maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku, õhku nii pisut (2:32)! Nii. Nüüd vait kõik jäi jälle. Vait (2:37). Võib hingata, puhata (2:37). Öö on ümber ja pimedus veelgi tihkub (2:125), öö pigimust (2:44), kõigi asjade üle langeb kui jäide (2:125). Üle sinu-minu maja (3:62).
Maa pääl kui lõpnu oll' so orjus, so emäs võitsi tagasi. Es kaiba enämb huule hätä ja kadonu so tõbe lõhn. Nii rahulik ja uhke nätä so nägo olli kirstun kõhn. Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om so oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs, nii rasselt kaibap, ikep kell. So käe oma ohtjit kaknu ja sälgä tõstnu toobripuud. So kässi lehmä, peni laknu, so oma poig es anna suud. Poig harva üle kodo läve so manu jõudse kooli teelt. Sis tuuli, pilvi perän käve, es kuule ema lihtsat meelt. Kui imelik: om armastanu nii kavva, kavva emä arm. Kui valulik: veäp havva manu liig hilda elo saatus karm! Kõrd, talvel, kerkokellä löödi ja lööja olli oma lell. Mo emä aus sis joodi, söödi --- see mälestüs om mulle hell. So havva päitsin orjavitsa nüüt kate puu all häitsevä.
Essin lapsed ei saa nii palju pessa 7. Ema korjab lapse tagand, isa pillab laiali 8. Emal üks söömavahe, lapsel kümme söömavahet 9. Emä helli lapsele, laps vali vanemalle 10. Emä lastele ladusa, lapsed emäle ladusamad 10 11. Enneaegsed lapsed ei jää palju elama 12. Esimine laps -- peremees tuli, tõine poig -- sulane sai, kolmas poig -- karjapoiss omast kääst, sis viel majapaljastajaid viis, ei jää muud ku seinäpalgid 13. Esimine laps pidi poig õlema, sis õli mies täitsamies 14. Hallid juuksed eide ehe, töö tütarlapse ehe 15. Head lapsed saavad oma külase mehele 16. Hea ema kasvatab alati head lapsed 17. Hea isa kasvatab paha lapse, aga paha isa kasvatab hea lapse
· Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala. · Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää pia pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta` Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö öö, tie tee · Kaasrõhuline pikk silp toredaid, toredalle. · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
ja teine vastab: Hii kon hii, sann om tan san man, kon kakk ikk raan, siis jääb see vististi küll 6 enamikule meist arusaamatuks nagu hiina keel. Ometi küsiti siin sulaselges eesti keeles, kus siin saun on. Ja naabrimees vastas, et ennäe, saun on siinsamas lähedal, kus öökull huikab oksal. Või kui Vastseliina taat ütleb: Karga nu poig, tuu põhtjast kunguse otst huuhabak, siis palub ta sul tuua küünist varna otsast hobuse peakott. Setumaad iseloomustagu mõistatus kõvõra jalaga teedakene aja pääle verevit häräkeisi `kõvera jalaga vanamees ajab aina punaseid härjakesi', vastus kuuk kisk hütsi `ahjuroop kisub süsi'. 4.3 Mulgi murre Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on siin alati olnud põhjaeestikeelne
Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa
(v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
infinitiiv(tuvva, istu), domineerib i-lihtminevik(ma võti, ta elli) Südaeesti ja kirderanniku murderühmade peamised erinevused südaeestis sisekadu, lõpukadu, i-e diftongides, vokaalharmoonia puudub, vältevaheldus esineb, ng:ng:lõng:lõngad, palatalisatsioon, gbd vokaalide vahel(tuba), illatiivis geminatsioon(tuppa). Kirderannikul sisekadu osalt toimumata(kandama,raudane), lõpukadu osalt toimumata(metsa,poika), i säilinud(poig,poika), ä-harmoonia säilinud(tüttär), vältevaheldus puudub(must,mustad), ng:nn:lang:lannad, palatalisatsioon puudub, kpt vokaalide vahel(tupa), geminatsioon puudub(tupa). Südaeestis essiiv puudub, valdav -de mitmus, eitusverb ei pöördu, aga kirderannikul essiiv: nuorena, valdav -i mitmud(oravi, kalo), eitusverb pöördub(en, et, ei, emme).
· keskkõrged vokaalid nasaalide ees: tema, on · kõrgenenud vokaalid nasaalide ees: timä, um · Silbilõpu klusiili nõrk vaste vokaliseerunud: · Silbilõpu klusiili nõrk vaste säilinud: nagel nael, teinud või assimileerunud: tennü · Diftongi järelkomponent i alanenud v ees: · Diftongi järelkomponent i säilinud v ees: laev, poeg laiv, poig · Diftongi järelkomponent ü > i: täis, leidma · ü lõpuline diftong: täüs, löüdma · Järgsilbi o kadunud: janu, tegu · Järgsilbi o: jano, tego · Mitmuse nom d: kalad · Mitmuse nom larüngaalklusiil/-t/-de: kala?/kalat/kalade · valdav de mitmus: puudel · valdav i-mitmus: puil
ja Põhja-Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Aluseks eesti kirjakeelele -> palju kirjakeelepäraseid jooni. Tähtsaimad erijooned hilisdiftongid: ea < hää, pia < pää, peastab, jeal ‘hääl’, mua ‘maa’, võeras ‘võõras’; algupäraste diftongide osal. assimilatsioon: poeg < poig, laev, päev, sõitma : sõedab; morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi: a) de-mitmus (jalgadel, majade); b) si-tunnusega mitm os (jalgasi(d)); c) sse-illatiiv (jalasse); d) si-lihtminevik (pidasin); e) da-tunnusega infinitiiv (pidada); f) diftongiline mitm os (vedelaid); pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades): mua ’maa’, jeal ’hääl’, vuasta ’aasta’;
annaabi.ee 
