Barokk - Baroque- Barroco- Jätkab renessansspoeetika traditsioone Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kasvatus ja haridus Adressaadiks on kodanik, eraisik Valgustusaeg valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie Klassika etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma
Voltaire- Immanuel Kant Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha valgustust inimese kui väljumine “omasüülisest alaealisusest" võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, üleloomulikkust. Honoré de Balzac, Stendhal, Lev Tolstoi; ühiskonnateadust jp muid valdkondi Charles Dickens Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Naturalism 19. saj lõpul taotles elukujutuse täpsust ja
deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus: - Adressaadiks on kodanik, eraisik - Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie) Valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda. Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie - Romantism Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, eriti 19. saj.
osalevate inimeste omavahelisi vahekordi, poliitilisi valikuid ning käitumist, pol muutuste sots põhjuseid. Huvitutakse võimusuhete mehhanismidest ja võimuvahekordade arengust pikaajalises perpektiivis. Neid probleeme käsitletakse mitmes valdkonnas: poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised ja sotsiaalsed huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid; riiklik ja omavalitsuslik administratsioon; pol reziimid, protsessid. Poliitikateadust võib pidada ka teadust võimust. Võim on inimeste või ühiskondlike institutsioonide võime allutada inimesi, sotsiaalseid gruppe või riike neile võõrale tahtele. Poliitika liikumapanevad jõud Inimese tegevuse liikumapanevad jõud: põhimõtted ja ideed(ideoloogia, teooria); sotsiaalsed ja poliitilised huvid(inimeste mitmesugused vajadused). Poliitiline tegevus toimub ühiskondlike institusioonide raames (maj, pol, kultuurilised).
Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? Poliitikat ja valitsemist uurivad teadused on tekkinud vajadusest selgitada ühiskonnas toimuvat, kuna politoloogia on seotud ka teadustega nagu sotsioloogia, majandusteadus, õigusteadus, siis just nendest ongi ta välja kujunenud eriteadusharuna. Poliitikat uurivad teadused on erinevate rahvaste/rahvuste hulgas jagunenud erinevalt: angloameeriklased on eristanud poliitikateadust e politoloogiat, mis uurib ühiskonna poliitilist korraldust, väärtuste ja võimu küsimusi ning riikidevahelisi suhteid, ning avaliku halduse uuringuid, mis tegelevad riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimustega; Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana; Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine keelatud ja salastatud. 5. Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute
Miks? Aga ikka sellepärast, et pole olemas teist niisugust teadust, mis analüüsiks võimusuhteid. Politoloogid leiavad tööd ja rakendust riigiameteis, meedias, äris, rahvusvahelistes organisatsioonides. Poliitilised ideed ja teooriad (arenguülevaade läbi sajandite) Poliitikateadus (politoloogia) on ühiskonnateaduste haru, mis püüab süstemaatiliselt kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud.
üles ja allapoole on sama. Arutlev ehk ratsionaalne mõistus vs vaist ehk intuitsioon. Karl Popper - Platoni ideede (hüvede) maailmal on 3 erinevat funktsiooni, 1) metodoloogiline vahend mis muudab võimalikuks puhta teadusliku teadmise, mille kohta on võimalik saada vaid arvamusi, mitte kunagi teadmisi (raske leida otsustavaid argumente selle suuna poolt või vastu) 2) See loob eeldused muutua ühiskonna küsimuste uurimiseks, et rajada poliitikateadust 3) See viitab "parima riigi" ehk "riigi vormi" kavandamisele, mis ei saa laguneda. Aristotelese järgi erinevad Platoni matemaatilised esemed meelelistest selle poolest, et need on igavesed ja liikumatud, ideedest aga selle poolest, et neid on teatud arv üksteisega sarnaseid, idee ise on iga kord sama. *Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks
poliitika üle, mis on ükskõikne arvamuste kirevuse ja põhjendatud teadmise eristamise suhtes. Poliitikateaduse põhilisteks valdkondadeks on poliitikateooria (tihedalt seotud poliitikafilosoofiaga), võrdlev poliitika ja rahvusvahelised suhted. Poliitikateaduse tähistamiseks kasutatakse eesti keeles ka väljendit politoloogia (õpetust poliitikast), kuid see on tulnud vene keelest ning seda kasutatakse viimasel ajal üha vähem. Riigiteadused hõlmavad nii politics´it käsitlevat poliitikateadust kui ka policy´it käsitlevat valitsemisteadust. Valitsemisteaduse alla kuuluvad avalik poliitika (public policy), avalik juhtimine (public management) ja avalik haldus (public administration) (vt Poliitika ja valitsemise alused). Poliitikateadlane Gabriel Almond on põhjendatult öelnud, et poliitikat ei saa seletada ainult poliitika enesega, selle seletused asuvad juuri pidi ühiskonnas, majanduses, ajaloos, kultuuris, inimloomuses
annaabi.ee 
