadressideks. DNS pakub mitut teenust, et hostinimed IP-aadressideks muuta: * Host aliasing – keerukamatel hostinimedel võib olla mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi. Näiteks hostinimel relay1.west-coast.enterprise.com on aliasteks enterprise.com ja www. enterprise.com. * Mail server aliasing – ka mailiaadressid võivad olla keerukamad.
Nimede süsteem võib olla ühel tasemel või hierarhiline. Ühel tasemel tähendab seda, et nime on ainult üks ainuke komponent ja see peaks tagama unikaalsuse. Sellist on väga keeruline leida. Hierarhia luuakse selleks, et oleks lihtsam unikaalseid nimesid tekitada. Domeeninimedes on ka kasutusel hierarhiline süsteem. Nimi võib olla täielik või osaline. Selliseid nimesid ei suuda töödelda ruuterid, sest neil on vaja IP aadresse, et URL-idega midagi peale hakata. DNS kasutab UDP-d pordil 53. DNS- i kasutavad rakenduskihi protokollid nagu näiteks HTTP, SMTP, FTP. DNS pakub lisaks hostinimede IP-deks muutmisele ka muid teenuseid: 1) Host aliasing Keerulisematel hostinimedel võib olla ka mitu aliast, mis on lihtsamad kui õige nimi ning ka paremini meeldejäävamad. 2) Mail server aliasing Keerulisematel meiliaadressidel võib olla ka mitu aliast, mis paremini meelde jäävad. 3) Load distribution Suure külastatavusega lehtedel on mitu serverit, millel
annaabi.ee 
