isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?) Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Substants on ükskõik, milline püsiv objekt või asi. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised. Ehk vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omaduses) ja need on mittefüüsilised. Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu konkreetsetest argumentidest): • Religioossed veendumused • Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast • Materialismi puudulikkus • … Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) (Descartes) Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad.
Kuidas aga tagada reaalne olukord, kus ükski vanem oma lapsele kätt külge ei pane? Kas kõik märkavad (tahavad märgata) oma naabri laste kannatusi? Naabrivalve oleks abiks küll, lisaks vanemate informeerimisele uutest kasvatusviisidest. Laps peab aru saama, et kodus ja koolis kehtivad reeglid, mida täitmata jättes järgneb karistus. Kui laps seda ei mõista, siis saavutab ta võimu vanemate ning õpetajate üle – see on paljude vanemate jaoks argument füüsilise karistuse pooldamiseks. Ideaalis peab laps aru saama sõnast „Ei!” ning sellele järgnevast vanema poolt esitatud põhjendusest. Mida teha aga siis, kui laps ei kuuletu põhjalikele selgitustele? Laps ei pruugi varases arengufaasis mõista vanema selgitusi ning vajab arusaamiseks välist stiimulit – kiitust või laitust. Milline on õiglane karistus? 11 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE
lepingute puhul on tegemist rahvusvaheliste lepingutega ning kas sellest tulenevalt on tegemist rahvusvahelise õiguse subjektidega. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse ümberlükkamiseks tuuakse järgmise argumendid: nad ei ole loodud rahvusvahelise lepingu alusel; neil puudub rahvusvaheline tunnustus; nad ei tegele ülemvõimu küsimustega, nagu seda teevad riigid. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse pooldamiseks tuuakse järgmised argumendid: sõlmitud lepingud on rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on riik; lepingutes on tülide lahendamine osaliselt allutatud rahvusvahelistele instantsidele; eksisteerib kohtulahendeid, kus multinatsionaalseid ettevõtteid on peetud rahvusvahelise õiguse subjektideks. § 10. Üksikisik Klassikalises rahvusvahelises õiguse kehtis arvamus, et vaid riigid said olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, mitte aga inimesed
Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surmaga ei lakka teadvus, sest vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants on miski, mis eksisteerib iseseisvalt; on omaduste kandja, olemata ise omadus. Omadusdualism - vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised. Põhjuseid dualismi pooldamiseks: Religioossed veendumused Inimene pole vaid osa materiaalsest maailmast Materialismi puudulikkus Descartes: Ma olen mõtlev asi (vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants st keha) Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Siit: Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus)
Selle taga oli hingeline protestitundmus venestuskooli kasvatuse vastu, ergutuseks ja julgustuseks vanemailtki tegelastelt saadud kaastöö lubadused, ebamäärane õhin vaimutoitude ühendamiseks omas keeles ja meeles. Aga ühtlasi pakitses nende noorte elujõudude käärimises juba vabanemise tung kodustegi mõjuvõimude hooldamise alt. Olime küll veel üpris noored, aga küllalt ennast- usaldavad tulevikulapsed oma naiivsete kirjanduslikkude katsete ja isikumärkide pooldamiseks. Niisama vähe nagu meie tänapäevased noorkirjanikud tänulikud on oma käsikirjade tagasilükkamise eest olid seda ka need tunased juurdetulijad. Eriti aga ei meeldinud neile, et sihtimääravad ajalehetoimetajad nende trükitud ilukirjanduslikku kaastööd omamoodi ümber parandasid, harjunud maitse järele koolutasid ,,kõlbulisemaks ja õpetlikumaks". Sellest sündisidki siis noorte vaba eneseavalduse taotlused ja enneaegseks isetegevuseks kokkuheitmine
entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu konkreetsetest argumentidest): - Religioossed veendumused - Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast - Materialismi puudulikkus - jne Mõtlev asi: “…lähtudes sellestsamast — et ma tean, et ma eksisteerin; ja et ma täheldan sealjuures, et minu loomuse ehk olemuse juurde ei kuulu üldse midagi muud peale selle, et ma olen mõtlev asi — järeldan õigesti, et minu olemus seisneb üksnes selles, et ma olen mõtlev asi. Ja ehkki mul on vist (või
vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surmei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsidualism keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Mitte ollus. Omadusdualism vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed omadused, mis on mittefüüsilised Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu konkreetsetest argumentidest): - Religioossed veendumused - Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast - Materialismi puudulikkus Mõtlev asi: "...lähtudes sellestsamast -- et ma tean, et ma eksisteerin; ja et ma täheldan sealjuures, et minu loomuse ehk olemuse juurde ei kuulu üldse midagi muud peale selle, et ma olen mõtlev asi -- järeldan õigesti, et minu olemus seisneb üksnes selles, et ma olen mõtlev asi.
riikide vahel sõlmitud lepingute puhul on tegemist rahvusvaheliste lepingutega ning kas sellest tulenevalt on tegemist rahvusvahelise õiguse subjektidega. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse ümberlükkamiseks tuuakse järgmise argumendid: nad ei ole loodud rahvusvahelise lepingu alusel; neil puudub rahvusvaheline tunnustus; nad ei tegele ülemvõimu küsimustega, nagu seda teevad riigid. Multinatsionaalsete ettevõtete õigussubjektsuse pooldamiseks tuuakse järgmised argumendid: sõlmitud lepingud on rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on riik; lepingutes on tülide lahendamine osaliselt allutatud rahvusvahelistele instantsidele; eksisteerib kohtulahendeid, kus multinatsionaalseid ettevõtteid on peetud rahvusvahelise õiguse subjektideks. De facto valitsused - Et tunnustamist ei peeta rahvusvahelise õigussubjektsuse absoluutseks eeltingimuseks, pooldatakse rahvusvahelises õiguses arvamust, et de facto valitused on
annaabi.ee 
