8. ÖKOSÜSTEEMID 1. Masing, V. 1979. Botaanika III. Tallinn. 2. Vuorisalo, T. 1993. Keskkonnakaitse ökoloogilised alused. Kirjastus: Eesti Loodusfoto. 3. Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Kõigi maailma ökosüsteemide summat kutsutakse biosfääriks. Astronoomiliste mõõtmetega võrreldes on biosfäär õhuke kiht Maa pinna ligidal, millel leidub elu. Maakera pinnast umbes 2/3 katab meri, ülejäänu on manner. Mandritel on maismaa- ja mageveekeskkonnad, mõnes kohas ka soolase veega järvi, millest tuntuim on Surnumeri.
2007) Osoon (O3) on sinakas gaas, mille kontsentratsioonid on kõrgemad teistest akuutsetest saasteallikatest eemal. See tekib reaktsioonidega, mille eeltingimuseks on NO2 molekuli lagunemine päikesekiirguse toimel, maalähedases õhukihis. Saasteallikate ligidal on ülekaalus NO, mis hoopis lagundab osooni. Öisel ajal on osooni lagunemine ülekaalus kõikjal, seetõttu on sellel saasteainel kindel ööpäevane muutlikus päeval on seda õhus rohkem kui öösel. (Rohtla, 2007; Pleijel, 1993) Vääveldioksiid (SO2) tavatingimustel värvitu gaas, mille allikaid looduses on suhteliselt vähe, kõige olulisemad neist on vulkaanid. Vulkaanidest eraldub umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist. Enamus fossilised kütused sisaldavad väävlit, seetõttu tekib vääveldioksiid nende põletamisel. Normid maismaatranspordis kasutatavate kütuste väävlisisaldusele on palju rangemad kui merelaevanduses, mistõttu on vääveldioksiidi
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud teemal ,,Niit". Niit on üks elukooslustest, millega tutvutakse 6. klassi loodusõpetuse tundides. Töös tutvustatakse niidu omapära võrreldes teiste elukooslustega, seal kasvavaid taimi ning elavaid loomi. Esimene peatükk räägib niidu elutingimustest, seal olevast valguse hulgast ja mulla omadustest. Teises peatükis tuleb juttu niidutaimestikust. Kolmandas ...
Tahtmatult toimub võõrliikide levik veekeskkonnas veealuste tõttu nii ballastvee, 5 vesiviljeluse, kalakaubandusega ja inimeste poolt loodud kanalite kaudu. Ballastveega levib igal laeva reisil umbes 4500 liiki. (Ojaveer jt 2011:10) 2.1 Invasiivsed võõrliigid Eestis Inimene on mitmel juhul, kas teadlikult või teadmatult, aidanud liikidel ületada levikutakistusi, millest nad omal käel vaevalt jagu oleksid saanud (Pleijel 1993:75). Liike on lisandunud pidevalt, kuid viimastel aastasadadel on protsess oluliselt kiirenenud (Kangur jt 2005:4). Keskkonnaameti andmetel on Eestis 2011. aasta seisuga 947 võõrliiki. Invasiivsetest soontaimedest on enam kõneainet pälvinud: Hiid- ja Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes, kanada kuldvits, harilik tõlkjas, väikeseõieline lemmats, hobuoblikas, kurdlehine kibuvits, noollehine salat, süst- ja paljulehine aster ning karvane võõrkakar.
1989). Samuti on eestlased vahetanud muinasjutte naaberrahvastega ning suurem osa Eesti muinasjutte on tulnud saksa või vene juturepertuaarist. Vene mõju on ilmekalt näha, sest Ida-Eesti on muinasjuttude poolest rikkam kui Lääne-Eesti (Mälk et al., 1967). 1.2. Ökoloogia ja käitumisökoloogia ning nende poolt kirjeldatavad tunnused loomadel 1.2.1. Ökoloogia ja käitumisökoloogia olemus Ökoloogia on teadus, mis uurib elusorganismide suhteid nende elukeskkonnaga (Pleijel, 1993). Sõna tuleb kreeka keelsest tüvest oikos, mis tähendab kodukollet või maja (Repossi, 1984). Ökoloogia mõiste võttis 1866. aastal kasutusele saksa loodusteadlane ja arst Ernst Haeckel, kuid see tugineb aastasadade jooksul talletatud teadmistele loomade ja taimede eluviisidest. See on teadusharu, mis ei sea keskkondi tähtsuse järjekorda ja selle arengut on tugevalt mõjutanud rahvastiku-uurimused, põllumajandus, kalandus ja arstiteaduse praktilised
..100 m from the ground in 1990: 1-4 - concentration of nitrates in groundwater, mg/l: 1 - <4; 2 - 4...20; 3 - 20...45; 4 - >45; 5 - boundary of the county. Compiled by L. Savitskaja. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Fig. 107. Degree of groundwater protection: 1 - unprotected; 2 - weakly protected; 3 - moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja
Edasine temperatuur on juba puudele kahjulik ja mõjub kasvule pärssivalt (Valk 2005: 100). 1.3.1 Toitained ja nende edasikandmine puudes Taimede kõige tähtsamateks toiteelementideks peetakse lämmastikku, fosforit ja kaaliumit (Valk 2005: 68) ja magneesiumit. Vähesel hulgal on vajalikud veel mitmed 15 ained, sealhulgas raud. Kõiki neid aineid saavad taimed peamiselt mullast, ehkki mõndagi saab võtta ka lehtede kaudu õhust. (Pleijel 1993: 19). Soode puhul pole ka kahtlust, et kaltsium on üks olulisemaid tegureid, millest sõltub turvasmuldade viljakus (Valk 2005: 68). Puud nagu teisedki rohelised taimed saavad toitumiseks vajaliku süsiniku peamiselt õhust (Taimre 1989: 14). Kasvuks vajalikud ained hangivad puud mullast juurestiku abil, kus saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14)
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja
7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja
niigi liigivaene olukord veelgi ei väheneks. Tulemuseks oleks muidu ökosüsteemi tasakaalust väljaviimine, mis võib tuua traagilisi tagajärgi läbi keskkonna ka inimkonnale. 19 KASUTATUD MATERJAL · Keskkonnainfo (www.keskkonnainfo.ee) · Keskkonnaministeerium (www.envir.ee) · Eestimaa Looduse Fond (www.elfond.ee) · H. Pleijel, 1993, Ökoloogiaraamat, Tln, Kirjastus ,,HUMA", 67lk. · Postimees, 15.11.2007 · Postimees, 29.02.2007 · Postimees, 24.08.2007 · Postimees, 17.03.2007 · Postimees, 21.11.2006 · Postimees, 22.02.2006 · Postimees, 02.02.2006 · Postimees, 03.01.2006 · Postimees, 02.12.2005 · Postimees, 25.01.2005 20
annaabi.ee 
