pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile. Sageli põevad haiged seda püstijalu olles haigusest teadmatuses ning avastavad selle, kui pöörduvad arsti poole aina süveneva nõrkuse ja halvenema enesetunde tõttu. Infektsiooni võivad tekitada bakterid, mis satuvad kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada: tuberkuloosiga, rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga. (Kristman 1978.) Peamine sümptom pleuriit on terav, torkivat valu rinnus. See valu võib mõjutada õlgadele ja seljale ka, kuid sageli on ühel pool rinnus vaid. Isiku pleuriit hakkab aevastama, köha, ja kasutamise pinnapealne hingamine tõttu põhjustatud valu sügav hingamine. Patsientidel sageli kirjeldatud pidev valu, mis võivad erineda igavus koos põhjuseks põletik. Kui kuiv
Biokeemilised näitajad, mida võidaks veel hinnata, on glükoos, amülaas, alkaalne fosfataas, triglütseriidid, kasvaja-markerid ja laktaat. Iga konkreetese näitaja kõrvalekalle normist võib olla viide võimalikul tekke põhjusele. Näiteks glükoosi kontsentratsioon peaks efusioonis olema seerumi väärtusega sama, kuid madalama väärtus võib viidata infektsioonile, kuid ka sellele, et patsient võib põdeda reumatoidartriiti. Laktaadi tase tõuseb infektsioosse pleuriidi või tuberkuloosi korral. Amülaasi taseme suurenemine viitab pankreatiidile, söögitoru ruptuurile või pahaloomulisele kasvajale. Alkaalse fosfataasi tase on tõusnud kahjustunud soolte korral. Infektsiooni kahtluse korral on vaja uurida antud analüüsimaterjali lisaks mikroorganismide suhtes. Analüüse võetakse ka rakkude loendamiseks. Normaalselt on vedelikus väikesel hulgal leukotsüüte, kuid mitte erütrotsüüte
marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90% Laktaadi tõus esineb ka kasvajate, pärilike anaeroobsete glükolüüsi ensüümide häirete, leukeemiate, lümfoomide jt seisundite puhul Laktaadi kuhjumist ja vere pH langust nimetatakse laktatsidoosiks (metaboolse atsidoosi vorm) Kasutatakse ka bakteriaalse meningiidi diferentsiaaldiagnostikas (laktaat liikvoris) ja infektsioosse pleuriidi kiirdiagnostikas (laktaat pleuravedelikus) Laktaat Laktaat plasmas P-Lac Täiskasvanud: vP <2,4mmol/L aP<1,6mmol/L Vastsündinud: vP<2,9mmol/L Laktaat Laktaat liikvoris CSF-Lac Ei ole seotud vere laktaadi kontsentratsiooniga Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt Referentsväärtus: 1,1...2,4mmol/L
(Kallas jt 1999.) 5.2.2. Hingamiselundkonna palpatsiooni metoodika ja hindamine Teostatakse tavaliselt lapse lamavas asendis bimanuaalselt. Hinnatakse rindkere resistentsust, liikuvust, rinnavärinat ehk fremitus pectoralis, pleurahõõrdumiskahinat ja trahhea asetsust. Rindkere resistentsus Imiku ja väikelapse rindkere on väga elastne. Puutehellus on ebaadekvaatne vastus palpatsioonile. Valulikkus esineb näiteks pleuriidi või neuralgia korral. Palpatsioonil võib leida ka tiheduse koldeid. Rindkere liikuvus Mõõdetakse mõõdulindiga rinnanibude kõrguselt maksimaalsel sisse- ja väljahingamisel. Koolilapse rindkere normaalne liikuvus on 3-5 cm. Patoloogiaks on rindkere ebaühtlane haaratus hingamisfaasides. Rinnavärin ehk fremitus pectoralis on madala sagedusega helide kandumine rindkerele nn kassinurrumise fenomen. Rinnavärina tugevnemist esineb kopsukoe tihenemise korral.
1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia korral, kanapimeduse, astma, pleuriidi, hingamissüsteemi põletike, maksa ja põiehaiguste korral, günekoloogiliste haiguste korral, mis põhjustavad naiste viljatust, stomatoloogias. Muide, tunda iisopi kuuma olemust on väga kerge. Selleks on vaja mäluda suus iisopi lehti, et tunda suhu tekkivat soojust. Kuulus arst Arnold Villanovast koostas XIV saj luulekeeles ,,Salerno tervisekoodeksi", mis on pühendatud ravimtaimedele, lilledele, viljadele. Seal on iisopi kohta öeldud :
Kaebused ja tunnused: kehatemperatuuri tõus, nõrkuse ja külmavärinatega. Võib esineda valu rindkere piirkonnas, köha, verikoha harva, raskemal juhul punakat vereröga, väsimus, jõuetus, hingeldus, huulte tsüanoos, kuulda märjad räginad, vereanalüüsis põletiku tunnused, SR tõus. PLEURIIT: kopsukelmete põletik. On põletiku tagajärg mitte eradi haigus. Nt.kopsutrauma tagajärg. Inflektioon satub kopsukelmele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada kopsupõletiku, kopsuinfarkti, kospuvähiga, tuberkoloosiga. Pleural on kaks lestet: kopsupoolne ning rindekerepoolne. Põletiku korra tekib pleuraõõnde veresoonte läbilaskvuse suurenemisest (rakud põletikus). Pleuraõõs- hoiab sobivat õhku. Kaebused: valu, mis tugevne köhimisel ja sügavamal hingamisel, võib kiirguda õlga, kaela, ülakõhtu. Palavik, hingeldus (rohke vedeliku puhul pleuraõõnes), kuiv köha. Ps: kopsud-pneuma. KOK etioloogia
erutuvuse tõus, mis enneaegselt pidurdab inspiratsiooni. CO2 ja põletiku toksiliste produktide kuhjumine verre ärritab hingamiskeskust ning põhjustab hingeldust. · Põletiku toksilised produktid kahjustavad müokardi, südametalitlus kiireneb. Takistus väikses vereringes püsib, venoosne rõhk tõuseb ja see soodustab tursete teket. · Kopsupõletikuga kaasneb sageli ka kelmete haaratus pleuropneumoonia. Pleuriidi puhune kliiniline ja auskultatoorne leid sõltuv põletiku iseloomust: 1. kuiv pleuriit väga valusad hingamisliigutused pleuralestmete omavahelisest hõõrdumisest, kuulda kare kahin 2. eksudatiivne pleuriit vedeliku olemasolul pleuralestmete hõõrdumist ei toimu valu puudub. Hingamishäired enamväljendunud, kuulatlusel hingamiskahin nõrk või puudub. PNEUMOONIATE VORMID Pneumonia aspiratoria aspiratsioonipneumoonia, toidu või mõne muu võõraine
(bronhoalveolaar-lavaaž) või olulise kopsuosa selektiivne loputamine 5-10 ml füsioloogilise keedusoolalahusega. Materjali kogus 10-25 ml. Maoloputusvedelik on uuritavaks materjaliks lastel, kes sageli neelavad röga alla, ja täiskasvanutel , kellel rögaeritus puudub ning bronhoskoopiat pole võimalik teha. Maoloputust tuleb teha 2-3 erineval päeval, see tagab suurema tõenäosuse olemasolevate mükobakterite leiuks. Materjali kogus – kogu kättesaadav vedeliku hulk. Tuberkuloosse pleuriidi, sünoviidi kahtlusel - pleuravedelik (soovitavalt 50-200 ml), sünoviaalvedelik ( kogu kättesaadav vedeliku hulk). Tuberkuloosse meningiidi või generaliseerunud tuberkuloosi (mükobakterioosi) kahtlusel – liikvor (3-8 ml, väiksemad kogused halvendavad diagnostilisi võimalusi), veeniveri (1-5 ml), luuüdi. NB! Veenivere võtmine näidustatud AIDSi kahtlusega või AIDSi haigetel. Urogenitaaltrakti tuberkuloosi korral on uuritavaks materjaliks uriin, menstruaalveri ja biopsia
olla kas suure-, keskmise- või peenemulliline. Kuuldav ainult aeg-ajalt, mitte iga hingetõmbe juures. Peenemulliline rägin (krudin, krepitatsioon) sarnaneb akustiliselt juuste üksteise vastu hõõrumisega, keskmisemulliline rägin sarnaneb mullivanni heliga, suuremulliline rägin sarnaneb kõrrest joomise heliga. Hõõrdumiskahin – pleurasisene hõõrdumine, mis tekib pleuriidi korral põletikuliste pleuralestmete üksteise vastu hõõrdumisel. Lõrin – hingamisheli, mida tekitab pehme suulae või kurguseinte liikumine magava või teadvushäiretega patsiendi hingamise ajal. Striidor – vilisev hingamisheli, mis on märk sellest, et ülemised hingamisteed on sulgunud või ahenenud. Sissehingamisel on kuulda inspiratoorset striidorit, väljahingamisel ekspiratoorset striidorit. Näidisjuhtum
annaabi.ee 
