Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E
Aasta hiljem läks ka see bänd lahku, sest ei leitud linti üles. Samal aastal visati Ivo ka Tartu Ülikoolist välja, sest ta ei käinud üldkehalises. Ivo luges ühiselamu seinalt teadet, et otsitakse seeneuurijat. Ivo linna võeti siis vastu ja sõideti Siberisse seeni uurima. Seeneteadlast tast küll ei saanud. 1969. Aasta augustil tuli ta Siberist tagasi. Samal aastal võeti Ivo Linna sõjaväeorkestrisse. Ta pani ka sõjaväes kokku oma estraadipundi. Pundis oli Gunnar Graps ja Peeter Podelski. Neid telliti lausa esinema. Kui ta orkestrist lahkus siis hakkas ta televisioonis laulma, kus ta Reedaga tutvus. 1973. Aastal ta abiellus temaga. Neil sündis ka tütar. Vahepeal laulis Ivo Linna Apelsinis. Siis tal oli valida kas jääb Apelsini või läheb bändi Rock Hotel. Eks ta valis siis Rock Hoteli. Rock Hotelil läks kohe alguses väga hästi. Rock Hoteli esimene välisreis oli 1980. Aastal Soome. Nad läksid Tallinna sadamast tolli, kus passikontroll
kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel. Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode tellimusel kirjutasid kandlele heliloojad Ants Sõber, Gennadi Podelski, Lembit Veevo, Aarne Männik, Gennadi Taniel jt. Muusikakoolides on eesmärk anda õpilastele igakülgne ettevalmistus, arendada mängutehnikat ja nooditundmist nii et tulevikus oleksid nende teed lahti nii klassikalise muusika kui rahvamuusika seas. Kandlele on veel kirjutanud muusikat M. Tally, L. Jõeleht, K. Kõrver, M.-M. Lill, H. Tulve, T. Kozlova. Kandlele sobib hästi barokkmuusika, 1500- muusika. Vähem saab kasutada klassikalisi ja
Eestis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad. Eesti kinodes näidati ameerika filme ja muusikud järgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleidorkestreid “Kuldne 7“ ja “Rütmikud“. Märkimisväärne oli “Rütmikute” koosseis, sest kõik selle liikmed-Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi-on hiljem mõjutanud eesti popmuusika arengut. 1949 aasta tõi muutusi, mil algas Külm sõdaNõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni.Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Džässmuusikutel tuli hakata tegutsema salaja. Paljud noored džässihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club’i.
moemuusikas. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Eesti popmuusika areng läbi kümnendite Populaarseks sai sving ning selle muusikastiili viljelejatest olid tuntumad ansamblid ja orkestrid: Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Rütmikutes mängisid – Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vello Järvi. Kõik need muusikud on hiljem ühel või teisel moel eesti popmuusika arengut mõjutanud. 5. Kirjuta, mis iseloomustab 1960. aastate muusikat. Nimeta erinevaid žanreid. Olulisel kohal 1960. a Eesti muusikas oli estraadimuusika. Alguse sai Arne Oidi nimeline lauluvõistlus, mis toimus 1959–1987. a. Läbiviiaks oli Eesti Riiklik Filharmoonia. Lauluvõistluse mõtte väljakäija oli Arne Oit. 6. 1970. aastad Eesti muusikas
..käskides meid tema tööd ,,padja all" hoida. Kapp ei võtnud kunagi muusikat külmalt,paljalt tehniliselt, vaid elas alati sisemiselt kaasa. Kapp ei surunud tunnis oma vaateid õpilastele peale. .Ta unustas enese isiku tunnis..." Heino Eller (18871970): ,,Jäta eksami ajaks see tiitelleht koju," ütles ta enne eksamit. ,,Iga päev tuleb kas või mõni takt kirja panna, aga olgu need siis head taktid, siis vat kui palju muusikat aasta jooksul paberile saab!" Gennadi Podelski mälestusi: ,,.Artur Kapp oskas suurepäraselt anda nõu vokaalteoste lihvimisel. Kui mõnikord on juhust käia tänaval koos professor Elleriga, imetlen alati tema reibast kõnnakut. Teda rõõmustavad kevadised päiksekiired, lindude laul ja puhkenud pungad. Selline on ta ise!" Hilary Karu, C2
O Jazz-muusikud pidid kolima jazz keldritesse O Populaarseks sai sving O Rock’n’roll oli mõeldamatu O Kuldne 7, Mikid ja O Olukord muutus 1956. a Rütmikud seoses nn Hruštšovi O Arne Oit, Uno Naisoo, sulaajaga O 1957.a toimus Moskvas Valter Ojakäär, ülemaailmne noorsoofestival Gennadi Podelski, (esinesid Uno Naisoo - Erich Kõlar, Vallo Järvi ansambel Metronoom ning - on enamik popmuusika Heli Lääts ja Kalmer arenguga seotud Tennosaar) 1960. aastad O Kitarriansamblite Võib jagada kolmeks-jazz, buumile valmistas biit ja estraad pinnast Emil Iga-aastased Tallinna jazz- Laansoo festivalid (tuntud välismaa ansamblid) O 1950
Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, kuulutati halvaks ja suruti maha. Jazz muusikutl tuli hakata tegutsema nö põranda all ning rock ‘n’ rolli areng Eestis oi mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1959. aastal. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi. 1960. aastad
rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale. Peale sda olid Nukogude Liidu suhted Ameerikaga kllaltki soojad. Eesti kinodes nidati ameerika filme ja muusikud jrgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi.
Ja võitsimegi, seepeale anti meile tavatu võimalus: sisustada pooletunnine oma saade. Kuna me pidasime end piisavalt tegijateks, otsustasime esitada oma tehtud lugusi. Nii saingi tehtud esimesed lood. Neid lugusi kuulis ka Uno Naissoo, kes kutsus mu enda juurde ja soovitas tungivalt muusikat õppima minna". 1.2 Õpingud Muusikakoolis ja konservatooriumis Kuna 4. Keskkool tehti järsku kaheksaklassiliseks, jäi Ehalal muusikakooli klaverialal lõpetama. Tema pinginaabri Peeter Podelski soovitusel mindi proovikatsetel Tallinna Muusikakooli ( praegu G. Otsa nim. muusikakool). Kahjuks ei pääsenud temaga sisse pinginaaber Peeter. Ehala isa, kes oli hea tuttav kooli õppealajuhataja Valdo Ratassepaga, pidas temaga nõu, kas panna Olav õppima klaverit või muusikateooriat. Kui Ratassepp kuulis, et Olav Ehalal jäi lastemuusikakoolis klaver lõpetamata, suunas ta Olavi muusikateooria suunas.
esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt. Katkes Raimond 6 Valgre elutee (1949. aastal, kui ta oli 36-aastane). (ibid: 9-10) 1.5. Viiekümnendad aastad Heliloojate loometegevust aktiviseerisid Eesti Raadio ja Üleliidulise Raadio tellimused. Muusikasse tõid uusi jooni konservatooriumi lõpetanud Uno Naissoo, Arne Oit, Valter Ojakäär ja Gennadi Podelski. Laulude kõrval kirjutati ka instrumentaalpalu. Naissoo dzässiloomingus sai peatähtsaks rahvuslik koloriit. Levimuusikale andsid tooni ka ringhäälingu kollektiivid, nag Eesti Raadio naisansambel, Eesti Raadio naistrio, Eesti Raadio vokaalduett, Eesti Raadio meesansambel ja Eesti Raadio instrumentaalansambel. Esinesid ka paljud solistid, eesotsas Heli Läätse, Artur Rinne ja Kalmer Tennosaarega. (ibid: 10) 1.6. Kuuekümnendad aastad
R ahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad. Eesti kinodes näidati ameerika filme ja muusikud järgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleid- orkestreid- “Kuldne 7” , “R ü tm ik u d ”, “M ik id ”. M ärkim isväärne oli “R ütm ikute” koosseis, sest kõik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi- on hiljem ühel või teisel viisil mõjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse tõi 1949 aasta, mil algas nn. Külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-ö. põranda all. Paljud noored jazzihuvilised
annaabi.ee 
