5. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte?: Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 6. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil: a) Kas ikka valitakse need (vabadus-, erinevus- /sots.ja.majanduslik.ebavõrdsus-) printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? c)
Kas ikka valitakse need printsiibid? Kas seda on ratsionaalne teha. Äkki mad riskivad suurema kasu pärast. Kas prinsiibid on siduvad, õiglased? Roland Dworkin: Kas on õiglene nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud. R.Noziek- Prinsiibid diskrimineerivad- eriti erinevusprintsiip- diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaesematele ja kehvematele jagamiseks. ( Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid prinsiipe. Äkki on inimesed suurema kasu pärast valmis riskima! Rawlsi prinsiibid diskrimineerivad andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma)? 48.Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms
- “naissus” on printsessiks olemiseks tarvilik, ent mitte piisav tingimus – leidub naisi, kes ei ole printsessid. Mida lisada, “kuninglik päritolu”? - Seega, “naissus” ja “kuninglik päritolu” on eraldivõetuna tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. “Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.” 7. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. Paljud “praktilised” filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et “õigluse” ja “vabaduse” jt mõistete analüüsimine on ühiskonnale kasulik. Filosoofia aineks pole enamasti kogemusematerjal, vaid selle nägemise viisid, need püsivad või poolpüsivad kategooriad, mille abil kogetut käsitatakse ja liigitatakse. Mõned neist on niisama vanad nagu inimlik kogemus, teised on kaduvamad. Kaduvamate puhul omandavad filosoofi probleemid dünaamilisema, ajalikuma ilme. Eri ajastutel tekivad erisugused mudelid ja toestikud ühes neile
Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud?
Millised printsiibid valitakse KUI nende printsiipide järgi tuleb elu korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist (st kui nad saavad teada kes nad tegelikult on ). 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? ET teada saada printsiibid, mille alusel tuleks institutsioonides/sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks kutsuda õiglaseks. 11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1. Kas ikka valitaks need printsiibid-poliitikafilosoofid on kahelnud kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida niisuguseid printsiipe nagu tegid Rawlsi valijad. Äkki riskitakse suurema kasu nimel.2.printsiibid diskrimineerivad- andekate ja edukamate omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma. 12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mis iganes õiglane olukord (nt
Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. Et kõik primaarsed sotsiaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm saaks jaotatud võrdselt. Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsialne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. 10. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud?
Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? 8. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus. 9. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1)Kas ikka valitakse need printsiibid? Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalse valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid
näib, paistab kuidagi. Seda, mis on, saab tunnetada mõistusega. Filosoof, kes tunnetab seda, mis päriselt on,teab, kuidas inimesed peavad elama. Filosoofia on niisiis midagi praktilist: maailma olemisest saab teada, kuidas korraldada ühiskonda ja elu. Järeldus: ideaalses riigis peavad valitsema filosoofid. 17. Ühiskonna hüvanguks: Marksism ja pragmatism Teha ühiskonna elu paremaks. Meie elu hüvanguks. Paljud ,,praktilised" filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et ,,õigluse", ,,vabaduse" jmt mõistete selgitamine on ühiskonnale kasulik. 18. Karl Marx (1818-1883) ,,Filosoofid on maailma mitmeti tõlgendanud, kuid asi seisab selles, et teda muuta." 19. Filosoofia on mõjutanud maailma J.-J.Rousseau (1712-1778) ideed õhutasid prantsuse revolutsiooni. I.Kanti (1724-1804) ,,Üldine looduslugu ja taeva teooria" mõjutas tugevasti kivinenud looduskäsitlust.
annaabi.ee 
