Pärnu 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Jäätme seadus · Tagatisrahaga pakendite kogumine · Pakendi jäätmete kogumis süsteemid · Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendi ettevõtjad ( ettevõtted, kes pakendatud kaupa Eesti turule lasevad ). Elanikonna küsitlused on näidanud, et inimeste teadlikus ja valmisolek on pakendijäätmeid eraldi sortida tõusnud . Jäätme seadus Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd , kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendi seadusega
Segatuna polümeeridega ei moodusta ftalaadid polümeerahelatega tugevaid kovalentseid sidemeid. Kui plastikut kuumutada, siis pehmendite molekulid saavad materjali pinnale migreeruda. 16. Miks tekib ebameeldiv lõhn, kui PVC kate paigaldatakse liiga niiskele betoonalusele? Keemilise koostise muutus 17. Kuidas ära tunda, et PVC tootes on taaskasutatud ftalaate? PVC-plastis taastöötluse koodiga (3) kasutatakse tihti ftalaate. • Need koodid on tavaliselt märgitud plastpakendi põhjale. 18. Millised on puidu keemilised komponendid? – Tselluloos; – Polüsahhariidid; – Ligniin; – Ekstraktiivained; 19. Miks peab puitu kahjustav seene liiki määrama asjatundja? Kahjustust tekitavat seeneliiki peab määrama asjatundja. Liigi määramisega saadakse üsna täpselt teada kahjustust põhjustavad asjaolud nagu niiskuse ja soojuse vahekord ehitises seene kasvamise piirkonnas. Erinevatel seentel on erilaadsed nõudmised elukeskkonna parameetritele
KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist, näiteks pudelid ja toidukarbid kogutakse pakkekilest ja meditsiinilistest pakenditest eraldi. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. METALL - Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Vanametalli ümbertöötlemine kulutab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Näiteks ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise.
ümber Eestis - kas PET-helbeks või otseselt plasti graanuliks. PET-helbest toodetakse peamiselt tekstiili, näiteks fliis, kergvatiini, sukkpükse, graanulitest aga erinevaid plasttooteid, kilekotte jm. 2) PVC plastikust (meditsiinilised pakendid, karbid, mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, pakkekile, krediitkaardid, kaabli isolatsioon) saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu jm. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. Eestis on plastide suurimaks käitlejaks ASi Plastitehas, kelle tegevusalaks on kogutud ja kasutatud plasttaara - joogipudelid, karbid, kastid, tünnid ja kilekotid - ning tööstuslike plastijäätmete ümbertöötlemine sekundaarseks tooraineks. Kilematerjali
Toidujäätmete mõju keskkonnale on suurem kui ainult vee ja maa kasutamine. Söögi tootmisekasutatakse 25% kogu aastasest magevee tarbimiskogusest. Energiat aga kasutatakse hoonete ja seadmete jaoks. Naftat kasutatakse põllumajanduses masinate töötamiseks ning transpordiks, mis omakorda saastab suurel määral õhku süsihappegaasiga, mis on peamiseks kliimasoojenemise põhjuseks [6]. Energiat kasutatakse ka plastpakendi tootmiseks, millega pakitakse enamik toidust. Tihtipeale on poe riiulitel olev söök veel üle pakendatud (topelt plastpakend). Toidupoed viskavad halvaks läinud toidu koos pakendiga minema, mis omakorda on loodusele kahjulik. Plastiku lagunemine on looduses pikk protsess ning selle põletamine paiskab õhku suures koguses süsihappegaasi ja tervisele kahjulike aineid [9]. Magevett kasutatakse suurtes kogustes saagi kasvatamiseks. Söögi tootmiseks kasutatakse 25%
Klaaspakendijäätmete tunduvalt väiksem osakaal oli Annelinna piirkonnas (45%) (joonis 3.4.). Viimane on põhjustatud ilmselt asjaolust, et segapakendijäätmete kogumiskonteineri vahetus läheduses asus ka klaaspakendi kogumiskonteiner. Kesklinnas oli samuti kõige suurem osakaal klaaspakendil (89,39%), viimase põhjenduseks toodi eelkõige kogumiskonteineri tüüp (1500 l metallkonteiner), mille ringikujuline avaus raskendab suuremate pakendijäätmete sisestamist. Plastpakendi osakaal segapakendijäätmetes oli tunduvalt kõrgem eelkõige Annelinna piirkonnas. 2.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevate toidujäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas ning iga konteineri sisse paigaldatakse spetsiaalne biolagunev vooderduskott. Aia- ja
õlijäätmed ja ka muid erinevaid jäätmeid ning nii valmibki jäätmekütus. Seda kasutatakse omakorda Kunda tsemenditehases esmalt tsemendipöördahjudes kütusena 13 ja põletusjääkidest saab räni- ja metallioksiide, mida on tavaliselt vaja tsemenditoormele lisada (Kriipsalu jt 2016). Peaaegu kõik ravimid on pakendatud kas plast- või klaaspakenditesse. Klaas looduses ei lagune ent samas ei ole elusloodusele nii ohtlik kui plastpakendid. Plastpakendi lagunemine looduses võtab aega 700-1000 aastat. Sageli on tabletid pakendatud komposiitpakendisse ehk pakendisse, mis koosneb mitmest erinevast materjalist ning see teeb ka selle pakendi ümbertöötlemise ringlusse laskmise eesmärgil liialt kulukaks. Ka ravimeid endid on liialt keeruline taas algaineteks tagasi lahutada. Sestap ongi kõige mõttekam ravimijäätmed purustada ning jäätmekütuseks segada. Nõnda talitades saame mõningase energeetilise kasuteguri ning säästame keskkonda
taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947. aastal villis USA karastusjookide tööstus 100% oma toodangust klaaspudelitesse. Tarbijad maksid jooke ostes esmalt pudeli eest nn panditasu, mille nad hiljem taarat tagastades tagasi said.Tagastatud taara pesti seejärel puhtaks, täideti uuesti ning saadeti müüki. Ent 1970-ndatel aastatel muutis alumiinium- ja plastpakendi kasutuselevõtt seda tootmisharu põhjalikult. Tarbijale sai meelepäraseks see, et ta ei pidanud taarat tagastama ning tootjad hoidsid kokku selle pealt, et ei pidanud tagastatud taaraga tegelema. Lisaks pääseti ka senisest 20 kohustusest pudeleid pesta ning nende seisukorda kontrollida. Nii muutus karastusjookide taara äraviskamine tavaks (Kohaliku Iseseisvuse Instituut, 2002). Äravisatud alumiiniumpurgid ja plastpudelid hakkasid keskkonnakaitsjates muret tekitama,
annaabi.ee 
