pdf (29.09.11) Rühatunnis uuritud materjalidest on kõige väiksema tihedusega mullpolüstüreen 12 ning kõige suurema tihedusega on ehitusteras 7095. Ebakorrapärase kujuga materjalide tihedused ja poorsused, graniidi keskmiseks tiheduseks saime laboris 2617 (minu tulemus 2568, standardhälbega 13,1, see näitab, et saadud tulemused erinesid üksteisest mõne võrra. Kirjandusliku allika väitel on graniidi tihedus vahemikus 2550-2700 Graniidi keskmiseks poorsuseks saime laboris 2,4% (minu tulemus 4,2%) standardhälbega 0,486%. Kirjandusliku allika väitel on graniidi poorsus 0,2-4,0%. · Graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit (29.09.11) · Granite Physical Properties http://www.granite-sandstone.com/granite-physical-properties.html (30.09.11) Keraamilise tellise keskmiseks tiheduseks saime 1884 (minu tulemus 1903) standardhälbega 42, standardhälve ei ole just kõige väiksem, seega tulemuste erinevus on päris suur
Killustik nr.2 13,9 83,0 77,0 6,00 2317 10,9 5 Graafik 1. Materjalide tihedused 6 6. Järeldus Ebakorrapäraste materjalide poorsuse arvutamine: killustiku poorsuseks tuli 6,8 % (etteantud vahemik on 5,4 – 7,3%). Ebakorrapärase kujuga keha killustiku tiheduseks sain katsetuse tulemusena 2423 kg/m³. Mida suurem on matejali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ja vastupidi, vastavalt andmetele Tabelis (2). Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on metall. Kõige väiksema tihedusega on EPS. Kokkuvõtteks võib öelda, et meie grupi sooritatud tiheduste määramise katsete tulemused
Materjali keskmise diameetri leiame järgnevalt: n ∑ di 1 de= n n – osakeste arv (5) di – i-nda osa diameeter, m (1.5, 1.8, 1.35, 1.75, 1.55 mm) (1,5+1,8+1,35+1,75+ 1,55) de= =1,59 mm=0,00159 m 5 Määrame osakese tiheduse ρkk Ɛ =1− ρ os ρos ja ρkk – osakeste tihedus ja kihi tihedus (nn puistetihedus) kg/m 3 ning materjali poorsuseks võtame Ɛ = 0,4. ρkk = 0,181kg/0,00025m3 = 724 kg/m3. ρos = ρkk / (1- Ɛ ) = 724/(1-0,4) = 1207 kg/m3 Materjalikihi poorsuse hõljuvas olekus arvutame järgnevalt: V kk−V os V Ɛ= =1− os V kk V kk Vos, Vkk – tahkete osakeste maht ja keeva kihi kogumaht, m3 Vos = 250ml = 0,00025 m3 Keeva kihi mahu leiame Vkk = πr2*h (silindri pindala valem), kus h on mõõdetud kihi kõrgus ning r on kolonni raadius. Kolonni d = 94 mm, r = 47 mm = 0,047 m.
c)kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. d)kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. parafiin =930 kg/ m3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.5 on toodud katsete tulemusel saadud silikaattellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1.6 on toodud katsete tulemusel saadud keraamilise tellise tihedused ja neile vastavad poorsused. Absoluutsed tihedused kasutatud materjalidele:
mõõtmisi; voolu sagedust muudetakse piirides 0 kuni 70 Hz, - seisatakse ventilaator. 4.2 Määratakse materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kolonnis Selleks - määratakse mikromeetriga teralise materjali osakeste keskmine diameeter (määratakse granulomeetriline koostis) kus n - osakeste arv di i-nda osakese diameeter, m. Määratakse materjali tihedus. Orienteeruva tiheduse võib leida valemi abil, võttes materjali poorsuseks = 0,4 ja määrates puistetiheduse k. Selleks kaalutakse mõõtsilindrisse kindel kogus teralist materjali ja määratakse materjali maht. Kaalutud materjali võib kasutada edasises töös. - laaditakse läbi luugi (3) kaalutud materjal restile (2), suletakse luuk (3) ja mõõdetakse seisva materjalikihi kõrgus, - käivitatakse ventilaator, nagu on kirjeldatud punktis 4.1, - muudetakse sagedusmuunduri abil astmeliselt voolu sagedust minimaalsest kuni 70 Hz,
V1 = (m1 m2) / vesi V1= (18,07 8,6) / 1 = 9,47 cm3 Kuna tihedust taheti arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala Vp = ((m1 m) / p ) Vp =((18,07-17,39) / 950) = 0,716 cm3 Valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. V = V1 Vp V= 9,47 0,716 = 8,755 cm3 Valemiga (3) arvutan silikaattellise tiheduse = 17,39 / 8,755 = 1,986 g/cm3 = 1986 kg/m3 Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema tiheduse ja absoluutse tiheduse kaudu valemi (8) kaudu. Silikaattellise absoluutne tihedus on 2660 kg/m3 p = (1 0/) * 100 3 p = (1 1986/2660) * 100 = 25,34% Tulemused on esitatud tabelis 1.3. Tabelis 1.4 on toodud katsete tulemusel saadus graniidi tihedused ja neile vastavad poorsused. Tabelis 1
6. Järeldus Saadud tulemused on ligilähedased sellega, mis nad päriselus on, näiteks autori poolt mõõdetud samott tellise tiheduseks saadud 1968 kg/m3 on ligilähedane päriselu samott tellise tihedusele (1850-1950 kg/m3) (Samott tellised, n.d.) Samuti autori poolt mõõdetud silikaattellis vastab päriselust leitud tihedusele. Arvutustulemustel saadud tulemus on 1888 kg/m3, tegelikkuses on silikaattellise tiheduseks 1850-1950 kg/m3 (Silikaattellised, n.d.). Silikaattellise keskmiseks poorsuseks saadi 26,73 millele kinnitust ei leitud. Graniidi keskmiseks tiheduseks saadi 2589,4 kg/m3, mis on ligilähedane graniidi tegelikkusele tihedusele, milleks on 2550-2700 kg/m3. (wikipedia, n.d.) 7. Kordamisküsimused Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul. Need näitajad määravad ära materjali füüsikalised omadused, mis on abiks sobiliku
780kg/m3. Erinevus võib põhjustada antud materjali suurem poorsus. Saadud vahtpölüstüreeni tihedus 32,6 kg/m3 mahub lubatud vahemiiku 1550 kg/m³ allika [2] kohaselt. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta. Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus
Jarelikult on minu tulemus on arvestatav. Oma viiga viikese tihedusega on mullpoliisttireen viiga poome materjal, kuid see ei ima oma pooridesse vett, seda ka viiga pikaajalisel kokkupuutel veega, kuna ta on hiigroskoopne. Kuna vahtpoliistiireeni tihedus on viiike ja poorsus viiga suur, siis ta koosneb 98% ulatuses selle kinnises ktirgstruktuuris olevast liikumatust dhust, mis tagab materjali suurepdrase sooj apidavuse. Ebakorrapiiraste materjalide poorsuse arvutamine: graniidi poorsuseks tuli minul 0,7Yo ja keraamiliselt telliskivil 35 ,Uyo. Grupi keskmised poorsused tulid vastav alt 4,7yo ja 34,lyo. Kogu korrapliraste peale on suurima tihedusega dolo4jit ning viiikseima tihed Tasub miirkida, et dolomiit o'n figi l# Uorau tihedam kui . Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad Uldnimetuse ,,kivi" all4 tihedused jlnvad 1000-2000 kg/m3. Mida suurem on materjali tihedus, seda viiiksem on tema poorsus ning vastupidi
enne sängi murdepunkti ll = (2...2,5)hkr, mille ulatuses veepind järsult langeb: la= lj+lp+ll. 30.Filtratsioon: Vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste ning nende alt ja ümbert nimetatakse filtratsiooniks. Pinnase filtratsiooniomadused sõltuvad pinnaseosakeste kujust, mõõtmeist ja paiknemisest. Pinnase terakoostist kirjeldab sõelkõver. Pinnasepooride mahu suhet pinnase enese mahtu nim poorsuseks: m = V p/V. Mineraalpinnaste poorsus m=0,3(kruus, liiv) ...0,55(savi), turbal võib m ulatuda 0,95-ni. Pinnase veeläbilaskvus oleneb pooride suurusest. Vettkandvad on sellised pinnased, milles põhjavesi liigub kergesti ja millest on seda kerge kätte saada. Vett halvasti läbilaskvad pinnased on vettpidavad. Tegelik kiirus poorides: vt= Q/mA, Filtratisoonikiirus: v= Q/A. Hüdrauliline lang: I = H/l.
Veeloovutust iseloomustab veeloovutustegur, mis näitab, mitu protsenti mulla ruumalast moodustab mullast väljavalgunud vesi, kui muld oli veega küllastunud täieliku veemahutavuseni. Veeloovutusteguri ligikaudseteks väärtusteks on saadud näiteks liival 15...25%, saviliival 10...15%, liisavil 7...10% ja savil 4...7%. Siin toodud väärtused lähevad mõnevõrra lahku tabeli 1.1 andmetest. Näiteks kui võtta savi keskmiseks poorsuseks (ehk täisveemahutavuseks) 55% (vt. tabel 1.1) ja keskmiseks väliveemahutavuseks 80% viimasest, peaks veeloovutustegur olema ülejäänud 20% väliveemahutavusest ehk 11% mulla mahust. 7)Liigniiskuse põhjused Liigniiskus tekib siis, kui mulla veebilanss on tugevasti positiivne. Liigniiskuse tekkepõhjused on otseselt seotud maa-ala veega toitumise viisiga. Selle põhjal võib eristada järgmisi liigniiskuse põhjusi: 1) kõrge põhjaveeseis, 2) põhjavee väljakiildumine,
Lõppkokkuvõttes saavutavad nii kohev kui tihe pinnas küllalt peab pooride maht vähenema. Kui poorid on veega täidetud, peab järelikult osa II kalde järgi kindla valemiga, mis sõltub suure paigutuse juures ühesuguse poorsuse, mida nim kriitiliseks vesi sealt välja voolama. Väikese veejuhtivuse puhul kulub selleks aga palju vee algmaht silindris ja vee mahtust silindris graafiku sirge osa algusele poorsuseks. See sõltub normaalpinge suurusest. Teimi tulemusi ei aega. Pinnase tihenemist temast samaaegselt vee väljatõrjumisega vastava rõhu juures. Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja tugevalt mõjuta vertikaalkoormuse mõjumise kestus enne nihkejõu rakendamist nimetatakse konsolidatsiooniks. ületihenenud savipinnase deformeeritavuse määramiseks. Puuduseks on ega ka nihutamise kiirus
Seega pinnas kobestub ja tema maht suureneb, mida saab fikseerida mõõtes vertikaalpaigutust. Pinnase mahu suurenemist nihkel nimetatakse dilatatsiooniks. Muidugi on kobestunud pinnase nihketugevus väiksem. Kohevas liivas põhjustab nihe täiendava tihenemise, kuna on vabu poore, kuhu terad nihkudes paigutuvad. Lõppkokkuvõttes saavutavad nii kohev kui tihe pinnas küllalt suure paigutuse juures ühesuguse poorsuse. Seda nimetatakse kriitiliseks poorsuseks. Kriitiline poorsus ei ole pinnase konstantne omadus, vaid sõltub normaalpinge suurusest. Liiva lõiketeimil ei mängi erilist rolli aeg. Teimi tulemusi ei mõjuta vertikaalkoormuse mõjumise kestus enne nihkejõu rakendamist ega ka nihutamise kiirus. Muidugi ei kehti eeltoodu juhul kui on tegemist juba jõu dünaamilise mõjuga. Kuiva liiva korral läbib piirsirge koordinaatteljestiku null-punkti (joon. 5.6). niiske liiv
annaabi.ee 
