· kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Suurajus paiknevate basaaltuumade põhiliseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis. Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad lühikesed jätked (ka aksonid), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning
Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust Oimusagar spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja
peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena. Aga kuhu alla läheb see, et kõrvetades võtad ruttu jala ära ? subkortikaalne. 63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193 Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus. * suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201
seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda Tasakaalu regulatsioon Uss kontrollib automaatseid liigutusi Keskaju mesencephalon Väikseim peaaju osa Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist III ja IV peaajunärvi tuumad Funktsioonid: Lihastoonuse regulatsioon Mittetahtlikud automaatsed liigutused Vaheaju diencephalon
_ hüpotaalamusest, hippokampusest, mandelkehast _ Orbitofrontaalkorteks- otsuste tegemine _ Nucles accumbens- heaolu tunne ja sõltuvuste teke Limbilisele süsteemile allub autonoomne NS _ Seotud eluliselt oluliste käitumistega _ meeleolu, emotsioonid _ Agressiivne käitumine _ "Võitle või põgene" reaktsioonid _ Keskkonnaga kohanemine _ Tegevusvalmidus _ Isu _ Seksuaalkäitumine 11. Suuraju, suuraju koor, mõju käitumisele Otsaju e. suuraju (prosencephalon) _ Koosneb suuraju poolkeradest ja nende alla jäävast vaheajust _ Tunnetus, tahtlikud liigutused, kõne ja abstraktse mõtlemise juhtimine Suuraju koor _ sotsiaalne käitumine _ kohanemine keskkonnaga _ Tähelepanu ja keskendumine _ Tahtlik liigutamine _ Mõtlemine 12. Väikeaju, mõju käitumisele Tagaaju (metencephalon) _ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest _ Hingamise reguleerimine _ Liigutuste koordineerimine, tasakaalu hoidmine 13
Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. on ca 3 cm ulatusega ala vahetult seljaaju järel. Väliselt on üleminek peaaegu märkamatu, funktsionaalselt morfoloogiliselt on piklikaju seljaajust aga selgesti erinev: piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole, juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev. Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju alaosas läheb suurem osa külgmise kortikospinaalkulgla kiududest kummastki püramiidist üle vastaspoolele, moodustades püramiidide ristuse. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: V n. trigeminus kolmiknärv IX n. glossopharyngeus keele-neelunärv X n. vagus uitnärv XI n. accessorius lisanärv XII n. hypoglossus keelealune närv.
vastavatelt peaajunärvidelt ja ka ajukoorest ning suunatakse edasi piklikusse ajju ja seljaaju motoorsetesse rakkudesse. Katteplaadi tuumad on nägemis- ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). VAHEAJU diencephalon Vaheaju asetseb suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. * Taalamused ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne (koorealune) sensoorne keskus. Sealt lähevad erutused edasi suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on ka seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega.
kannavad nimetusi punatuum (n. ruber), mustaine (subst. nigra) ja ka katteplaat. Keskajus asuvad veel nägemis- ja kuulmismeele erutuste edasi kandvate neuronite kehad. Need paiknevad nn nelikküngastikus ja nendest nelikküngastikust ülemistes toimub nägemismeele neuronite ülekanne, aga alumistes küngastes kuulmismeele erutuse neuronite ülekanne. Keskaju läbivad mitmesugused ülenevad ja alaneva juhteteed.Alanevad juhteteed toovad infot suuraju poolkeradest seljaajju . Ülenevad toovad seljaajust peaajju. F-d seotud kolmanda ja neljanda peaaju närviga. Mustaine ja punatuum on seotud lihaste toonuse hoidmisega ja liigutuste kordinatsiooniga. Eriti oluline on punatuuma ja mustaine sirutuajate ja painutajate vastastikune... Kui ühendust punatuuma ja seljaaju vahel katkeb, siis tekib sirutajate toonuse ülekaal. Kui toonuse ülekaal on suur, siis takistab liikumist . Detserebratsioon rigiidsus aju eemaldamine. Vaheaju ehitus ja f-d:
annaabi.ee 
