Ühehäälsed muusikat tehti umbes 1000 aastat meie aja järgi. Mitmehäälse muusika perioode jagatakse kolmeks: 1. Polüfooniline muusika 2. Üleminek monofooniline muusikale 3. Homofooniline mitmehäälsus Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga. 1. Kirikumuusika 2. Rüütlimuusika ilmalik muusika 3. Ränd- ja rahvamuusika ilmalik muusika Kirikumuusika eesmärgiks oli sisendada inimesesse ebamaiseid meeleolusid. Kirikus laulsid mungad, hiljem poistekoorid. Kirikuteenistus toimus ainult läbi laulu, kuna arvati, et jumal võtab laules esitatud palveid paremini kuulda. Sellel ajal kirikus pille ei kasutatud. Kaks tähtsat meest keskaja muusikas on Ambrosius ja Gregorius Suur. Ambrosius Milano peapiiskop, agar laulumees. Ta oli lauluviiside innustunud korjaja koguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Gregorius Suur Paavsti ametis olles tegi Ambrosiuse tööd ilusasti edasi. Ta kogus ja pärandas leitud viise
ehk teda koguniste keelanud pühitsemast“. Peol osales 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat. Tänapäevaks on osalejate arv niivõrd kasvanud, et ei mahuta laulukaare alla ära. korraldatakse piirkonnavoore, kus žürii hindab kooride ja koosseisude lauluoskust, et sorteerida parimad koosseisud välja. Tänapäeval osalevad laulupeol armeekoorid, lastekoorid, segakoorid, meeskoorid, sümfooniaorkestrid, mudilaskoorid, sõjaveteranide koorid, naiskoorid, poistekoorid, vene koorid ja väliskollektiivid. Samuti osalevad ka puhkpilliorkestrid, keelpilliorkestrid ning rahvapilliorkestrid. Viimasel laulupeol osales umbes 42 000 inimest ja tantsijaid umbes 12 000 ja pillipeol 800 inimest. Mina ise olen osalenud mitmel laulupeol ja rahvamuusikapeol. Olen laulnud laulukaare all mudilaskoori, lastekoori ja ka segakoori koosseisus ning osalenud rahvamuusikapeol, kus mängisin väike kannelt. Mõlemad sündmused on jätnud mulle kustumatu mulje. Päevad läbi
Igale rituaali osale ehk ordinaariumile tekkisid muutumatud tekstid, mis võimaldavad neile luua lõputult uut muusikat. ORDINAARIUMI OSAD Kyrie eleison (Issand halasta) Gloria in excelsis deo (Au olgu Jumalale kõrges) Sanctus Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus dei (Jumala tall) Gregooriuse laul / Koraal Üks tuntumaid varakristlike laulu zanre, ta on pärit 6.saj. Ühehäälne laul, mida laulavad meeskoorid, vahel ka poistekoorid. Laul on saanud oma nime Rooma paavst Gregorius I'mese auks, kes ei olnud küll muusik, kuid kes väidetavalt pani kokku nende laulude tarbeks tekstide kogumiku. Aeglase rütmiga, tundetu esitluslaadiga laul. 7 sajandil tuleb kirikumuusikasse Orel. Oreli tulek kiirendas mitmehäälse muusika sündi/arengut. Esimesi mitmehäälse muusikakatsetusi kirikumuusikas nimetatakse varajaseks mitmehäälsuseks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Regilaul
XXV 2.-5.07.2009, Tallinn MK, SK, NK, LK, PK, MudK, PP, RP, VälK 913 28166 Lühendite selgitused AK armeekoorid PP puhkpilliorkestrid KP keelpilliorkestrid RP rahvapilliorkestrid LK lastekoorid SK segakoorid MK meeskoorid SO sümfooniaorkestrid MudK mudilaskoorid SV sõjaveteranide koorid NK naiskoorid VA viiuliansamblid PK poistekoorid VK vene koorid VälK väliskollektiivid 6 Kasutatud allikad http://laulupidu.ee/ajalugu/laulupeod/ http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu http://www.folklore.ee/tagused/nr1/internet.htm http://google.ee/pildid/laulupidu 7
Stalinile, küll aga olid kavasse lülitatud kiidulaulud Leninile ja parteile. 15. laulupidu 19-21 juuli 1960 Tallinnas. I uuel Alar kotli projekti järgi ehitatud laululaval. Laulukaare kõrvale püstitati tuletorn. 16 laulupidu 16-18 juuli 1965. Peakomisjoni esimees Arnold Green. 690 kollektiivi 25 806 laulja ja mängijaga. 17. laulupidu 28-29 juuni 1969. 100 aastat esimesest laulupeost. Esimese üldlaulupeo eeskuju järgides musitseerisid seal vaid mees- ja poistekoorid ning puhkpilliorkestrid. Au sees hoiti I üldlaulupeo traditsioone toimusid võistulaulmised ja hommikused äratusmängud. Lauldi Kunileiu ja Koidula 'sind surmani'. Laulupeol osales 771 kollektiivi 30 230 laulja ja mängijaga. 18. laulupidu 1975 18-20 juuli. Laulupidude traditsioonilise kava osana kinnistus 1969. aastal alguse saanud traditsioon laulda laulupeo alguses Mihkel Lüdigi "Koitu". 19. laulupidu 1980 5-6 juulil
selleks taotleda luba mille saamine oli keeruline ja aeganõudev . Alates neljandast laulupeost aastal 1891 liitusid meeskoori ja puhkpilliorkestriga veel segakoorid ja alates kuuendast peaost aastal 1896 peeti üldlaulupidusid Tallinnas mitte Tartus. 1928 aastal , mil pärast Vabadussõda hakkas laulupidusid korraldama Eesti Lauljate Liit, hakkasid laulupeod toimuma Kadriorus. Naiskoorid lisandusid aastal 1933. Laste koorid lisati aastal 1947 ja poistekoorid aastal 1940 .1969. aastal tähistati juubelilaulupeoga üldlaulupidude 100. aastapäeva. Pärast eesti taasiseseisvumist on laulupidudes palju uusi asju. Tavaks on saanud üldlaulupeo ajal tule süütamine Tartus ja selle kandmine Eesti Meestelaulu Seltsi poolt läbi Eesti Tallinnasse. Läbi ajaloo on seniseks toimunud 24 üldlaulupidu 3 Laulupeo ühendkoori laulud Koit Muusika: Mihkel Lüdig sündis 9. mai 1880 ja suri 7
Tegevus jätkus, kuid seda täitis muusika või pantomiim vms. Kloun oli äärmiselt tähtis. Tohutul hulgal oli remarke. Tegevuskohtade vahetumine oli märgatav. Kui stseen, siis tegevuskoht ei pidanud muutuma. Näidenditekstid ise annavad oma ajastu kohta palju infot. Hamlet on eriti silmapaistev. Teatrisituatsioon tulevad rändnäitlejad, kõik on autentne, võib ammutata intonatsiooni tolle aja teatri kohta. Lapstrupid. Elisabethil seadus hulkurluse vastu. Poistekoorid hakkasid varsti esitama samu näidendeid, mis ei olnud kaugelti laste jaoks ja mida etendati teatrites (Shakespeare'i näidendid). Avalikud teatrid jäid enam-vähem tühjaks, kõik tormasid vaatama laste etendusi. Tihti oli nii, et naiste osi mängisid 40-aastased habetunud mehed, poisikesed mängisid neid osi paremalt ja peenemalt. Laste esitused muutusid buumiks, nähtuse nimi oli Londoni teatrite sõda. Trupid rändasid, et leida teenistust
akordiline saatefaktuur ja liigutav meloodia. Selle teadmisega heidame pilgu Saksamaale ja just Saksa protestantlikule kirikumuusikale. 19. sajandi alguseks oli lagunenud seni toiminud (pärast Reformatsiooni alguse saanud) süsteem, mil kiriku juurde kuulus nn ladinakool ja selle õpilased osalesid kirikukooris (meenutage Bachi tegevust Leipzigi Thomas-kirikus). Ainult Leipzigi Thomas-kiriku ja Dresdeni Ristikiriku (Kreuzkirche) juurde jäid tegutsema koolid ja koorid, tänini ( -- kuulsad poistekoorid, aga nad ei laula igal teenistusel, vaid pidulikumatel ja muidugi pühadel). Selle süsteemi lagunemise tõttu kannatas ka kirikukooride kvaliteet, 19. sajandil ei oleks keerulisemate polüfooniliste teostega enam hakkama saadud. Huvitav on see, et mõningad kirikute juures tegutsevad koorid sarnanesid pigem lihtsalt kooriühingutele. (Võimalik, et sellised olid ka Hageni asutatud koorid Tallinnas 1820. aastatel). Ja selle jutuga jõuame paljuräägitud Bachi-renessansini. Bachi-renessanss
annaabi.ee 
