Temperatuuri kõveraga ja sademeid püst ristkülikutega Nimeta lähisekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Aasta läbi palav 2. Vihmane suvi 3. Kuiv talv Kus levib lähisekvatoriaalne kliima? Vahemere ääres Troopilise kliima tunnused? 1. Väga kuiv 2. Kaks aastaaega 3. Kõrgrõhuala Milliste kliimavöötmete vahele jääb troopilne kliima? Lähisekvatoriaalse ja lähistroopilise. Nimeta paraskliima tunnused? 1. Jahe suvi 2. Pehme talv 3. Sajune Mis on sarnast lähispolaarsel ja polaarsel kliimal? Mõlemad on külmad ja mõlemal on vähe sademeid Mille poolest erineb lähispolaarne polaarsest kliimast? Lähispolaarsel on kaks aastaaega, aga polaarsel on üks aasaaeg Kuidas mõjutavad mäestikud õhu liikumist? Kliima mägede peal ja nõlvadel erinev
aine hüdroksiidid, soolad Molekul aine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilsed omadused Molekulaarne aine koosnevad molekulidest (paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained) Osalaeng - iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel Valents näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu Vesinikside täiendav side, mis tekib molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid Sideme tüübi määramine (aktiivne) metall + (aktiivne)mittemetall = iooniline side mittemetall + mittemetall = kova pol side mittemetall lihtainena = kov mittpol side metall lihtainene = metalliline side
Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Hüdrolüüs reageerimine veega Oksüdeerumine(redutseerija) elektronide loovutamine
plastilised · Kovalentne side-on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.esineb aatomite vahel molekulides · Valents-näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentse sidemete arvu · Struktuurvalem-näitab aine ehitust · Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahel · Polaarne kovalentne-tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel · Osalaeng-isel elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel · Iooniline side-on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine · Metalliline side-negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja pos metalliioonide vastastikune tõmbumine(kergesti liikuvad elektronid põhjustavad metallide elektrijuhitavust,soojusjuhtivust,plastilisust) · Vesinikside-on täiendav side,mis moodustub positiivse osalaenguga vesiniku ja negatiivse osalaenguga elemendi vahel(H-F,H-O,H-N)(vesinikside põhjustab ainete
aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke.
Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. polaarne kovalentne side – kovalentne side erinevate elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side – kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavatele aatomitele. Esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Vesinikside – täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad F-O, O-H
Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub võrdselt, mõlemale aatomile, esineb mittemetallides lihtainena. Polaarne kovalentne side-tekib erinevalt mitte metalliliste elementide vahel, üks aatom tõmbab ühist elektronpaar tugevama jõuga kui teine. Elektronegatiivsus- on suurus, misnäitab keemilist elemendi aatomi võimt tõmmata sidemes enda poole ühist elektronpaari. Osalaeng- iseloomustab elektron tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Iooniline side vastasmärgiliste lengute tõmbumine Iooniline side tekibselliste elementide vahel mille elektronekatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. Iooniline side esineb aktiivse ja mitemetalli vahel. Ioonkristall- on kristall mis kooneb vastas laengute ioonidest. Ioonhõre on kristall hõre, mille keskmes asuvad ioonid. Moodustavad korrapärase struktuuri. Vesinikside- on molekulide vaheline side, mis tekib ühe molekuli vesinikuaatomi ja teise
aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. osalaeng- on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt + või -), iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning positiivne laen või osalaeng. nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter. nukleofiilne tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilseks tsentriks võib olla ka laenguta aatomite rühm(nt kaksikside või aromaatne ring)
sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osalised kattuvad, siis nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal. Kordne side Keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel, mitme ühise elektronpaari abil. Osalaeng - iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Elektronoktett Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. Ioonkristall kristall, mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Molekulaarne aine Molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Küsimused : Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks.
spinn. (Molekul ajab end laiali ning seejärel saab paremini moodustada keemilisi sidemeid, tugevamad.) · Osalaeng: väiksem elektroni laengust Tekib s ja p orbitaalidest sp: iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel 1) sp3: 1s + 3p = 4sp (alkaanid) 2) sp2: 1s + 2p = 3sp (alkeenid) · Keemilised sidemed: viis, kus kaks või enam aatomit/ iooni on aine 3) sp: s + p = 2sp molekulid omavahel seotud 1) sigma-side: kahe orbitaali kattumisel · Keemilise reaktsiooni mehhanism: on kogu keemilise reaktsiooni
Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel Polaarne kovalentne side aatomeid siduv ühine elektronpaar on enam kui ühe aatomi valduses ja molekulide osadel on erinimelised osalaengud Mittepolaarne kovalentne side side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side
Elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumist mööda -sidemeid nimetatakse induktsiooniks. · I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad. Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega. Need rühmad polariseeruvad elektronegatiivsete asendajate mõjul ja omandavad positiivse osalaengu. 6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks. Mittepolaarse konjugatsiooni ilmnemiseks vajalik delokaliseeritud orbitaal moodustub juhul kui omavahel on ühendatud vähemalt kolm paralleelsete p-orbitaalidega aatomit
süsivesinikes). Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahele. Tavaliselt tõmbab üks aatom ühist elektronipaari tugevama jõuga kui teine (elektronegatiivsused on erinevad, kuid mitte väga palju). Seepärast tekivad molekulis poolused. Osalaeng (väiksem elektroni laengust) iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel (- või +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Side ons eda polaarsem, mida suurem on aatomite elektronegatiivsuse erinevus. Polaarne kovalentne side esib mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes orgaanilistes ainetes. Näidis: Märkus. Tuleb teha vahet sideme polaarsusel ja molekuli polaarsusel. Kui näiteks
Mittepolaarne kovalentne side tekib ühe ja sama mittemetallilise elemendi aatomite vahele. Mõlemad aatomid mõjutaad ühist elektronpaari võrdse jõuga. Nt: H-H, 02. NB! C-H sidet loetakse samuti mittepoolaarse kovalentse sideme alla, sest nende vaheline elektronegatiivsuste erinevus on niivõrd väike Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahele. Nt: NO, PO4, CO2 Osalaeng iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole. Metalliline side negatiivselt suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. Isomeerid liitained, mis erinevad struktuuri ja omaduste poolest
Kui need aatomid lähenevad üksteisele nii, et väliselektronkihid kattuvad, saavad väliskihi elektronid liikuda ka teise aatomi väliskihil. NT: HCl H +1| 1 max. 2 Cl+17| 2)8)7) max.8 Eh on väiksem kui Ecl E-elektronegatiivsus (EN) H+Cl Kovalentse sideme tekkel moodustub ühine väliselektronkiht aatomitel, seda nim. molekulorbitaaliks. NB! Kovalentse sidemega ainetes on alati molekulid. Polaarse kovalentse sideme korral, tekib polaarne molekul. Polaarsel molekulil on kaks otsa: positiivne ja negatiivne. +otsaks saab aatom, mille EN on väiksem ning otsaks saab aatom, mille EN on suurem. Mittepolaarne kovalentne side- Tekib kui üksteisele lähenevad kaks täpselt ühesuguse elektronegatiivsusega mittemetalli aatomit. Sellisel juhul molekulorbitaali tekkimisel kuuluvad ühised elektronpaarid võrdselt mõlemale aatomile. Sellisel juhul tekib mittepolaarne molekul, mis tähendab, et molekulil ei ole + ega otsa. O2 hapniku molekul
Kovalentne side- on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides. Valents- näitab ühe aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arvu. Mittepolaarne kovalentne side-tekib ühe ja sama mittemetalli elemendi aatomite vahele. Esineb mittemetallides(lihtainena). Polaarne kovalentne side- tekib erinevate mittemetalliliste elementide aaotmite vahele. =MM+MM Osalaeng- iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Side on seda polaarsem, mida suurem on aatomite elektronegatiivsuste erinevus. Iooniline side- on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. = M+MM Metalliline side- on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. (metall lihtainena).
Auksiine sünteesitakse peamiselt meristemaatiistes piirkondades : võrsete apikaalne meristeem, noored lehed,arenevad viljad ja seemned. Juure apikaalses meristeemis peaaegu, et ei sünteesita. Millise valgu olemasolu ja kus on vajalik, et toimuks auksiini polaarne liikumine parenhüümsetes rakkudes ? Auksiin saab liikuda taimes kahel viisil : passiivselt floeemis (seotuna AH-tega ja suhkrutega) energialt tarbides polaarselt juhtkimpude parenhüümi rakkudes (seostumata). Polaarsel liikumisel on vajalikud membraanis paiknevad kandjavalgud. Kandjavalgud asuvad raku basaalses piirkonnas. Kui auksiin on rakkudes kuhjunud, siis eksporditakse ta (kandjavalkudega) antipordis prootonitega. Miks toimub auksiini ’lõksu püüdmine’ taime aluselistesse piirkondadesse (arvestage auksiini pK ja apoplasti pH-ga ). Apoplasti pH on ~6, auksiini pK 4,75, see viib selleni, et apoplastis on IAA karboksüülrühm protoneeritud = dissotseerumata kujul
Ühel elektronpaar üle, teisel vaba orbitaal. L happe ja aluse vahelisel reaktsioonil tekib koordinatiivse sidemega kompleks. (BF 3(hape) + F-(alus) BF4-?) :NH3(alus) + H+(hape, vaba orbitaal) NH4+. 16. Millised on ioonilise ja kovalentse sideme põhilised erinevused? Ennustage ja põhjendage, milline kahest antud sidemest on kovalentsem / ioonilisem. Ioonilised sidemed on mittepolaarsed, kuid kovalentsed heteronukleaarsed sidemed on polaarsed. Polaarsel kovalentsel sidemel moodustub dipoolmoment (vektor positiivse laengu suunas). Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Iooniline side: ühine elektronpaar on on üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud; puudub sideme küllsatatavus ja suunalisus; kristallsed, kõrge sulamis temp, rabedad. 17
Tahkis-lahus: Tahked ained adsorbeeruvad tahkele pinnale hästi just vesi lahuses. Üldjuhul on nii, et mida suurem on lahusti pindpinevus, seda kehvem adsorptsioon. Pindliia sõltuvust kontsentratsioonist väljendavad sobivates tingimustes nii Freudlichi, Langmuiri kui ka Henri isotermid. Molekuli polaarsed osad suunatud polaarse faasi poole ja mittepolaarsed mittepolaarse faasi poole. Elektrolüütide puhul on ioonid tugevalt adsorbeerunud polaarsel adsorbendil. Esineb ka vahetusadsorptsioon, mis toimub tänu eri ioonide erinevale adsorptsioonivõimele. Vesi-õhk: 1) adsorbeeriva pinna suurust on võimalik täpselt mõõta, samuti pinnaenergia muutumist 2) lahustunud ained, mis adsorbeeruvad vedeliku pinnale, sisalduvad selles vedelikus endas 3) vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv, molekulid vahetavad pidevalt oma asukohta - ühed siirduvad faasi sisse, teised jälle pinnale
elektrontiheduse (elektrilist laengute) nihkumist molekulis tulenevalt elektronide (elektronpilvede) nihutatud paiknemisest. Elektronide ebaühtlane paiknemine aatomitevahelisel keemilisel sidemel viib positiivse ja negatiivse elektrilise laengu nihkumisele. Naaberaatomitel tekivad erimärgilised osalaengud, mida tähistatakse + (delta pluss) ja - (delta miinus). Esineda võivad mittepolaarsed (näiteks H2), polaarsed (näiteks H+Cl-) või ioonilised sidemed (näiteks Na+Cl-). Polaarsel molekulil on elektriline dipoolmoment. Polaarsetel molekulidel esineb vastastikune toime dipool-dipool interaktsioonide ja vesiniksidemete kaudu. Elektronide ebaühtlast paiknemist kahe aatomi vahel põhjustab aatomite erinev võime tõmmata elektrone oma poole (s.t. aatomite elektronegatiivsuste erinevus) ja molekuli struktuuri asümmeetria. Vesi (H2O) kui polaarne ühend lahustab kergesti paljusid teisi polaarseid ja ioonilisi ühendeid, kuid halvasti mittepolaarseid. Suurtel
El. kaksikkihi ehitus Jooniselt võib näha, et saab eristada sisemist ja pinnapealset kihti. Nende erinevus on selles, et pinnapealne on difuusne, sisemine ei ole. Sealjuures osaleb pinnapealse kile moodustumises nii elektrostaatilised, kuid mõnel määral ka muud adsorptsioonilised jõud. Esiteks on siis faas ise. Seal sees võivad olla ioonid joondunud (mittepol.) või mitte (pol). Selle pinnal on ilma soojusliikumiseta vastasmärgiliste ioonide kiht (adsorbne kiht) laiusega d. Polaarsel elektroodil võib see sisaldada ka vastasmärgilisi ioone tasakaalustavaid ioone. Kauguseni d2 ulatub difuusne kiht. See sisaldab soojusliikumises osakesi ja see liigub kolloidosakesega kaasa. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 25. Elektrokineetilised nähtused. Esimese rühma el. kin nähtused Elektroforees
lõunapool asuva soojema parasvõõtme õhu piiril Tegijapoiss 2010 2) subtroopiline jugavool troopilise õhu ja jahedama parasöötme õhu piiril Suvel liiguvad jugavoolud veidike pooluste poole ja talvel ekvaatori poole. Ekvaatoril on tropopaus tunduvalt kõrgemal kui pooluste kandis ja seega tekib nö auk nende kohtumisel ( polaarfront) ja seal tekib pundar kus õhk kas liigub üles või alla need on jugavoolud. Kui näiteks polaarsel alal on madalrõhkkond ja ekvaatori poole peal kõrgõhkkond , siis toimub jugavoolu tugevnemine. Analoogiliselt polaarfrondi jugavoolule kujuneb teine subtroopiline jugavool. . Õhk liigub mõlemas jugavoolus idapoole . Kuid selle puhul on teavas pilvitu. Jugavoolu lähedale sattumine tekitab selge õhu turbulentsi. Joonisel on Põhjapoolkera jugavoolud . Mõlemad on suunatud joonise sisse ehk vaatajast eemale ehk ida suunas. Ajutiselt võib õhumasside piiril tekkida lokaalseid jugavoole
annaabi.ee 
