aastat Eluiga kuni 200 aastat. aastat. saarvaher harilik vaher hõbevaher Ginnala vaher VÕRDLUSTABEL – PEREKOND PÄRN liigid harilik pärn ja suurelehine pärn harilik pärn suurelehine pärn Ladinakeelne nimetus Tilia cordata Tilia platyphyllos ja liigid peaaegu kogu Euroopa, Lääne-Siberi Lääne- ja Kesk-Euroopa lõunaosa, Väike-Aasia Kõrgus, m 30-35 m -40m Võrsed ja pungad sile, tumehall, vanas eas tekib noorelt valkjashall, hiljem hallikaspruun, mustjashall rõmeline korp. Noored sügavarõmeline. Noored võrsed helepruunid,
- leht paarissulgjas liitleht - ovaalsed või elliptilised (tillukesed lehed, väiksemad kui väiksed, piklikud ühtlaselt lehekesed kaheli, väga kergelt äraspidine) * Caragana frutex - väike läätspuu - lehed sõrmjad liitlehed ja neid on neli! - äraspidise kujuga * Tilia cordata - harilik pärn - südaja kujuga - leht paljas - lehe roodude all nurkade karvatutid (tumeroheline, lai, peal peenikas hallikad täid, alt südajas, siseroodu pealt näha, suht suur) *Tilia platyphyllos - suurelehine pärn - lehed karvased just roodude kohal, eriti all küljed ja roots (väga lai, kortsune, saagjas) * Tilia x vulgaris läänepärn - lehed südajad, ühemad - alt kahvatu rohelised - rood sisse vajutatud - karvatutid helepruunid või hallikad (suured, ebaühtlased, mustad täpid, pealt pole siserootsu näha!) * Daphne mezereum - harilik näsiniin - lehed õhukesed
toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis Sangaste lossipark. Ilus ja ühtlasi romantiline koht nt, pulmade korraldamiseks Teine park- metsapark- on avar looduslik ilupuistu tiikide taga kõrguval ligi 2 km. pikkusel ja 0,5 km. laiusel põhja- lõunasuunalisel vallseljakul. Metsapargi kujundamist alustati 1880.a , täiendati hiljem pidevalt, kusjuures jälgiti vabakujunduslikku stiili. Metsapark ei ole ilupuistu ainult kitsamas mõttes, vaid omapärane ja suur rakendusliku
Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased. Caragana frutex – väike läätspuu Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. Tilia cordata – harilik pärn Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad. Tilia platyphyllos – suurelehine pärn Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots on karvane. Leht on 6...15 cm pikk. Tilia × vulgaris – läänepärn Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid, pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad. Daphne mezereum – harilik näsiniin Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased, paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad.
Mägivaher (Acer mööbli, puitnõude, vineeri parketi pseudoplatanus); valmistamiseks. Mahl suhkrurikas. Ginnala vaher (Acer Pargipuu. ginnala); Tatari vaher (Acer tataricum); Harilik pärn (Tilia Kasutatakse tuletikkude, puust nõude, cordata); Suurelehine mänguasjade, joonistus- ja meditsiinilise pärn (Tilia platyphyllos), söe valmistamiseks. On varjutaluvad, Läikeleihine pärn (Tilia vigastamise või kärpimise järel tekib x euchlora); Läänepärn uinupungadest uusi võrseid. (Tilit x vulgaris); Kiirekasvulised, pikaealised, valgusnõudlikud, suure võraga, võimas Vahtralehine plaatan laialiulatuv juurestik
.15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on 2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal. · Õied suured, kuni 3,5 cm läbimõõdus, viietised, valged, hõredates kännastes. Vili punane või kollane, mahlane, magus, kerajas, läbimõõt kuni 2 cm. · Puit on punakaspruuni lülipuiduga ja valkjasroosa maltspuiduga, pehme, kerge, hästi poleeritav, kasutatakse tisleri- ja treimistöödeks. 58. Harilik (Tilia cordata) ja suurelehine pärn (Tilia platyphyllos) Tilia cordata - Euroopa, Aasia. Eesti hajusalt. Kõrgus alla 30 m. Euroopa ühe varjutaluvaima lehtpuuna on pärn meie metsades püsinud peamiselt alusmetsa põõsana, kuid paremail kasvukohtadel, huumusrikastel värsketel muldadel kasvab sama kiiresti kui kuusk või isegi pisut kiiremini ja saab teise rinde puuks. · Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6..
vaegus. Ravimitoormena kasutatakse õisi (õisikuid) koos nahkjate kattelehtedega, teatud otstarbeks ka lehti. Õisi kogutakse õitsemise ajal -juulikuus. Kuna pärna õitsemisaeg kestab ilusa ilmaga 10 ning jaheda ilmaga 15 päeva, siis tuleb valida selline kogumisaeg, kui õied on äsja puhke- nud ja täiesti värsked. Hiljem kogutul ei ole ei raviomadusi ega ehedat pärnaõiemaitset. Samaväärseks droogiks on ka suurelehise pärna (Tilia platyphyllos) õied, mis puhkevad 7-15 päeva varem. Lehti kogutakse samadel tähtaegadel. Õied kuivatatakse kohe pärast kogumist varjualuses, tuuletõmbuses ruumis, pööningul, kuivatis 3-5 cm paksuse kihina temperatuuril 40-50 °C. Droog on kuivanud, kui õieraod muutuvad hapraks. Päikese käes ei tohi pärnaõisi kuivatada. Kuivanud pärnaõitel on neile eriomane meeldiv lõhn, magusavõitu ja kerge kootav maitse. Säilitatakse puunõus 2 aastat.
haljastuses. 58. Harilik ja suurelehine pärn Harilik pärn: Tilia cordata Levinud Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. Kõrgus 30m. Vähenõudlik, talub varju, kärpimist ja linnatingimusi. Lehed rohelised, südaja alusega, alt sinakashallid, all pruunidkarvatutid roodude nurkades. 6-7cm. Õied kollased, lõhnavad, õitseb suve lõpus, juulis-augustis. Viljad tiivalehekesega seemned. Kasutatakse haljastuses. Puitu tisleritöödel ja saematerjaliks ning mööbliks. Suurelehine pärn: Tilia platyphyllos Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 25m. Varjutaluv. Lehed alt kahvaturohelised, palju halle karve, eriti allküljel, leheroots karvane. Leht 6-15cm pikk. Sirge alus. Õitseb teistest pärnadest varem, juuni-juuli. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Kasutatakse haljastuses ja puitu mööbli ja saematerjali valmistamiseks. 59. Harilik näsiniin ja amuuri korgipuu Harilik näsiniin: Daphne mezereum Kasvab Euroopas, Aasias. Eestis hajusalt. 1,5m kõrgune põõsas
Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos Scop.) Suurelehine pärn on kuni 40 m kõrgeks kasvav laimunaja võraga Lääne-Euroopas kasvav puu. Võrsed helepruunid kaetud tihedalt karvadega, koor helehall. Lehed on 6-12 cm pikad, tavaliselt südaja alusega, teravsaagja servaga, noorelt nii alt kui pealt pehmekarvased, vanemad lehed vaid alt karvased, samuti on lehe serv ja leheroots karvane. Õisiku kandelehed kuni 9 cm pikad, 1/3 ulatuses õisiku teljega kokkukasvanud, õisik 3-4 õieline. Vili kuni 1 cm
Muistsete eestlaste käsitöömaterjalina on pärnakoor ja niin etendanud tähtsat rolli. Annab kergelt kännuvõsu. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. On arvukalt sorte: 'Erecta'; 'Greenspire'; 'Green Globe'; 'Rancho'; 'Swedish Upright' Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos Scop.) Suurelehine pärn on kuni 40 m kõrgeks kasvav laimunaja võraga Lääne-Euroopas kasvav puu. Võrsed helepruunid kaetud tihedalt karvadega, koor helehall. Lehed on 6-12 cm pikad, tavaliselt südaja alusega, teravsaagja servaga, noorelt nii alt kui pealt pehmekarvased, vanemad lehed vaid alt karvased, samuti on lehe serv ja leheroots karvane. Õisiku kandelehed kuni 9 cm pikad, 1/3 ulatuses õisiku teljega kokkukasvanud, õisik 3-4 õieline. Vili kuni 1 cm pikk, sametkarvane
annaabi.ee 
