Hommikul ärkasid Tatikas ja Vesipruul üles ja hakkasid rääkima. Nad jõid viskit ja tegid teineteisele selgeks, kui mõttetud nad on. Tatikas tormas välja ning läks koju. Järgmisel päeval hakkas Vesipruul luuletusi looma. Talle ei tulnud häid ideid ning ta otsustas aias ringi vaadata. Ta leidis sobiva puu ja plangutüki, mille puu külge naelutas. Nüüd polnud muud, kui puu otsas luuletama hakata. Suurde kunsti sekkus Tatika koer Pontu. Luuletaja proovis teda sõnadega vaigistada, aga see ei aidanud. Ta loobus selleks päevaks oma tööpaigast puu otsas. Öösel ei saanud ei Tatikas ega Vesipruul magada, kuna Pontu ulgus. Hommikul läks Tatikas õue ja leidis Pontu surnukeha. Ta arvas, et Vesipruul oli tapnud Pontu ja tõstis laiba tema hoovi. Tatikas kartis, et see läheb haisema. Vesipruul viskas Pontu surnukeha Tatika hoovi tagasi. Surnukeha loopides otsustati lapsed appi võtta. Need loopisid Pontut tükkideks
Hommiksöögi ajal vahetati mõtteid ja vaieldi, lõpuks jõuti järeldusele, et üks teine arust rumal ja teine esimese arust loll oli. Lõpuks Jaan lahkus. Samal ajal üritasid nii Jaan kui Saalomon oma soove täita, küll siis ehitamises ja luuletamises. Jaan otsis kokku ehitusmaterjali ja Saalomon küsis uudisjutu ideesid oma papagoi käest. Lõpuks leidis Saalomon, et ideed tulevad kõige paremini aias kasvava puu otsast. Sinna ta roniski. Teda hakkas aga häirima Jaani koer Pontu, kes oma haukumisega ta loometööd segas. Jaani sõidumasin sai esimese proovisõidu tee peal. Enne, kui see liikumagi oli hakanud, kukkusid rattad alt. Kõik naersid Jaani üle. Pontu ei lasknud Saalomonil magada. Järgmisel hommikul, kui Jaan ärkas, avastas ta Pontu hoovi pealt surnuna. Ta süüdistas Saalomoni ja tahtis saada laibast lahti. Niisiis loopisid nad seda üle aia, küll ühe hoovi, küll teise hoovi, lõpuks kutsusid isegi külainimesed appi loopima.
PÄEVAD MIS AJASID SEGADUSSE FILMI KOKKUVÕTE INIMENE Tegelased Allar Hendrik Toompere jr Juulius Juhan Ulfsak Nele Jaanika Arum Maria Klaudia Tiitsmaa Pontu Taavi Eelmaa Pets Kait Kall Andres Kristjan Lüüs Toomas Reigo Sagor Mattias Juss Haasmaa Mis ja miks filmis juhtus? Peategelane Ei tööta ega õpi Vaba aja veetmine Juuliusega kohtumine Valikute tegemine Suhted Tegude eest vastutamine Peategelase muutus filmi jooksul Võib öelda, et filmi jooksul peategelane muutus mehisemaks ja julgemaks, kui võttis osa illegaalsest rahateenimisvõimalusest, mida Juulius talle pakkus. Lõpuks sai Allar
Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit Vaatan Marti, oma väikevenda, ja tunnen südames suurt hellust. Sihitise juurde kuuluvas omastavas käändes lisand eraldatakse komaga mõlemalt poolt. Ta oli Pontu, oma suure sõbra, tähelepanuta jätnud. Koma on ka sidesõnade ja, ning, ega, või, nii...kui ka ees komaga eraldatava lisandi järel. Nägin rahvahulgas Annit, oma sõbrannat, ja Mukit, tema suurt koera. Komaga ei eraldata eeslisandit, olevas käändes järellisandit, kui-lisandit. Minu sõber Kaarel on julge mees. Kaarel minu sõbrana laenab mulle alati raha. Kaarel kui minu sõber saab selle raha alati ka tagasi. Mõttekriipsu võib kasutada rõhtatud järellisandi esiletõstmiseks.
N: Sajab. Koidab. mitmesõnalised küsimusele: mis? on ära (on läinud) kus? millal? ununenud N: Mul on sünnipäev Alus Alus Vastab küsimusele: Käändsõna: N: Pontul on N: Pontu väljendab kes? mis? nimetava kuudis kont on kondi isikut, olendit N:Laps magab. osastava ja ära või asja, kes omastava peitnud midagi teeb . käändega märgib ära tegutsejad Sihitis kellele N: Arno mängib viiulit Ainult sihitise
kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luuletusi. Peaaegu iga päev ronis ta oma puu otsa ja lootis sealt inspiratsiooni saada. Need kaks inimest sõdisid omavahel. Kõige parem näide oli see et kui Tatika koer Pontu suri, hakkasid nad seda koera üle aia loopima. Lõpus lendab Tatika maja õhku tänu oma leiutise isesüttimisele ning arvati et Tatikas on surnud, aga ta seda polnud. Minu arvamus: minu arvates oli see film päris hea. Minu lemmik koht oli see kui Tatikas proovis oma imemasinat leiutada ja ta koguaeg sai viga selle pärast. Minu hinnang sellele filmile oleks 7/10.
ühe tähega. Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega. Minu kodulinn on Valga. Mina, Tiina ja Mati läheme Tartusse teatrisse. Kõik ametinimetused, sugulaste-, tuttavate-, loomade-, lindude nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Mulle meeldib meie gümnaasium. Minu onu Antsul on kass Mirri ja tädi Ellel koer Pontu. Talveks lendavad ära pääsukesed, kured, haned. Sõna ja silbi alguses kaashääliku ees ning sõna või silbi lõpus kirjutame i isa, ilus, igav, imestama tõi, võti, appi, Mari Sõna ja silbi alguses täishääliku ees kirjutame j jalg, jõgi, Jüri, jookseb pa/ja/tab, kir/jel/dab, ko/ju, har/ju/tus
iiri, hüüdnimed, väljamõeldud olendite nimed,kujundlikud nimed:Karl Raudpea (Karl XII),Ristija Johannes, Staatus,loomade nimed: hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Pontu, Miki-Hiir,kohtade, pinnavormide, ehitiste, taevakehade nimed (ka kujundlikud):Suur Munamägi, Kolm Õde, Väike az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar Vanker,Taaralinn, Vana Maailm,riiginimed: Eesti Vabariik,asutuste, ettevõtete,firmade,organisatsioonide, ühenduste nimed: Eesti Pank
Kuulsuse narrid Kuulsuse narrid 1. Räägib Jaan Tatikast (leiutised, kooliskäik, vanemate surm) 2. Räägib Vesipruulist ja ta kirjutistest (jutud, luuletused, mis ei valminud) 3. Salomon leidis õhtul Tatika ja viis voodisse (viskas aknast välja, unes põrandale, Salomon ja Tatikas hakkavad üksteise ees hooplema ja teineteist narriks nimetama) 4. Tatika koer Pontu sureb ja Tatikas ning Vesipruul hakkavad koera üle aia loopima. Salomonil oli palju jutu lõppe ja puu otsas tuli lõpus alguski. 5. Tatikas ütleb sõbrale, et puu otsas istuv Vesipruul on hull sabaga gorilla ja hakkab temaga kive puu otsa Vesipruuli pihta loopima. 6. Vesipruul läks puu otsa kirjutama, aga jäi kinni kuna istumise koht oli vedelliimiga määritud. 7. Tatika majalt lendab tänu leiutiste isesüttimisele katus pealt ja arvatakse, et
selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis ja polla ei jookse." Jaama laiendus 1965. aastal võeti kasutusele jaama laiendus. Veepuhastusjaama toodanguks loeti nüüd 102 000 m3/ööpäev. Uue ehitusega muutus jaama töös palju: seadmed viidi üle distantsjuhtimisele, tööle rakendati veepuhastusjaama juhataja Johannes Suti välja töötatud automaatsed kemikaalide doseerimise seadmed. Vee hägususe ja jääkkloori
''. Hommikul kui nad üles ärkasid tutvustasid nad end üksteisele, Tatikas tahtis saada enda suure masina jaoks Salomonilt laenu, aga Salomon ütles, et tal ei ole raha. Sealt hakkas pihta nende mitte-väga-sõbralik-suhe. Ühel hetkel hakkasid mõlemaga toimuma väga imelikud asjad, näiteks Salomon jäi pükstega puu külge kinni, sest keegi oli kogemata puu otsas olevale plangule natuke liimi pannud. Natuke aega läks mööda ja siis suri Jaani koer Pontu ära. Viimaseks lendas Tatika maja üldse õhku, elanikud arvasid, et Jaan on nüüd surnud, aga nii see ei olnud. Mees tuli just tänava nurgast välja ja enda mahapõlenud maja nähes oli ta muidugi äärmiselt kurb. Selle uudise peale, et ta loll naaber ikka elus on pakkis Salomon Vesipruul enda asjad ja lahkub suvekorterist igaveseks. Kokkuvõtteks ütleksin, et väga naljakas lugu kahe enda arust kuulsa mehe vahel, kellest kumbki seda tegelikult ju polnud. 11.11.13
Arvanud, et Tatikas äkki talle oma eluloo hommikul jutustada tahab, tassis ta mehe ööseks enda juurde. Hommikul oli Jaan aga Vesipruuli peale hirmus pahane ja selle asemel, et kirjanikule oma lugu ära jutustada, kiskusid mehed aga hoopis riidu. Tulemus oli see, et nad hakkasid üksteist vihkama nad nägid ilusti teineteise vigu, kuid enda omad jäid ikka kahe silma vahele. Tatikas hakkas Vesipruuli kõiksuguste võttedega kiusama, sest Vesipruul mürgitas ära Tatika koera. Pontu rikkus haukumisega nii Vesipruuli päevast kirjalembust, kui ka uneaega. Sellepeale loopis Jaan külarahvaga puuladvas kirjutanud Vesipruuli kividega, siis aga rikus Salomoni istumispaiga, nii et teine püksepidi sinna kinni jäi. Salomon oli aga sellesuhtes haritum, et ta teisele kuidagi enam tagasi ei teinud, vaid varjas end korteri ukse taga. Kreeka filosoof on kunagi öelnud, et targad inimesed on justkui sirgjooned ja rumalad nagu kõverjooned
-niisugune poolsant ! MADIS : Niipea kui sa mind näed hakkad laimama ja teotama. Kas sa ei mõista teiste inimeste viisi teretada ja siis oma teed minna ? Kellel sinu lorisemist siin tarvis on ? PRIIDU : Ära mögise midagi vana Madis ! Mul oli juba ammugi nõu sind käsile võtta, aga ma ei tahtnud sinuga tegemist teha. Aga kui sa nüüd mul juba risti tee peal ees oled, teen ennast ka halvaks ja tõrelen sinuga. MADIS : Priidu, kui sa niimoodi jätkad , siis kutsun ma oma Karja-Murid- Pontu ja Lontu ja ajan sind omast õuest koertega minema ! PRIIDU : Ära nüüd hoople ! Ma löön su Pontu ja Lontu teibaga maha. MADIS : Katsu nüüd, kus mul lööja ! Räägi siis, mis sa siit otsid ! Ära viida ilmaaegu minu kallist aega ! PRIIDU : Külarahvas mögiseb juba ammu, et su Aadu minu Elsa järele keelt nilpsavat. Kiitvat minu Elsat ikka teiste ees, ja ühe niisuguse vaese roti kiitust pean mina oma tütre teostuseks.
Lause algab suure tähega!!! NIMETUSED NIMED PEALKIRJAD kirjutatakse väikse tähega kirjutatakse läbiva suurtähega kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse Keeled ja rahvused Isikud ja olendid Raamatud ja luuletused Nt eesti keel, rootslane Nt Arnold Rüütel, Pontu Nt ,,Bullerby lapsed", ,,Meil aiaäärne tänavas" Kuud ja nädalapäevad Maailmajaod, riigid, kohad Filmid ja näidendid Nt mai, oktoober, laupäev Nt Euroopa, Soome, Kapa- Nt ,,Viimne reliikvia", ,,Kevade" Kohila Pühad ja tähtpäevad Ajalehed, ajakirjad TV-saated
1. Olivia Saar ,,Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat“ 2. Juhan Saar„Õhtujutud“3. Bob Hartman„Unejutud“ 4. Matthew Price „Unejutud kõige noorematele“5. Anne Parksepp „Meie lapse unejutud“ 6. Heiki Vilep „Une-Mati udujutud“ 7. Kerstin Thorvall„Õhtujutud Andresest, varsti 4“ Nimetage olulisemad eesti lastekoomisiautorid ja nende teosed. 1. Karl August Hindrey “Pambu-Peedu”, “Piripilli-Liisu”, „Seene-Mikk“. 2. „Pontu ja Priidu“ Teet Kuusmaa 3. Olimar Kallas „Poiss ja koer" ning „Kerapoiss ja Kuubipoiss“ 4. Joonas Sildre „Maailma naba” Missugused rahvausvaheliselt tuntud lastekoomiksid on eesti keeles saadaval? *Muumid ,,Väikesed trollid ja veeuputus” *Miki Hiir *Pipi Pikksukk ,,Pipi ajab kõik joonde ja teised lood.” Lasteraamatu analüüsi põhipunktid: 1. A. Pervik ,,Kunksmoor” Teema (millest raamat räägib?) Raamat räägib toredast, heasüdamlikust nõiast nimega Kunksmoor, kes elab
jagatud rõõmu. Meeldis jutuke , sellest, kudas Kaari otsustas ema aidata ja tolmu pühkida, aga tegelikult tegi veel suurema segaduse. ”Kaarist on kasu”, mille esmailmumisest on möödas peaaegu 40 aastat, pakub äratundmisrõõmu ka praegustele lastevanematele. Paula läheb lasteaeda Illustreerinud Piret Raud Selles raamatus on juttu tüdruk Paulast, kes elab Järvispeal. Tal on väike vend Patrik, koer Pontu ja kass Kiti. Paulal on ema ja isa ja kaks vanaema ja kaks vanaisa. Kõik nad on Paula perekond, kuigi nad ei ela sugugi ühes ja samas kohas koos. Selles raamatus lõpetab Paula lasteaia. Lasteaias on lõpupidu. Paula laulab laulukoolis, loeb luuletust ja mängib kaasa näidendis. Paula esimene koolipäev Illustreerinud Piret Raud
annaabi.ee 
