Poltliited - variant 4. (0)

Etanool  ja metanool
Metanool ehk metüülalkohol (mitteteadusliku nimega “puupiiritus”) on kõige lihtsam alkohol 
valemiga  CH3OH.   Metanool on kergesti lenduv värvitu mürgine tuleohtlik kerge alkoholilõhnaga 
vedelik. Metanool ise ei ole ohtlik, kuid mürgised on selle lammutamisel organismis  tekkivad  ained 
sipelghape  ja formaldehüüd, tekitades eluohtliku seisundi. Metanooli lammutavad inimorganismis 
samad ensüümid, mis nö tavalist alkoholi ehk etanooli, tekib happe liig organismis ehk  atsidoos , 
šokk,  ajuturse  ja muid taastumatuid koekahjustusi. Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 
ml.   Metanool   on   kasutusel   antifriisi,   lahusti   ja   kütusena.   Samuti   lisatakse   teda   etanoolile   selle 
denatureerimiseks ehk joogikõlbmatuks muutmiseks. 
Metanooli toodetakse peaaegu kõikidel kontinentidel: Aasias, Põhja- ja Lõunaameerikas, Euroopas 
ja Lähis-Ida riikides. Ülemaailmselt, üle 90 tootmispaigas toodetakse kokku umbes miljardit liitrit. 
Sellest u. 100 000 tonni kasutatakse iga päev keemias lähteainena või mootorikütusena. Samuti, on 
metanool tähtis rahvusvaheline kaup. Iga päev transporsitakse ühelt  mandril  teisele üle 80 000 tonni 
metanooli. 
Arvatakse, et järgmisel aastal kasvab nõudlud metanooli järele 65 miljoni tonnini. Ülemaailmsel 
turul   ei   vajata   metanooli   ainult   lähteaine   või   kütuse   tegemiseks.            Tööstus   koosneb   samuti 
tuhandetes   teistest   ettevõtetes   ja   teenusepakkujatest.   Metanooli   kasutatakse   näiteks   äädikhappe, 
formaldehüüdi ja paljude teiste keemiliste vahendajate valmistamiseks, mida kasutatakse, et toota 
loendamatuid maailmamajandusele vajalikke kaupu. Mahu järgi, on metanool 5 maailmas kõige 
enam transpoditava kauba hulgas. Metanooli tootmine toob iga aasta majandustegevusse 36 miljardit 
dollarit ja loob 100 000 töökohta üle maailma. 
      Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (valemiga  CH3CH2OH ) on üks tuntumaid  alkohole . 
Etanool   on   iseloomuliku   lõhnaga   kergesti   lenduv   tuleohtlik   vedelik.   Ta   seguneb   veega   igas 
vahekorras,   moodustades   negatiivse   aseotroobi.   Etanooli   saadakse   suhkru,   näiteks   glükoosi, 
kääritamisel   pärmiseente   abil.  Etanooli   kasutatakse   meditsiinis    lahustina ,   desinfitseeriva   ainena, 
metanooli mürgituse raviks või kehatemperatuuri alandamiseks. 
  Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga.  2008. 
aastal toodeti maailmas kokku ligikaudu 65500 miljonit liitrit. Kõige rohkem tootis USA, 34776 
miljonit liitrit. Euroopas toodeti kokku 2773 miljonit liitrit. 2013. aastal toodeti juba ligikaudu  100 
000 miljonit liitrit kogu maailmas kokku. USA on ikka esimesel kohal tootmises. 
Kõige rohkem   kasutatakse etanooli mootori kütusena või kütuse lisandina. Näiteks Brasiilias 
müüakse bensiini, mis sisaldab vähemalt 25% etanooli. Brasiilias saadakse etanooli  suhkruroost  ja 
see erineb suure süsiniku sidumise omaduse poolest. Samuti kasutatakse etanooli raketikütusena. On 
tõestatud, et etanooli põlemisel tekib vähem heitgaase kui bensiini või diisli põlemisel. Samuti tõstab 
etanool traditsioonilise kütuse  efektiivsust . 
Teiseks etanooli  suuremaks   kasutusalaks  on alkohoolsed joogid.Mõõdukas etanooli kasutamine 
parandab tuju ja sotsiaalsust, samuti arvatakse,et punane vein vähendab südame veresoonkahjustuste 
riski. Kuid pidevast kasutamisest tulenevad maksakahjustused, südame rütmihäired ja kahjustab aju. 
Samuti kasutatakse etanooli mootorikütusena. Seda just Ladina-Ameerika maades, kus  suhkruroo  
töötlemisel   üle   jääv   etanool   on   väga   odav.   Etanool   on   kõikide   alkohoolsete   jookide   peamine 
psühhoaktiivne   osa.   Etanooli   sisaldust   alkohoolsetes   jookides   mõõdetakse   tavaliselt   etanooli 
mahuosades ja väljendatud mahuprotsentides, mis näitab alkoholi sisaldust 100 mahuühiku kohta. 
Kääritamise teel saadud segus on alkoholi kuni 16%. Pärast selitamist ja muud töötlemist võidakse 
sellised    produktid    turustada   juba   alkohoolsete   jookidena   (õlu,   vein,   siider).   õrgema 
alkoholisisaldusega jookide saamiseks destilleeritakse kääritamisel saadud segu kuni 80-kraadises 
kuumuses.   Pärast   (sageli   mitmekordset)   destilleerimist    saavutatakse    nn   puhas   piiritus,   milles 
alkoholisisaldus   on   kuni   96   %.   Saadud   produktid   lahjendatakse   kangete   alkohoolsete   jookide 
saamiseks veega. Eestis on lubatud turustada alkoholitooteid mille kangus ei ületa 80 mahuprotsenti. 
Tooted  kangusega  üle 50-60 mahuprotsendi pole puhtalt  joomiseks  mõeldud vaid nõuavad kindlasti 
lahjendamist. 
Hiljuti , saavutas etanool populaarsuse võrdlemisi ohutu koduküttena. Etanooli abil põletatakse 
kaminas   süütenööri   ning   tulekoht   piiratakse   klaasiga,   et     vähendada   avarii   tõenäosust   ja   piirata 
ebavajaliku   hapniku   juurdepääsu.  Veel   üheks   plussiks   selle   juuures   on   see,   et   100%   eraldunud 
soojusest jõuab ruumi. 
Kasutatud kirjandus.
http://www.fueleconomy.gov/feg/ethanol.shtml 
http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol
http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool  
http://www.methanol.org/Methanol-Basics/The-Methanol-Industry.aspx
http://et.wikipedia.org/wiki/Metanool
http://en.wikipedia.org/wiki/methanol