pimedaks. Mehed sageli piinlesid nädalaid, enne kui surid. Sinepigaasil oli väidetavalt kerge sibula või mädarõika hais. Tangid Esialgne nimi – landship Esimesed tangid olid mehaaniliselt ebausaldusväärsed ja aeglased. Aegamööda tehti neid paremaks kuni need olid lõpuks peatamatud. Lennukid I maailmasõjas kasutati esimest korda lennukeid sõjalisel otstarbel. Lennukeid kasutati pommitamiseks, vaenlaste luuramiseks ning lõpuks lennukitevaheliseks võitluseks, mida hakati kutsuma dogfight’iks. Kuulsaim - Albatros D.II Saksa lennuk, 1916. 195 km/h – 5180m – 3m/s – 2x7.92mm Allveelaevad Sakslaste “U-Boat” oli väga edukas, uputades peaaegu pooled Briti laevadest, mis transportisid varustust ja toitu. I maailmasõda alguses oli sakslastel 29 allveelaeva. Läbi I maailmasõja ehitasid sakslased 360
M M III nihkereege Z X------ Z Y + gamma00 tekkinud tuumad on ka radioaktiivsed, aga tuumalaengu muutust pole Poolestusaeg- 3*10-7 sek N(aatomite arv)=N0(algne arv)*2 t/T SEOSE ENERGIA. I kunstlik Rutherford pomm.alfa-osakestega 147N+24He---178O + 11H 9 4 12 1 II kunstlik Chadwick 4Be + 2 He ---- 6 C + 0n Neutroni avastamise reaktsioon ! (tähtis pommitamiseks, pole laengut, ta on suure läbitungimisvõimega, ei ioniseeri õhku). 1938- Hahn ja Strassmann- kirjeldasid uraani tuuma lõhustumise mudeli (hakkab venima, tuumakillud lendavad laiali suurte kiirustega, vabaneb uusi neutroneid, mis omakorda põhj uute tuumade lagunemise- AHELREAKTSIOON). Saab jätkuda, kui k(neutronite paljunemistegur) on suurem/võrdne 1-st. kriitiline mass- aine kogus, mille puhul tuumareaktsioon kontrolli all seisab
................ 12 SISSEJUHATUS Referaadi teema on tuumarelva sünd. Minu referaat sisaldab tuumapommi sündi ja arengut USA-s ning NSV Liidus. Tuumarelva ülesehitust ning tuumareaktsiooni ja tuumariike. Täpsemalt sisaldab see andmeid esimeste tuumarelvade ja nende katsetuste kohta USA-s ja NSV Liidus. Esimeste tuumapommide andmeid ja seda kus seda kasutati. Tuumapommide arengukäiku, milleni esimesed tuumapommid lõpuks arenesid. Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S Esimesed aatomipommid valmistati II maailmasõja ajal USA-s ja neid kasutati Jaapani
kirjasõna vaikib. Linn ei pidanud neid siiski täielikeks heidikuteks. Kui toimusid pidulikud protsessioonid ja küünlaringkäigud ümber linna, siis oli neis oma kindel koht ka "Gertrudi viletsate vennaskonnal". Rõugemaja tõenäolisim asukoht oli P.Gertrudi kabeli juures. Gertrudi kabel jäi varemeisse ja Rõugemaja hävitati Liivi sõja ajal. Nimelt 1571. aastal võtsid Tallinna piiranud vene väed Rõugemaja ära ja hakkasid seal endale linna pommitamiseks mugavat kantsi ehitama. Tallinlased jällegi võtsid äkkrünnakuga Rõugemaja tagasi ja lammutasid sootumaks ära, et seal poleks enam võimalik suurtükke üles seada. Mustpeade vennaskonna altaril mungakloostri Katariina kirikus näeme Püha Gertrudit, kloostri eestseisjannat, ranges rüüs, ent rott jalge ees.
lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 2 1940. aasta Rahvusvaheline taust Sündmused Eestis Sündmused mujal Läänemere regioonis. Märts 1940 Lõpeb Soome säilitab sõjaga Talvesõda. iseseisvuse, kuid peab loovutama NSV Liidule
madalate temperatuuride füüsikas ja ülijuhtivates magnetites (nt tuumamagnetresonantsspektroskoopias) ning teatud analüüsimetoodikates (nt kandegaasina kromatograafis). Ka Eestis kasutatakse He pidevalt mitmetes teadusasutustes. He rakendatakse ka, sageli segus Nega, gaaslahendus ja signaallampide täiteks. Ajalooliselt esimene He laialdasem kasutusala oli dirizaablite täitmine, mida tarvitasid sakslased 1915. a Londoni pommitamiseks. Hega täidetud aerostaate on rakendatud ka kaitsesõjas ( peamiselt Teises maailmasõjas kaitseks lennukite vastu). Dirizaableid on periooditi kasutatud ka inimeste ja kaupade transpordil ning ehitusja montaazitöödel. Nimetus ja avastamine Prantsuse õpetlane Jules Janssen võttis ette pika reisi Indiasse, kus Päikese krooni nähtavus arvati olevat parem. Sealt lähetas ta Pariisi Teaduste Akadeemiale telegrammi, milles teatas, et avastas Päikese spektris vesiniku
liitlased selle tingimusega nõustusid. Rahumeelse rahu lahendamine Kindralid Eisenhower ja MacArthur pidasid aatomipommide kasutamist õigustamatuks, olles veendunud, et see kahjustaks Ühendriikide rahvusvahelist mainet. Oma raadiokõnes 9. augustil nimetas president Truman Hiroshimat valelikult tühipaljaks sõjaväebaasiks, ei millekski enamaks. Oma päevikumärkmes 25. juulil avaldab ta arvamust, et aatomipomme tohiks kasutada vaid sõjaliste objektide vastu, kuid kirjalik käsk pommitamiseks, mille ta samal päeval alla kirjutas, sellist mööndust ei sisalda ning kinnitab Hiroshima ja Nagasaki linnad aatomipommi sihtmärkideks. 6. augustil saavutas Jaapani linnade tavapommitamise ägedus haripunkti. 9. märtsi õhurünnakus Tokiole hukkus 124 000 tsiviilisikut. Juulist peale 4 pommirünnakud aina sagenesid. Sama jõhkrat taktikat rakendasid liitlased Saksamaal:
reaktorit ülalt alla läbivatesse spetsiaalsetesse kanalitesse kaadmiumvardad, mida oli kerge üles tõsta ja alla lasta. Kaadmium neelas ahnelt neutroneid ega võimaldanud neil laviinitaoliselt paljuneda. Varraste järkjärgulise reaktorist väljatõmbamise teel oli võimalik väga kindlalt ja täpselt reguleerida ahelreaktsiooni algusmomenti ja kiirust ning automaatselt hoida seda mistahes soovitaval tasemel. Peale selle olid reaktoris kanalid mõõteriistade ning neutronitega pommitamiseks aktiivtsooni viidavate ainete jaoks. Reaktori töö käigus tekkis väga ohtlik, suure läbimisvõimega neutron- ja gammakiirgus, seepärast tuli reaktor ümbritseda kahe-kolme meetri paksuse betoonkestaga, nn bioloogilise kaitsega. Tuumareaktoreid kasutatakse elektrienergia tootmiseks, teaduslikel uurimistöödel rakendavate võimsate neutronivoogude tekitamiseks, mitmesuguse kiirgusintensiivsuse ja poolestusajaga
lahkumine Lätist ja Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 1940. aasta 4 Märts 1940 Lõpeb Soome säilitab sõjaga Talvesõda. iseseisvuse, kuid peab loovutama NSV Liidule alasid. Aprill Saksa väed
Haapsalu ja Paldiski ümbrusesse. Õhuvägede sissetoomine jäi hilisemaks, sest neile määratud lennuväljade kohad Saaremaal, Haapsalus, Paldiskis, Kuusiku ja Kehtna mõisate maadel polnud veel ette valmistatud. 3 Esialgu olid suhted NSVL-ga enam-vähem normaalsed, kuigi suurt probleemi tekitas Talvesõjas see, kui NL-i lennukid kasutasid Soome pommitamiseks Eesti baase. Poliitilistel põhjustel ei saanud valitsus aga midagi selle vastu ka ette võtta. Eesti valitsus püüdis terve baaside aja jooksul rahustada nii iseennast kui avalikkust, lootes iga järelandmisega, et sellega Moskva ambitsioonid piirduvad. Tegelikult Eesti Vabariigi sisuline iseseisvus hävitati, mida näitas ilmekalt alates novembrist-detsembrist 1939 Nõukogude lennuväe pommitamisrünnakud Soome linnade vastu Eesti baasidest.
Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F. Strassmann uraani tuuma pommitamisel neutronitega tekib broom. Protsess, milles raske ebastabiilne tuum lõhustub kaheks (või rohkemaks) kergemaks, enam-vähem võrdse suurusega tuumaks. Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat. Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lõhustumist esile kutsuda. Võib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lõhustumise tagajärjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lõhustumisi. Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Näide: + + + 3+ energia Ahelreaktsioon 1939. aastal itaalia tuumafüüsik E. Fermi püstitas hüpoteesi ahelreaktsiooni võimalikkuse kohta. Lõhustumise käigus eraldunud neutronid võivad lõhustada uusi uraanituumasid
Tuumareaktsioonid võivad olla eksotermilised (soojuse eraldumisega) või endotermilised (soojus neeldub). Tuumareaktsioon: 1. kergete tuumade ühinemine (tuumasüntees) 2. raskete tuumade lagunemine. Tuumalõhustumine on protsess, milles raske ebastabiilne tuum lõhustub kaheks (või rohkemaks) kergemaks, enam-vähem võrdse suurusega tuumaks. Seejuures kiirgab ta 2-3 neutronit ja suur hulk energiat. Lõhustumisel kasutatakse tuumade pommitamiseks aeglaseid neutroneid. Kiired neutronid ei suuda lohustumist esile kutsuda. Voib muutuda ahelreaktsiooniks, kui lohustumise tagajarjel tekkinud neutronid kutsuvad esile uusi lohustumisi. Leiab aset tuumareaktoris, aatompommis. Ahelreaktsiooni käiku mõjutab neutronite paljunemistegur k. 5. Erineva energiaga neutronite reaktsioonid tuumaga. Tuumalagunemise mehhanism. Silmapilksed, resonants ja hilinevad neutronid. Tuumalagunemisel vabanev energia. Reaktori jääkenergiaeraldus
tõrjuti linnavalitsusest välja. Pilet nr. 18 ; (1) Esimene maailmasõda toimus 28.juuli 1914 -11.nov 1918. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa olulisi muutusi. Kujunes välja kaevikusõda , rajati kaitserajatisi. Sõda muutus kolmemõõtmeliseks: õhu-,maismaa- ja veerünnakud. Seda võimaldas alveelaevade, lennukite ja kuulipildujatele , mürkgaasidele. Sõja alguses kasutati lennukeid ainult luure otsatarbel, pommitamiseks kasutati tsepeline, hiljem kasutati ka pommituslennuke.sõda mõjutas tugevalt majandust. 1)tarbekaupade tootmine vähenes. 2)peamised töötajad:naised,lapsed,vanurid, sõjavangid. 3)kogu majandus allutati sõjategevusele. 4)riik kontrollis majandus tööstust. 5)keelati vastuhakud. 6)kasu sõjatööstus ettevõtetele. Sõja kahepalgelisusest tingituna polnud enam vahet tsiviilelanikele ja sõduritel. Sõda hõlmas kõiki ja kõike.
andma. Septembris oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lepingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris eesti läti ja leedu. Teisiti läks soomega. Ka soomelt nõudis moskva vaesuse luba ja peale selle aga veel ka piiride muudatusi karjala maakitsusel, mis oleks jätnud soome nõukogude liidu rünnaku puhul kaitsetuks. Soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda, mille käigus nõukogude liit kasutas soome linnade pommitamiseks ka oma eestis asuvaid lennuväebaase. Kallaletungi eest Soomele heideti NSV liit rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle kolme kuu üksi vastu panna. . Lõpuks said soomlased küll puhtsõjalises mõttes lüüa, kuid nõukogude liit jättis muutunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ja leppis esialgu vaid kümnendikuga soomest. Nimelt olid suur Britannia ja prantsusmaa
Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati Nõukogude sõjaväebaasid. Eestisse toodi lepingu järgi 25 000 meest. Ehkki de jure iseseisvad, olid Balti riigid 1939–1940 de facto NSV Liidu kontrolli all ja selle sunnitud liitlased. Soome ei allunud Nõukogude Liidu survele ja 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda. Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas. NSV Liit kasutas Eesti lennuvälju Soome pommitamiseks, rikkudes Eesti neutraliteeti. Neutraliteedist tulenevalt takistas Eesti vabatahtlike minekut Talvesõtta, kuid sellest hoolimata jõudis Soome kümneid Eesti vabatahtlikke. Molotovi-Ribbentropi pakti tagajärjeks olid ka demograafilised protsessid – saksa vähemus asustati Ida-Euroopa riikidest Saksamaale ja nad arvati Saksa kodakondsusesse. 1939–1940 asustati Umsiedlungi käigus Eestist Saksamaale üle 14 000 inimese. 1941. aasta kevadel viidi
annaabi.ee 
