(kemoteraapia, kirurgiline ravi, sümptomaatiline ravi). Kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Kõri ülesanne. Takistab võõrkehade sisenemist. Sisaldab häälepaelu, hääle tekitamine Hingetoru algab kõrist 6. - 7. kaelalüli kõrguselt. Kopsu osad on: peabronh, mis jaguneb puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kaheks kopsusagaraks. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0.2 0.3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Alveoolide ülesanne on tagada efektiivne gaasivahetus . Sissehingatud õhust liigub hapnik kapillaaride kaudu verre, verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas.
· lubiplaatidest toes naha all · nägemiseks täppsilmad · suguliselt arenevad , muna -> vastne -> täiskasvanud isend Meritäht · Keha on õhuke, väikse kehaosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega · Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad · Kiirte tippudes on neil silmad, silmi on neil sama palju kui on kiiri · Liikumiseks on jalad · Meritäht on röövloom Merisiilik · Merisiilikud on poolkerakujulised · Karbitaolisele toesele kinnituvad lubiogad · Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka okkaid · Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja Meripura · Meripurad on kotikujulised, arvukate nahanäsadega, merepõhjal külili asetsevad okasnahksed · Jalad on nõrgad, liikumiseks kasutavad nad lihaseid ja nahanäsasid · Meripurad toituvad põhjasetetest Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad http://et.wikipedia.org/wiki/Okasnahksed
,,Hermes Dianysoslapsega" 3.Myron 4.,,Odakandja" 4.Polykleitos 2. ,,Kaapija" 7. Nimeta kreeka vaasimaali stiilid ja mõned vaasivormid?- olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. vaasivormid olid amfora, kolmesangaline hüdria. Vana- Rooma 8. Millised ehitustehnilised uuendused võeti kasutusele Vana-Rooma arhitektuuris?- Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid 9. Mis on akvedukt? Nimeta kuulsaim akvedukt Prantsusmaal.- veejuhe: Pont-du- Gard 10. Mis on arkaad?- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. 11. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? Kirjelda seda.- on marsi väljakul asuv Panteon - kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Panteonil oli väga hea sisevaade 12. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda.-Colosseum, Selle laes oli suur
Vaase kasutati erinevateks puhkudeks, nt teravilja või veini hoidmiseks. Rooma Arhitektuur: · eeskujuks etruskide ehitised · valitses lihtne templitüüp, mis meenutas kreeka templit, aga proportsioonid olid teistsugused · võtsid kasutusele ehitamisel sideained · ladusid suurepäraseid võlve · alguses ladusid tavalisi kaari, pärast silindervõlve. Võtsid kasutusele ka ristvõlvi ja poolkerakujulised kuplid · Panteon: seal on üks suur ümar ruum, mis on kaetud suure kupliga. Sees sambad, poolsambad ja pilastrid. Pühendatud kõigile rooma jumalatele. Olemas peasissekäik. Lagi kaetud kassettidega. Kaunistusmaterjalina kaotati marmorit. Ehitis on kompaktne ja terviklik. Ehitati 10 aastat. · Colosseum: ehitatud tavalisele siledale maapinnale. Ehitatud Rooma südalinna. Otstarve nõupidamisteks, teatrietendusteks, võistlusteks.
http://www.aduk.org.uk/gfx/lungs.jpg Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt peenemateks sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtiva nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemaid bronhe kopsusagarikes (alla 1 mm) nim. bronhioolideks. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolide seintes kõhred ja näärmed, kuid nad on varustatud silelihaskiududega. Bronhioolid jagunevad alveolaar- e. sombujuhadeks ja -kotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistised - kopsusombud e. kopsualveoolid. Bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks sarnaneb kujult viinamarjakobarale ja moodustab gaasivahetuse teenistuses oleva nn. alveolaarpuu. Bronhiaalpuu hargnemise skeem: peabronh sagarabronh segmendibronh 2-3 subsegmendibronhi korduval harunemisel sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli läbimõõt 1 mm, milledest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks läheb üle
Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen. Kopsus jaguneb peabronh puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks, moodustades õhkujuhtuva bronhiaalpuu. Bronhioolide seintes ei ole kõhre ja näärmeid, kuid seal on silelihaskiud. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja sombukotikesteks, mille seintes on 0,2-0,3 mm suurused poolkerakujulised väljasopistused ehk kopsusombud ehk kopsualveoolid. Kopsuharude hargmenise süsteem: Peabronh Sagarabronh Segmendibronh 2-3 subsegmendibronh -> korduvad hargmenisel Sagarikubronhid 12-18 terminaalbronhiooli (läbimõõt 1mm), millest igaüks jaguneb 2 respiratoorseks bronhiooliks, mis lähevad üle Alveolaar- ja sombujuhaks, mis lõpevad laienditega, mille seintes ongi kopsualveoolid.
jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid. Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis- ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused kopsualveoolid. Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid. · Joonis lk 120 + tv joonis13 91. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel. Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet: · Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks.
Sagarate vahel on lõhed, mis on kopsude pinnal nähtavad. Iga sagar koosneb segmentidest, mis on varustatud ühesuuruste bronhidega (paremas 11, vasakus 10). Iga segment koosneb omakorda suurest hulgast kopsusagarikkudest. Sagarikkude vahel on sidekoe kihid, milles kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. Sagarikku sees jaguneb sagarikubronh bronhioolideks. Bronhioolid lähevad üle laienditeks sombujuhaks, mille seintes on 0,2-0,3 mm läbimõõduga poolkerakujulised väljasopistused kopsusombud ehk alveoolid. Alveooli sein koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Alveoole ümbritseb kapillaaride võrgustik. Alveooli ja kapillaari seina kogu paksus on 0,1-0,5 m. Läbi selle seina toimub gaasivahetus: alveoolidest läheb verre hapnik, verest alveoolidesse süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400
SVR Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega 15. Mõisted Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad) Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti Pleuraõõs Lestmete vaheline pilutaoline ruum PUUDUB ÕHK Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium
Meritäht sööbr koralle, limuseid, väikeseid usse jt, kes ei suuda kiiresti liikuda. Väikse saagi neelab ta tervenisti aga suurema saagi seedib ta väljaspool keha, selle ümber mao sopistamisel. Meritäht areneb moondega. Emasloom ja isasloom eritavad munarakud ja seemnerakud vette, kus toimub viljastamine. Munast areneb vastne, kes erineb täiskasvanud meritähest ning saab kiiressti ujuda. Vastne teeb läbi moonde ning laskub merepõhja. Merisiilik Enamik merisiilikuid on poolkerakujulised ning meenutavad nõelaapatju. Neil on kokku kasvanud lubiplaatidest toes. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiokkad. Merisiilik saab igat okast eraldi liigutada. Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Ta kasutab liikumiseks nii neid kui ka okkaid. Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosalise lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Meripura Meripurad meenutavad välimuselt kurki. Nad elavad merepõhjal
annaabi.ee 
