töötlemisel, modifitseerimisel ja kilega katmisel. Kõrgtemperatuuriline triitiumi- ja deuteeriumiplasma on juhutava termotuumareaktsiooni uurimise objekt. Milleks/ Kus kasutatakse: Plasmageneraator (elektrigeneraator, milles plasmajoa või samba soojusenergia muundub vahetult elektrienergiaks.) Kaarplasmasid kasutatakse metallide sulatamisel ja lõikamisel. Plasmakeemia (uurib madalal temperatuuril plasmas toimuvaid protsesse.) Plasmamootor (reaktiivmootor, milles reaktiivjõudu tekitab plasmajuga.) Kasutatud materjal: * EE nr. 7 lk 347 * http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrol%C3%BC%C3%BCs
neid saab vahetada vastavalt töö iseloomule ning vajadustele. Kasutamisel jälgida ohutusnõudeid ja turvavarustust. ( nt. Kaitseprillid , kindad , sädemekindlad riided). Toiminguid teha tuleohtlikest kohtadest eemal. http://www.bauhof.ee/media/catalog/product/cache/1/image/9df78eab33525d08 d6e5fb8d27136e95/4/3/434159.jpg Plasmalõikur Plasmalõikur - Saab lõigata kõiki metalle , mis juhivad elektrit . Lõigatav metall peaks olema puhas mustusest , muidu on oht, et ei teki kaarleeki ja plasmajuga võib üles tagasi keerata . https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_1182957.jpg Kokkuvõte
Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). · Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. plasmagaas plasmagaas elektrood elektrood kaitsegaas
Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga (joon. 37a). Keevitamine plasmakaarega (joon. 37b). Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. plasmagaas plasmagaas elektrood elektrood kaitsegaas
Veel on seade varustatud eemaldatava tugikaarega, mille abil toestatakse puuritavat punkti vastasküljelt. Punktitrell PLASMALÕIKUR • Plasmalõikur on gaasilõikurit meenutav seade, millega saab lõigata kuni 4-5 mm paksust materjali. • Gaasiks on plasmalõikuris aga suruõhk, mis elektrilaengus ioniseeritakse. • Selle tulemusena tekib keevituskaart meenutav plasmajuga, mille abil saab metalli lõigata. • Plasmalõikur on abiks paksemast materjalist deformeerunud detailide mahalõikamisel, samuti kõrgtugevast terasest detailide mahalõikamisel, aga ka kõrgtugevasse terasesse aukude tegemiseks enne Plasmalõikur korkkeevitust. KOKKUVÕTE Minu plekksepa tööriistakastis olevad seadmed: • Vasarad(haamrid) • Alasid ja Lusikad • Venitushoovad • Plekikäärid
Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: · Keevitamine plasmajoaga. · Keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Kontakt- ehk punktkeevitus. Kontaktkeevitamisel kuumutatakse liidetavaid detaile neid läbiva vooluga ja surutakse liidetavaid kohad kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud on punktkeevitus ja joonkeevitus.
Puudusteks oleks liite väiksem tugevus (v.a. kõvajoodisega, aga siis ei esine enam eeliseid). Ehk siis valiku tuleb teha liite vastutusrikkuse ja nõuete temperatuurikindlusele põhjal. Laaserkeevitus Põhineb liitekohtade fokuseeritud laserkiire energia kasutamisel. Iseloomustab suur keevituskiirus, minimaalsed toodete kujumuutused, liite kõrged mehaanilised omadused. Ei sobi välistingimusteks. Laserid on kallid. Plasmakeevitus Energiaallikana kasutatakse plasmakaart või plasmajuga. Vajadusel juhitakse detailide vahlisse pilusse lisametalli traadi kujul. Enimlevinud Al-sulamite ja roostevaba terase keevitamisel. Sobib peenemate detaili kokkukeevitamiseks. Ühe läbimiga keevitatakse kuni 3 mm paksud detailid. Seega meie 4 mm detaili keevitamiseks ei ole kõige parem meetod. Lisaks, inertse kaitsegaasi kasutamise tõttu see ei sobi kasutamiseks välistingimustes.
Keevitamine plasmakaarega (joon. 9b). 21 Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks
Plasmakeevitus Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: Keevitamine plasmajoaga Keevitamine plasmakaarega Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatornis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mittejuhtivate materjalide keevitamiseks
alalisvoolu tõstab elektroodi püsivust. Plasmakeevitus jaguneb kaheks keevitusviisiks: keevitamine plasmajoaga, keevitamine plasmakaarega. Plasma tekkimiseks süüdatakse plasmatronis kas otsene või kaudne elektrikaar. Seejärel juhitakse kaare sambale gaas, mis läbib samba ja väljub põletist kõrge temperatuuriga plasmana. Otsene kaar süüdatakse põleti elektroodi ja keevitava materjali vahel. Kaudne kaar süüdatakse elektroodi ja düüsi vahel ning põletist väljub ainult plasmajuga. Plasmakaare annab otsese kaarega põleti, plasmajoa aga kaudse kaarega põleti. Elektroodid valmistatakse kas vasest või volframist. Plasmat moodustavate gaasidena kasutatakse lämmastiku, argooni, vesiniku, heeliumi, hapnikku ja nende segusid. Plasmakaart kasutatakse lõikamisel, keevitamisel ja pealesulatamisel, kusjuures töödeldav materjal peab elektrit juhtima. Plasmajuga kasutatakse peamiselt kuumutamiseks kuid ka elektrit mitte juhtivate materjalide keevitamiseks.
vanni ümbritseva õhu eest, ühtlasi keevituspõletit elektrooditraati, kasutades keevisvanni peal asetse- jahutades. Keevisvanni moodustamiseks kasuta- vat räbukihti läbivat elektrivoolu (sele 2.26). Prot- takse lisametalli. sessi alustamiseks tekitatakse elektrikaar elektroodi 61 otsa ja alusplaadi vahel, millele on puistatud pulb- dustub plasmajuga plasmatronides, kus plasmat riline räbukiht. Pärast teatud koguse sularäbu teket moodustavate gaasidena kasutatakse Ar, He, N2 jt. elektrikaar kaob ja elektrivool läbib sularäbu kihti. gaase. Metallide keevitamisel rakendatakse ena- Keevisvanni piiratakse külgede poolt tugiplaatidega, masti plasmakaarkeevitamist. mida jahutatakse veega. Keevisvanni moodusta- Kontaktkeevitamine e. elektrikontaktkeevita- miseks antakse pidevalt ette keevitustraati
suruõhku. Plasma saamiseks on kaks skeemi: otsene ja kaudne. Otsese toimega plasmakaare korral keevitatav detail ühendatakse vooluvõrku. Gaas kuumeneb kuni 30 tuhande kraadini. Kaudse toime korral on pinge volframelektroodi ja suudmiku vahel. Gaas voolates suudmikust välja läbib kaarleegi samba, kuumeneb, suureneb mahult ja ioniseerub. Protsess sõltub gaasi kuumenemistemperatuurist. Kaudse toimega skeemi korral on võimalik lõigata ja keevitada ka elektrit mittejuhtivaid materjale. Plasmajuga kuumeneb kuni 16 tuhande kraadini. Plasmajoa ristlõige oleneb suudmiku kujust. Plasmakeevituse puuduseks loetakse suudmiku lühikest iga, mis laguneb kuumuse ja plasmajoa toimel. Võrreldes kaarkeevitusega on plasmakeevituse eelisteks: · suurem jõudlus · kaare pikkuse muutusele väike tundlikus · võimalus keevitada kõiki metalle nii alumises kui ka vertikaalses asendis. Plasmakaarega lõikamine põhineb surutud kaare omadusel tiungida sügavale metalli, sulatades sedakaarlahenduse abil
annaabi.ee 
