Viljapuude juurestiku põhiosa paikned 20- 60 cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida sügavale pinnasesse (ploomipuudel kuni 4 meetrit). Laiuti ületab juurestiku läbimõõt 1,5- 2 korda võra läbimõõdu. Ploom on omajuurne puu, võib tekkida palju juurevõsusid. Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid, kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud. Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad. Lehed on tömbid või teravikuga tipul. Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed, lühivõrsetele kinnituvad kimpudena. Ploomipuul on viljaks lihakas luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas
vorm ja terve keha. Selleks ka on aeda kujundatud tervisele kasulikud taimed. Asukoht Krunt asub Ülenurmes, uuselamu piirkonnas. Krundi suurus on 1908 m² Pinnas Muld on seal kahkjalt leetunud või gleistunud kahkjad leetmullad Need on põuakartlikud ja toitainete vaesed mullad Ülenurme alevikus on pinnasevee tase 1,53,7 m sügavusel maapinnast põhjavee staatiline tase 20,026,6 m maapinnast Paigutus Õunapuude vahekaugus on 45 m Kirsipuude vahekaugus on 2 2,5 m Ploomipuude kaugus on 22,5 m Marjapõõsad 1,52 m Vaarikas 50 cm Maasikas 3545 cm Astelpaju 7 m Mustikas 0,51m Sortide valik Vitamiinide olemasolu: Soodustavad paremat seedmist Vähendavad haiguste olemasolu Eelistasime Eesti maiseid sorte Ploomipuu "Ave" Hapukasmagus ploom Valmib augusti lõppus septembri alguses Hea saagikusega Üsna talvekindel Eestis aretatud
Putukakaitsevahendid on Decis, Fastac, Raid, Neko, Mavrik, Karate, Neem- Azal, Actara. Herbitsiidid e. Umbrohukaitsevahendid on Roundup, Starane, Stomp, Titus, Agil. Fungitsiidid e. Haiguskaitsevahendid on Previcur, Topas, Acrobat, Effector, Score, Tattoo, Aliette, kaalium-permanganaat, vaskoksiidkloriid. Toalilledele kaitsevahendid on Neko, Raid. Kasutatakse ka liimipabereid ja liimivööd nii toalilledele, kasvuhoonetesse kui ka puude ümber. Feromoonpüünised kasutatakse õuna-, kirsi- ja ploomipuude peal. Enimkasutatavatest taimekaitsevahenditest võivad mõned neist olla meeste viljakusele kahjulikud. Uuringutest on selgunud, et kõige suurema riskiga on putukate tõrjumiseks mõeldud fenitrotioon. Seda kasutatakse näiteks puuviljade, vilja, riisi ja köögiviljade kasvatamise. Meeste suguhormoonide aktiivsust mõjutavad veel seenhaigustevastased fludioksoniil, fenheksamiid, dimetomorf ja imasaliil. Neid tõrjevahendeid kasutatakse ka
Suvel levib lülieostega. Tõrje: sügisel eemaldada puude alla varisenud lehed ja viljad ja need maha matta. Haiguskindlad sordid, fungitsiidid. o Kirsipuu-lehevarisemistõbi talvitub eostena varisenud lehtedel. Puude esmane nakkus toimub kevadel pärast esimest sooja vihma. Haigusõrnemad noored lehed. Tõrje: pritisimine, varisenud lehtede põletus. o Luuviljaliste lehepõletik seen levib koniididega, talvitub mütseelina ja eostena koores ja pungades. Tõrje: ploomipuude pritsimine. o Hõbelehisus kandeostega tuule abil teistele puudele. Peamiselt nakatuvad kahjustustega puud. Tõrje: vältida puude vigastusi hooldamisel. Nakatunud puu võik oks tuleb põletada. o Karusmarja-jahukaste talvitub varisenud marjadel, nakatunud võrsetel. Seen talvitub seeneniidistikuna. Tõrje: haiguskindlad sordid, varisenud lehed ja marjad hävitada, fungitsiidid. o Karusmarja- ja sõstrarooste põõsad nakatuvad õitsemise ajal, talvitub talieostena. Tõrje:
Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. [14] Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. [12] Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha. Tugevasti (umbes poole võrra) peaks siiski kärpima ploomipuude pikki aastakasve. Kandeealiste puude vananevaid oksi saab välja vahetada võras olevate vesivõsudega. Vanade ploomi- ja kirsipuude noorenemisvõime ei ole kuigi suur, sellepärast peab piirduma tagasihoidliku noorendamisega. [12] Viljapuude ümberpookimine võetakse ette siis, kui istutatud viljapuu ei vasta sordile, kui väheviljakad sordid on vaja asendada viljakatega, kui tahetakse parandada viljastumistingimusi, rikastada sortimenti vms
Pärisploomipuud on heitlehised, enamasti juurevõsusid moodustavad lehtpuud ja -põõsad, võrsed on asteldega või ilma, lehed jagunematud, valged, rohekad või roosakad õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena, vili on üheseemneline luuvili. Kõige tuntumad liigid on Harilik ploomipuu (Prunus domestica) ja kreegipuu (Prunus insititia) (Mägi, Niiberg, 1999). Eestis on viljapuude arvukuselt ploomipuu õunapuu järel 2. kohal (Eesti Entsüklopeedia). Ploomipuude elutsükkel jaotatakse kolme perioodi: puu vegetatiivsete osade intensiivse kasvu ehk võra väljakujunemise periood, viljakandmise periood ning puu vananemine ja hävinemine. Harilikult läbitakse need perioodid 30-35 aasta jooksul, meil esinevate külmade talvede tõttu on ploomipuude eluiga tavaliselt poole lühem 10-20 aastat. Kasvuperiood kestab 5-6 aastat, 3.-4. aastal tekivad esimesed õiepungad ja saame esimesi vilju, viljakande periood kestab 10-25 aastat. Ploomipuul on lihtpungad,
tükike puukoort tuleb kaasa ja tekivad haavad. (Kiislar 1969) Ploomipuu Ploomipuu lõikamine Täiskasvanu eas seisneb ploomipuu lõikamine peamiselt võra harvendamises ja üksikute pikkade okste kärpimises. Kandvad ploomipuud annavad regulaarset saaki üksnes siis, kui aastased juurdekasvud on 20-30 cm pikad. Vesivõsude massilise tekkimise puhul lõigatakse suuremaid poolkuivanud oksi tagasi kuni vesivõsudeni. Kõrvaldatakse ka võra sees olevad kuivanud, ristuvad ja murdunud oksad. Ploomipuude vananedes jääb võra loomulikul teel järjest hõredamaks. Tekivad 30 üksikud pikad vesivõsud. Nende kärpimine kuni poole võrra soodustab uute viljaokste teket. (Mägi, Niiberg 1999) Võra kujundamine ja lõikus Oma uurimuses väidab Jaama (1971), et ploomipuud on tavaliselt lühikese elueaga ja väiksema võraga, seega tuleb suurema saagi saamiseks kujundada neile rohkete okstega, s
Suvel tuleb eemaldada kirsipuudel hõbelehelisusest nakatunud oksad. Lõikehaavd tuleb katta õlivärvi või aiavahaga. Suvel tasub ära rebida senini kasvanud vesivõsud. Äravõetud võrsete asemele sel aastal enam uusi ei kasva ning puu saab suunata rohkem jõudu õiepungade arenguks. Luuviljalisi kärbitakse vähem ja valikuliselt, sest väga tugev kärpimine muudaks võra jälle väga tihedaks ja lisatööd ei ole ju mõtet teha. Tugevasti (umbes poole võrra) peaks siiski kärpima ploomipuude pikki aastakasve. Kandeealiste puude vananevaid oksi saab välja vahetada võras olevate vesivõsudega. Vanade ploomi- ja kirsipuude noorenemisvõime ei ole kuigi suur, sellepärast peab piirduma tagasihoidliku noorendamisega. Viljapuude ümberpookimine võetakse ette siis, kui istutatud viljapuu ei vasta sordile, kui väheviljakad sordid on vaja asendada viljakatega, kui tahetakse parandada viljastumistingimusi, rikastada sortimenti vms
Tuntumad sordid "Liivi kollane munaploom" tolmuandjaks "Hiiu sinine" "Emma Lepperman" "Edinburgh" tolmuandjaks "Emma Lepperman" "Suhkruploom" tolmuandjaks "Emma Lepperman" Lõikamine ja hooldus Ploomipuid tuleb lõigata tagasihoidlikult. Eestis kasvatatakse ploomipuid peamiselt põõsaspuudena, mis omakorda tähendab seda, et aeda istutaval ploomiistikul peaksid oksad hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam alumistel okstel pungi, mille tõttu on ka nende
“Liivi kollane munaploom” – tolmuandjaks “Hiiu sinine” “Emma Lepperman” “Edinburgh” – tolmuandjaks “Emma Lepperman” “Suhkruploom” – tolmuandjaks “Emma Lepperman” (Miksike. Ploom.) 8.3 Lõikamine ja hooldus Ploomipuid tuleb lõigata tagasihoidlikult. Eestis kasvatatakse ploomipuid peamiselt põõsaspuudena, mis omakorda tähendab seda, et aeda istutaval ploomiistikul peaksid oksad hargnema juurekarva lähedalt. Selle tõttu on talvel põõsataoliste ploomipuude lumme mattunud oksad külma eest hästi kaitstud. Lume kuhjamisel ploomipuu võrasse saab kaitseefekti veelgi suurendada. Pungad, mis on talvel lume all olnud, aitavad noortel puudel, mis on saanud suuri kahjustusi, taastuda. Pungadest arenevad külmajärgsel suvel pikad aastakasvud, mis juba kolmandal – neljandal aastal hakkavad taas saaki andma.Vanemad ploomipuud on seetõttu halvemas olukorras, sest neil ei ole enam
annaabi.ee 
