Kliiniliselt iseloomustab sündroomi raske vaimne mahajäämus, kurtus, aju arengu häired,silma anomaaliad, suulae- ja huulelõhe, polüdaktüülia (lisasõrm või -varvas) ja sõrmede omapärane asetus, südame anomaaliad jt. arenguhäired . Patau sündroomigavastsündinud on loiud, nõrgad ning kalduvad hingamisseiskushoogudele. Kolju on väike (mikrotsefaalia) ja omapärase kujuga (80%): otsmik on ettekummuv ja külgedelt kokkusurutud. Sageli ei ole aju jagunenud poolkeradeks (holoprosentsefaalia). Lapsel võib puududa haistmisaju (arhinentsefaalia). Kukla ja oimu piirkonnas esinevad nahadefektid, mis võivad haarata ka koljuluid. Näo düsmorfia hõlmab muutusi silmade (90%) ja maxilla osas. Silmaanomaaliatest esinevad sageli epikantus, hüpertelorism, pisisilmsus, silmade puudumine, iirise koloboom või katarakt. Nina on laia ninaotsaga, tihti võib ninaluu puududa. Esineda võib ka mikrognaatiat, lõualuude liiga vähene kasv.
motoorika regulatsioonis olulise tähtsusega. Retikulaarformatsioon kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone. · Ülenevate juhteteede kaudu aga kontrollib talamusest suurajusse suunatavat informatsiooni, seda valikuliselt sinna lastes või mitte. Seega: suuraju poolkerade informeeritus ja aktiivsus sõltub olulisel määral retikulaarformatsioonist. SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera.
Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida.
Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon.
Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? • Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed Peaaju jaotub osadeks: • Poolkeradeks,mis omakorda jaotub: • kooreks • koorealusteks neuronite kogumikeks ehk tuumadeks • vaheajuks • ajutüveks(mille jätkuks on seljaaju) Ajupoolkerade koorel omakorda aga eristuvad 4 piirkonda ehk sagarat: • otsmikusagar (frontaalne) • oimusagar (temporaalne) • kiirusagar (parietaalne) • kuklasagar(oksipitaalne) Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad
Hüpotalamuse funkts:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul Peafunkts on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon. Vaheaju: talamus+hüpotalamus Ajutüvi: keskaju, sild, piklikaju *SUURAJU peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse mood juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine.
Epitalamus jääb talamusest taha ja ülespoole ning sisaldab tuumasid, mis on seotud lõhnade tajumisega. epitalamuses paikneb ka käbikeha e. epifüüs. Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi. Peafunktsioon on autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihasetalitluse -, termo -, toitumise-, emotsioonide-, une ja ärkveloleku tsüklite regulatsioon.; *suuraju peaju suurim osa, mis jaguneb poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju valgeolluse (sisemus) moodustavad juhteteed: *assotsatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera oiires; *komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel; *projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Suuraju sagarad reguleerivad järgmisi funktsioone: *laubasagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine. *kiirusagar sensoorse
5) Parterre d'Orangerie, kasvuhoone-parter, pukspuuhekkidega raamitud kruusapinnad, kuhu suvel paigutati kasvuhoonest toodud apelsini ja sidrunipuid koos pottidega (Hellström 1997). Boskettide (bosquet - väike mets) hekkideks kasutati palju valgepööki. Suuremat puudeistandust kutsuti metsaks (bois). Alleedes kasvatati tavaliselt pärna, hobukastanit ja plataani. Alleed võisid olla ühe- või mitmerealised, puud mitut moodi pügatud - poolkeradeks, koonusteks, või võlvidena. Allee pikkus ja laiuse suhe oli tähtis, samuti puude omavaheline kaugus (Hellström 1997). Varem polnud prantsuse aias märkimisväärselt terrasse. Nüüd võeti need teemana kasutusele küll mitte itaalia range, müüritatud ja tillukeste terrassidena, vaid majesteetlikult laiuvana ja esinduslikult astmestatud maakasutusena. Terrass oli kogu ala laiune ja ühelt tasandilt teisele tõusevad trepid või tammid ja muruvallid.
annaabi.ee 
