Mittesugulisel paljunemisel tekkinud uus organism on tavaliselt vanemorganismi koopia.Voimalikud isenditevahelised erinevused on pohjustatud elukeskkonnast voi harvem organismis toimunud mutatsioonist. Nt: Poolduv kingloom-pooldumise teel paljunevad eeltuumsed ja mitmed ainuraksed paristuumsed. Paljud taimed-vosude ,varre ja lehetukikeste abil. Keskkonnast tingitud muutlikkus ei parandu. Moned sama liigi isendite-ja populatsioonidevahelised erinevused on pohjustatud parilikkustegurite struktuuri muutustest e mutatsioonidest. Eristatakse kolme tuupi mutatsioone:geen-,kromosoom-ja genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle toimel tekivad uued alleelid ja geenid.Mutatsioone pohjustavaid fuusikalisi ja keemilisi tegureid nimetatakse mutageenideks.Tuntumad mutageenid on radioaktiivne-,rontgeni-ja
Kokkuvõte Läänemeri on osa Atlandi ookeanist, kuid moodustab omaette ökosüsteemi. Läänemeri on väga liigestunud sisemeri, mida ümbritseb mitu riiki. Ühe suurima sisemerena on Läänemere taimestik ja loomastik küllaltki väike, seda tingituna magedast riimveest, mis ei ole sobilik elukeskkond just paljudele organismidele. Ökosüsteemi, kui isereguleerivat süsteemi ei tohiks inimkäsi oluliselt proovida muuta, sest näiteks liigne kalapüük viib tasakaalust välja väljakujunenud populatsioonidevahelised toiduahelad, mis omakorda mõjutavad toiduvõrgustikke ning seejärel võib toimivast ökosüsteemist saada suur kaos. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Meri http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html http://opetaja.edu.ee/signeloodus/Geograafia/Meri_kliima/1Laanemeri.htm https://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi T. Sarapuu & M.Viikmaa & I.Puura. 2006. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lisad
kombineeritult LIIKIDE TEKKIMIS VIISID o Allopatriline liigiteke Ø Populatsioonisisene diferentseerumine leiab aset siis, kui muutuvad elukeskkonna füüsikalised või biootilised faktorid Ø Tegemist on astmelise protsessiga Ø Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega Ø Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster Ø Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite vahele tekkida ristumisbarjäär ning see viitab juba uute liikide tekkele Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised barjäärid edaspidi kaovad, jäävad need populatsioonid (liigid) paljunemise seisukohalt isoleerituks Juhul, kui uued liigid satuvad asustama jällegi ühist territooriumi, suureneb nendevaheline konkurents ning loodusliku valiku surve tugevneb o
Kõigusoojastel vastab kehatemperatuur õhutemperatuurile. Nende ainevahetus on kiirem ja elutegevus aktiivsem. Kahepaiksed, roomajad ja osa imetajaid on ebasoodsate aegade üleelamiseks kohastunud suve ning talveunes viibimisega. 6.Populatsiooni mõiste, näited. Populatsiooniks nimetatakse ühe liigi isendite kogumit teatud territooriumil, mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine. Näiteks Saadjärve ahvenad, Abruka saare tammed. 7.Levila e. areaal. Populatsioonidevahelised barjäärid. Igal liigil on oma levila ehk areaal maa-ala, kus teda looduses leida võib. Levila piires on enamasti liigi asustus ebaühtlane. Kõik elupaigad liigi levila ulatuses ei ole sobivad liigi eluks. Tihti on liik levinud oma areaali piires justkui saarekestena eraldi elavate populatsioonidena. 8.Millised näitajad ja kuidas iseloomustavad populatsiooni? Populatsiooni arvukust iseloomustab isendite arv populatsioonis. Näiteks veekonna arvukus tiigis on 20 isendit
väljasuremisega 6. Sisestruktuur populatsiooni sees saame eristada veel väiksemaid isendite rühmitisi, nt. Kloonid(organismi vegetatiivsel püaljunemisel kujunenud järglane), deem(isendipaari järglaskond) 7. Sotsiaalne hierarhia isendite positsioneering lähtuvalt nende bioloogilise rolli tähtsusest(karjalise eluviisiga loomadel, nt- hundid; samasoolistel ühiselulistel lindudel nokahoobi järjestus) POPULATSIOONIDEVAHELISED SUHTED A B negatiivne negatiivne konkurents on suhe piiratud ressursside tingimustes: abiootiliste tingimuste suhtes, biootiliste tingimuste suhtes negatiive negatiivne Antibioos on kahe osapoole suhe, kus mõlemad kasutavad kautseid allasurumise
faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite vahele tekkida ristumisbarjäär ning see viitab juba uute liikide tekkele. Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised barjäärid edaspidi kaovad, jäävad need populatsioonid (liigid) paljunemise seisukohalt isoleerituks. Juhul, kui uued liigid satuvad asustama jällegi ühist territooriumi, suureneb nendevaheline konkurents ning loodusliku valiku surve tugevneb
5 7.2.3 Riigid peaksid hindama keskkonnafaktorite toimet püügiobjekti varudele ja samasse ökosüsteemi kuuluvatele liikidele või nendega kaasnevatele või neist sõltuvatele liikidele ning peaksid välja selgitama ökosüsteemi populatsioonidevahelised suhted. 7.3 Korraldamisala ja -menetlus 7.3.1 Efektiivse kalapüügi korraldamine peaks keskenduma püügiobjekti varule tervikuna kogu levila ulatuses ja võtma arvesse piirkonnas kehtestatud väljapüügi kogust ja bioloogilist ühtsust, samuti muid kalavaru bioloogilisi omadusi, määratlemaks muu hulgas kalavaru levikuala ja piirkonda, milles kulgeb selle migreerumisteekond elutsükli vältel. 7.3
kasutada väga väikeseid proovikoguseid, degradeerunud DNA analüüsitav. Polümorfsuse probleemist üle saamiseks on vaja analüüsida paljusid erinevaid lookusi, et viia kahtlusaluste ringi võimalikult väikeseks. SNP lookuste puhul on eriti palju erinevaid lookusi vaja analüüsida, sest nad on nii väikesed, et juhusliku kokkulangevuse tõenäosus on suurem. SNP alusel saab rassi määrata nende populatsioonidevahelised erinevused on suuremad kui STRide puhul. Puudus: teises populatsioonis ei saa jälle sama SNPi kasutada, sest sagedus on väga erinev. STRid on eelistatuimad geneetilised markerid: · Hõlpsalt analüüsitavad · genoomis küllalt sagedased · Erinevates populatsioonidest väga varieeruvad · Kodominantsed (saab tuvastada mõlemad alleelid) · Väikesed, võimalik multiplex analüüs · Võimalik alleelide digitaalne säilitamine
füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite vahele tekkida ristumisbarjäär ning see viitab juba uute liikide tekkele. Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised barjäärid edaspidi kaovad, jäävad need populatsioonid (liigid) paljunemise seisukohalt isoleerituks. Juhul, kui uued liigid satuvad asustama jällegi ühist territooriumi, suureneb nendevaheline konkurents ning loodusliku valiku surve tugevneb. See omakorda
füüsikalised või biootilised faktorid. Tegemist on astmelise protsessiga. Populatsiooni alaosades akumuleeruvad erinevad mutatsioonid, tekivad rassid, mis on kohastunud erinevate keskkonnatingimustega. Igale rassile on iseloomulik kindel alleelide muster. Samas võivad erinevatesse rassidesse kuuluvad isendid ristuda. Mida aeg edasi, seda enam alampopulatsioonid eristuvad, asustades erinevaid geograafilisi piirkondi. Põhimõtteliselt võib ka siis veel toimuda omavaheline ristumine. Kui aga populatsioonidevahelised geneetilised erinevused veelgi suurenevad, võib erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite vahele tekkida ristumisbarjäär ning see viitab juba uute liikide tekkele. Isegi siis, kui populatsioone varem eraldanud geograafilised barjäärid edaspidi kaovad, jäävad need populatsioonid (liigid) paljunemise seisukohalt isoleerituks. Juhul, kui uued liigid satuvad asustama jällegi ühist territooriumi, suureneb nendevaheline konkurents ning loodusliku valiku surve tugevneb
annaabi.ee 
