4)Üle kantud DNA segment säilitab kõik oma esialgsed võimed. N: RNA ja valgu tootmine SLAID 3: Joonis: TRANSGEENSE DNA SAAMINE SLAID 4 : TRANSGEENSE GEENI EHITUSES ON OLULINE PROMOOTOR Transgeenne geen koosneb teatud põhiosadest. Kindlasti peab transgeenne geen sisaldama promootirt, mille järjestus määrab millal ja kus on transgeen aktiivne, kuidas kulgeb valku kodeeriv järjestus jne. Väga hea näide sellisest funktsioonide kombinatsioonist on bakteri plasmiidil SLAID 5: GEENIDE ÜLEKANDMINE Restriktaasid on ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks – need lõikavad DNA lõikudeks, aga nii, et tekivad üheahelalised otsad – “kleepuvad otsad”.Selliste otstega DNA juppe on komplemen-taarsuse tõttu võimalik mugavalt liita.Erinevate DNA-de liitmisel saame rekombinantse DNA SLAID 6: RESTRIKTAASIDE JOONIS eelmisele slaidile sarnane seletus joonise põhjal SLAID 7: KUIDAS GEENID KOHALE VIIA?
(laktoos keskkonnas ja laktoos puudub): Eeldasid, et peaks olema operonis kodeerivatest järjestustest üleval pool kaks regulatoorset piirkonda, seepärast kaks erinevat mutanti: 1. Mutatsioonid lac operaator järjestuses (lacO) 1. Mutation lac repressor järjestustes(lacI) Mutatsioonid operaatoris (lacO): Kasutasid diploidset E. coli tüve, milles lac operoni geenid norm. Promootoritega olid plasmiidil (F') . F' lacO+ lacZ lacY+ permeaas (ainult laktoosi olemasolul) C lacOc lacZ+ lacY galactosidase (laktoosi puudumisel, ekspresseritakse kogu aeg) Järeldused: 1
mis sisaldavad huvipakkuva järjestuse. Põhineb alfa-komplimentaarsusel 7. Selgita mõistet ja milleks seda kasutatakse? Polycloning site faagi või plasmiidse vektori regioon, mis sisaldab mitu restriktsiooni saiti, mis on reeglina unikaalsed kogu vektori piires. Kasutatakse selleks, et oleks lihtsam vektorisse mingi järjestuse sisse viia. 8. Kuidas saab identsifitseerida/selekteerida baktereid rekombinantse plasmiidiga, kui plasmiidil on geenid, mis vastutavad nii ampitsilliini kui ka tetratsükliini resistentsuse eest ja sisend asub järjestuses, mis kodeerib tetratsükliini resistentsust? Selleks, et tuvastada huvipakkuva järjestusega baktereid, tuleb nende kolooniate osad asetada keskkonnale, kuhu lisati eelnevalt tetratsükliini ja inkubeerida. Need kolooniad, mis jäävad ellu ei
Toimub ühesuunaline geneetilise materjali ülekandumine ühest rakust teise. See, mis kannab üle, on doonorrakk. Selline ülekanne pole reeglina täielik. Saame rekombinantse bakteri, mille sees on doonorraku geenid. Fertiilsusfaktori (F) ülekanne konjugatsioonil: Geenide vahetus on ühesuunaline E. coli . Seda vahendab fertiilsus ehk sex faktor F. Donor on F+ ja retsipient F-. F on isepaljunev mini kromosoom, tsirkulaarne DNA plasmiid (suurus umbes 1/40 põhikromosoomist. F plasmiidil on algus järjestus (O), mis initseerib DNA ülekande.Sisaldab samuti geeni, mis võimaldab raku pinnalk moodustada konjugatsiooni toru (F-pili või sex- pili). Sama tüüpi bakterite vahel konjugatsiooni ei toimu. Konjugatsioon algab F plasmiidi katkemisena O järjestuses ja üks ahel kandub üle. Kui ülekanne on lõppenud, siis mõlemas rakus on F+ kaheahelaline plasmiid. Geenivahetus toimub erinevate bakteritüvede vahel. Mitte kõik mikroobid ei ole võimelised omavahel geene vahetada
ensüümide sünteesiks. Need aitavad lagundada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. See on vajalik toitumiseks, aga ka elutegevuseks kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks Plasmiidid sisaldavad geene, mille põhjal sünteesitud valgud aitavad bakteritel antibiootikumi keskkonnas ellu jääda. Rekombinantse DNA puhul peab plasmiidil olema replikatsiooni origin, resistentsusmarkergeen (et oleks antibiootikumi suhtes resistentne) ja kloneerimise võimaldamiseks restiktaasi lõikamiskoht (et saaks plasmiidi lahti lõigata) 40. DNA kloneerimine DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bakteri paljunemise tulemusena. Geeni paljundamise põhietapid plasmiide abiga on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide);
See on vajalik toitumiseks, aga ka elutegevuseks kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nt sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud aitavad bakteritel antibiootikumi keskkonnas ellu jääda. Ühes rakus sisalduvate plasmiidide koguarv ja neis sisalduvate geenide arv ei ole püsiva suurusega, geenid liiguvad rõngaskromosoomist plasmiididesse ja tagasi. Rekombinantse DNA puhul peab plasmiidil olema replikatsiooni origin, resistentsusmarkergeen (et oleks antibiootikumi suhtes resistentne) ja kloneerimise võimaldamiseks restiktaasi lõikamiskoht (et saaks plasmiidi lahti lõigata) 41. DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bakteri paljunemise tulemusena. Geeni paljundamise põhietapid plasmiide abiga on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide);
See on vajalik toitumiseks, aga ka elutegevuseks kahjulike ainete lagundamiseks või nende toime vältimiseks. Nt sisaldavad plasmiidid geene, mille põhjal sünteesitud valgud aitavad bakteritel antibiootikumi keskkonnas ellu jääda. Ühes rakus sisalduvate plasmiidide koguarv ja neis sisalduvate geenide arv ei ole püsiva suurusega, geenid liiguvad rõngaskromosoomist plasmiididesse ja tagasi. Rekombinantse DNA puhul peab plasmiidil olema replikatsiooni origin, resistentsusmarkergeen (et oleks antibiootikumi suhtes resistentne) ja kloneerimise võimaldamiseks restiktaasi lõikamiskoht (et saaks plasmiidi lahti lõigata) 41. DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bakteri paljunemise tulemusena. Geeni paljundamise põhietapid plasmiide abiga on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide);
modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaktsiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud. Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks suunatav antigeeni esitlevatele rakkudele (makrofaagid). DNA-
pimedaks jäämisega. Gonorröa põdemine ei anna püsivat immuunsust. Põhjuseks on piilide antigeenide pidev vahetumine, mistõttu tekivad uued serotüübid. Ravitakse antibiootikumidega ja tavaliselt tehakse paralleelselt ka klamüüdiavastast ravi, kuna need kaks patogeeni esinevad sageli koos. Alguses reageerisid hästi penitsilliinile. Nüüd on ilmunud väja resistentsed tüved, mis sisaldavad plasmiidil beeta-laktamaasi või kromosoomis kodeeritavaid muutunud struktuuriga penitsilliini seostusvalke. Order (Selts) Pseudomonadales (pseudomonaadid) Pseudomonaadid on Gram- negatiivsed aeroobsed mittefermenteerivad bakterid *Pseudomonas perekonda kuuluvad sirged või veidi kõverdunud pulgad. Liiguvad ühe või mitme polaarse viburiga. Ei oma tuppesid ja jätkeid. On kemoheterotroofid. Enamasti aeroobsed, kuid mõned liigid võivad ka nitraadiga hingata. Kõigil on töötav TCA
modifitseerida antigeeni ning indutseerida selle vastu immuunvastuse DNA vaksiinidega tekkiv immuunvastus on tugev ja põhiliselt T-lümfotsüütide vahendatud ( kuigi on võimalik kaasata ka B- lümfotsüüte). Plasmiidi viimisel rakku kasutakse põhiliselt lahustunud plasmiidi süstimist lihasesse või geenipüssi, kus kullaosakestele seotud DNA tulistatakse naharakkudesse. Kui plasmiid on jõudnud raku tuuma, toimub plasmiidil paikneva antigeeni(de) transkriptsioon, tekkinud mRNA transporditakse tsütoplasmasse ja transleeritakse. Seejärel toimub sünteesitud valgu protsessimine proteasoomis, ning peptiidi sidumine MHC I molekuliga. See kompleks viiakse tsütoplasma membraani, kus toimub peptiidi esitlemine CD8+ T-lümfotsüütidele. Oluline, et ei tekiks soovimatut immuunvastust ja et see oleks suunatav antigeeni esitlevatele rakkudele (makrofaagid). DNA-vaksiinid on perspektiivsed, praegu veel
mis oleks kontakti loomiseks hädavajalik, pole siiani leitud. Kontakti loomiseks kulub 5 minutit. Kahe doonori vahel konjugatsiooni vältimiseks on rakkude F-plasmiidi puhul olemas kaks MPF vältimise süsteemi. Esimene on välismembraanil kontakti välistamine, mida tagab TraT valk. TraT on 244/233 amh pikkune 5 oligomeerina esinev välismembraani valk. Arvatakse, et TraT takistab piili kinnitumist OmpA valgule. DNA sisenemise välistamine on tagatud F- plasmiidil TraS valguga, mis tõenäoliselt takistab relaksosoomi sisenemist rakku ning DNA replitseerumist. TraS on 149 amh pikkune valk sisemembraanis. Mõlemal valgu üleekspressiooni tulemusena väheneb F-plasmiidi sisenemine kuni 100 korda. TraS ja TraT valgud (mõlemad mehhanismid) on plasmiidispetsiifilised. DNA ülekandumiseks on vajalik kahe etapi toimumine. Esmalt on vajalik relaksosoomi moodustumine oriT-l. Relaksosoomi keskseks valguks on
annaabi.ee 
