1 1. Magnetväli vaakumis. amperi seadus 2. elektrimahtuvus 3. pooljuhtmaterjali el juhtivus 4. optika põhiseaduses 5. valguse polarisatsioon 1. Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk el. vooluga. Magnetvälja põhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid ehk el. voolu jõuga. El. vool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsina B-induktsioon(tesla) 2. Elektrimahtuvus- laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q Võrdeteguriks on 1/C C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe...
Printsiip: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest Difraktsioonivõreks nimetatakse üksteisega paralleelsete pilude süsteemi. Valguse polarisatsioon E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiirelt ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nim. polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks.
Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5)Valguse polarisatsioon. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. II variant 1)Elektriväli dielektrikutes. Dielektrikud. - aatom on elektriliselt neutraalne. Aatom on mittepolaarne ehk ei oma poolusi. Kui aatomitest moodustub molekul, siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim. polaarseteks. Kui poolusi on kaks, siis nim. laengusüsteemi dipooliks, kõige lihtsamaks on lineaarne dipool. Igat molekuli saab
Kuna laine amplituudi maksimumide asukoht on seal võrdeline lainepikkusega, siis on see difraktsioonipildi järgi vahetult määratav. Kasutades teatud keerukamat tõkete süsteemi (difraktsioonivõret), saab difraktsioonipildi abil määrata valguse spektraalset koostist. Loomulikus valguses toimuvad valgusvektori võnkumised võrdse tõenäosusega kõigis suundades. Valgust, milles võnkesuunad (e tasandid) on mingil moel korrastatud, nimetatakse polariseerituks. Juhul, kui valgusvektori võnkumised toimuvad ühes tasandis, nimetatakse valgust tasapinnaliselt e lineaarselt polariseerituks. Seadmed, mis korrastavad valgusvektori võnkumisi, nimetatakse polarisaatoriteks, milleks võib kasutada anisotroopseid kaksikmurdvaid kristalle. Valgus polariseerub ka peegeldumisel ja murdumisel, kusjuures teatud langemisnurga korral on peegeldunud kiir täielikult lineaarselt polariseeritud. Valguse läbiminekul polarisaatorist selle intensiivsus väheneb.
Nii E kui ka H vektor võngub risti laine levimise suunaga s.t. valgus on ristlainetus. Oluline osa on E vektoril, mida kutsutakse ka valgusvektoriks. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt (levimise suund) määratud tasandit nimetatakse polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nimetatakse polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nimetatakse valgust lineaarselt polariseerituks. Malus` seadus: I = I0 cos2 I - valguse intensiivsus, P - polarisatsiooni aste
Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 5. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. V 1. Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök ) 2. Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil
n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. 6p.Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid. Soojuskiirgust
n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. Valguse polarisatsioon- E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. 47. Fotoefekt ja soojuskiirgus Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid
võnkesuunda 90° võrra, kuna molekulid on vedelkristallis teineteise suhtes väändunud. Kui vedelkristalli läbib elektrivool, joonduvad selle molekulid ühises suunas ning ei polariseeri enam valgust. Neid omadusi kasutatakse vedelkristallekraanides ära järgnevalt (vt ka kõrvalasuv skeem): 1. Tavaline (juhuslike polarisatsioonidega) valgus siseneb ekraani. 2. Vertikaalne polarisaator muudab valguse vertikaalselt polariseerituks. 3. Vedelkristalli läbimine muudab polarisatsioonisuunda (kui pikslit ei läbi vool) 90° võrra (horisontaalseks). 4. Valgus läbib horisontaalpolarisaatori, peegeldub peegelkihilt ja läbib taas horisontaalpolarisaatori. 5. Vedelkristalli läbimine muudab polarisatsioonisuunda (kui pikslit ei läbi vool) 90° võrra (vertikaalseks). 6. Valgus läbib vertikaalpolarisaatori ja väljub ekraanist, muutes vastava ekraaniosa heledaks.
2. Teine määrab murdumisnäitaja levimiskiiruste järgi samades keskkondades. n=sin/sin=c/v kus n- murdumisnäitaja c- valguse levimise kiirus vaakumis. v- valguse levimise kiirus aines. Valguse polarisatsioon- E noolegavõnkumise sihi ja kiiruse V noolega poolt( levimise suund) määratud tasandit nim polarisatsiooniks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiiresti ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks Soojuskiirgus- Kõige levinum on kehade soojendamisest tingitud heelendamine. Seda helendumise liiki nim soojuskiirguseks. Ainus kiirgusliik, mis võib kiirgava kehaga olla tasakaalus on soojuskiirgus. Soojuskiirgus esineb mistahes temperatuuril, kuid madalate temperatuuride korral kiiratakse praktiliselt ainult pikalainelisi (infrapunaseid) elektromagnetlaineid.
5. Valgus on üks elektromagnetilise kiirguse eriliike. Nii E kui ka H vektor võngub risti laine levimise suunaga st. et valgus on ristlainetus. E vektor on valgusvektor. E võnkumise sihi ja kiiruse v poolt määratud tasandit nim. polarisatsioonitasandiks. Loomulikus valguses vahelduvad erisihilised võnkumised üksteisega kiirelt ja korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastatud nim. polariseerituks. 1. elektrivälja tugevus 2. elektromotoorjõud 3. pooljuhtventiil ehk diood 4. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 5. valguse difraktsioon 1. elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga,mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse ruuduga
sihis. Struktuurpolarisatsiooni iseloomustab aine suuremate struktuuriüksuste pöördumine. Mõnedel dielektrikutel (senjettelektrikutel) tekib polarisatsioon iseeneslikult, mõnedel (piesoelektrikutel) mehaanilise deformatsiooni toimel. Mõnedel tugevasti polaarsetel isoleermaterjalidel esineb nn. elektreetpolari-satsioon. Taolised materjalid jäävad pärast välise, polarisatsiooni esilekutsuva mõju eemaldamist polariseerituks. Neid materjale nimetatakse elektreetideks (püsimagnetite elektrilised analoogid). uid laiema leviku saavutasid nad pärast II maailmasõda. Kui veel 50 aastat tagasi oli plastide kasutus praktiliselt olematu siis tänapäeval läheneb tarbeplastide (polüetüleen, polüvinüülkloriid, polüpropüleen jt.) kogukasutus metallide omale ning plastide kasutusalad laienevad pidevalt. Põhjuseid, miks plaste kasutatakse on mitmeid:
ferromagneetikutes säilitavad elektrilise polarisatsiooni ka pärast väljast eemaldamist. Piesoelektrikud- kristalsete ainete mõõtmete muutumine elektrivälja toimel. See nähtus võimaldab lihtsa mehaanika abil luua häid elektrivõngete stabilisaatoreid (kristall resoneerib elektrivõngetele, mille võnkesagedus ühtib kristallplaadi mehaanilise omavõnkesagedusega).Elektreedid- jäävad pärast elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt püsimagnetitele magnetväljas).Kondensaator ja tema elektrimahtuvus-kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Tema mahtuvus on tema katete omavaheline mahtuvus.Kondekaid kasutatakase elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnistelektriahelat. Tema
hajunud valguse intensiivsus, seda sinisem on valgus. Polarisatsioon Päikesevalgus või siis mõnelt muult hõõguvalt kehalt saadav valgus on polariseerimata. Peegeldumisel mõningatelt esemetelt või ka hajumisel keskkonnas muutub polariseerimata valgus osaliselt polariseeritud valguseks. Polariseerituse aste sõltub langemisnurga suurusest. Kui murdunud ja peegeldunud kiir asuvad teineteisega risti, s.t. +=90¤, siis peegeldunud kiir osutub täielikult polariseerituks, mis tähendab lineaarset polarisatsiooni. Loomulikus valguses muutub tasandite paigutus pidevalt, kuid polariseeritud valguse puhul on tasandi paigutus sama. 5. Keha kiirgamine Kui näeme keha mustana, siis keha neelab enamuse kiirgusest ja vähe peegeldub, absoluutselt musta keha puhul ei peegeldu üldse langevat valgust. Me näeme kehi värvilistena, sest vastavat värvi valgus peegeldub neilt meile silma. Boltzmanni seadus R=2T4 i(sigma)=5,67*10-8 w/m2k4
erinevus on võrdne paaritu arvu poollainepikkustega, siis lained nõrgendavad üksteist ja räägitakse interferentsi miinimumist. Difraktsioonivõre Nimetatakse suurest arvust ühesugustest üksteisest võrdsel kaugusel asetsevast piludest koosnevat süsteemi milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Joonte arv ühe millimeetri kohta ulatub mõne tuhandeni, joonte üldarv aga üle 100 000. Valguse polarisatsioon Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil korrastatud, nimetatakse polariseerituks. Polarisatsioon esineb ainult ristlainetel. Polaroid Tselluloidikile, milles on suur hulk ühesuguselt orienteeritud jodohiniinsulfaadi kristallikesi (Nensed kristallides neeldub üks kaksikmurdumisel tekkinud kiirtest juba 0,1mm pikkuse tee läbimisel) Polarisatsioonitasandi pööramine 1) Loomulik pööramine. Lineaarselt polariseeritud valguse läbiminekul mingist ainest toimub valgusvektori võnkumistasandi pööramine. 2) Magnetiline pööramine
Huygens-Fresneli printsiibiga, mis täpsustab valguse intensiivsuse jaotust lainefrondis. Intensiivsus on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega, mis. oleneb omakorda liituvate lainete faaside vahest või käiguvahest. Faasivahe näitab liituvate lainete faaside erinevust, mille määrab käiguvahe . Käiguvahe on võrdne lainete poolt kohtumispunktini läbitud teepikkuste vahega. Valguse lainelist olemust tõestab ka polarisatsioon. Valgust nimetatakse polariseerituks, kui selle elektrivektor võngub ühes kindlas tasandis. Fotoefekt seisneb vabade elektronide ainest väljalöömises valguskvandi toimel. Seda saab näidata elektroskoobiga ühendatud Zn-plaadi valgustamisega. Kui plaat laadida negatiivselt ja seda valgustada Hg-lambi valgusega, siis laeng kaob. Positiivse laengu korral ei kao. See fakt tõestab, et välja lüüakse negatiivse laenguga osakesi, milleks saavad olla ainult elektronid
koosneb suurest hulgast samas suunas levivatest valguslainetest kõigi võimalike võnketasapindade asenditega. Jooni-sel on kujutatud niisugust kimpu, mis levib risti joonise tasapinnaga. Noolte pikkused selle joonisel kujutavad elektrivälja tugevuse vektori amplituudväärtusi. See on loomulik valgus. Kui valguskimbus kõikide lainete võnketasandid on paralleelsed, nimetatakse valgust lineaarselt polariseerituks (edaspidi nimetame niisugust valgust lihtsalt polariseeritud valguseks). Joonisel b on kujutatud kitsas kimp polariseeritud valgust, mis levib risti joonise tasapinnaga. 3.6 Valguse polariseerumine peegeldumisel Kui mingi läbipaistva dielektriku (nt klaas, vesi) pinnale langeb loomuliku valguse kimp, siis see valgus osaliselt peegeldab sellelt pinnalt, osaliselt murdub ja tungib sellesse ainesse (vt joonist). Katsed näitavad, et nii peegeldunud kui murdunud valgus on osaliselt
suunaks elektromagnetlaine levimissuund: . Valemi =vw=EH , abil defineeritakse Poyntingi vektor, mis iseloomustab elektromagnetlainega edasikanduvat energiat. Lineaarselt polariseeritud valguseks nimetatakse niisugust valgust, kus elektrivälja tugevuse võnkumine toimub ainult ühes kindlas, levimissuunaga ristuvas sihis. Valgus võib osutuda osaliselt või täielikult polariseerituks pärast peegeldumist või murdumist. Samuti polariseerub valgus mingit niisugust ainet läbides, mis laseb läbi ainult ühes sihis võnkuva elektriväljaga valgust. Selliseid aineid nimetatakse polarisaatoriteks. Polarisaatorid (turmaliinikristallid, eritingimustel väljavenitatud orgaanilised kiled) koosnevad pikkadest ahelakujulistest molekulidest, mille läbimõõt on pikkusega võrreldes tähtsusetult väike ja milles ahelakujulised
absoluutne, võib sõltuda haigusstaadiumist jne.): Th1: rakusisene bakteriaalne infektsioon, viirusinfektsioon, organ-spetsiifilised autoimmuunhaigused; Th2: rakuväline bakteriaalne infektsioon, atoopiline allergia, tolerants loote kudede suhtes. Th0 sekreteerivad nii IL-4 kui ka INFγ. IL-4 inhibeerib Th1 produktsiooni ja INFγ inhibeerib Th2 produktsiooni. Immuunreaktsioon võib aeg-ajalt muutuda tugevalt polariseerituks Th1 või Th2 produktsiooni suhtes, nii et üks või teine hakkab domineerima. Eriti võib see juhtuda kroonilise immuunvastuse puhul, näiteks parasiitsel infektsioonil. 23. Immunoglobuliini subühiku ehitus. Fab ja Fc fragmendi immunoloogiline tähendus. Immunoglobuliinide klassid ja alaklassid. Nende strukturaalsed erinevused. Antikehad on immunoglobuliinid. Antikehad on veres ja muudes kehavedelikes esinevad globulaarsed
tuhandeni. Olgu siin nimetatud veel kaks erandlikku Mahueritakistuseks nimetatakse antud mater- dielektrikute gruppi piesoelektrikud ja elektreedid. jalist valmistatud 1 m servapikkusega kuubi takis- Piesoelektrikutel tekib polarisatsioon mehhaanilise tust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool deformatsiooni toimel, elektreedid aga jäävad pärast piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt on m. Kui on tegu suvaliste mõõtmetega püsimagnetitele magnetväljas). dielektrikuga, siis tema mahueritakistus avaldub: 2 = RS / h [ m / m = m ], Dielektrikute elektrijuhtivus
annaabi.ee 
