allmaailma jumal Hades. Selle nime sai Pluuto, sest asub nii kaugel Päikesest, et on pidevalt pimedas. Nime pakkus välja 11aastane inglanna Venetia Burney. Pluuto kaaslased 1978. aastal avastatud Charon, mis sai oma nime surnuid üle jõe allmaailma vedanud mütoloogilise tegelase järgi Orbiit 19640km kaugusel Pluutost, diameeter 1172km Peetakse pigem kaksikplaneediks kui kuuks. Puudub atmosfäär. 2005. aastal avastatud Nix ja Hydra Arvatakse, et majanduskriisi põjustas Pluuto liikudes Kaljukitse tähtkujusse, mis tähendab eriti suuri probleeme maailma rahanduses. Kas see võib olla seetõttu, et teadlasedastronoomid ta mõni aeg tagasi planeedi staatusest välja arvasid? Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://et.wikipedia.org/wiki/Asteroid
keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. · 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra Orbiit · Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5, 9 miljardit kilomeetrit. Periheelis (Päikesele kõige lähemas asendis) olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, Nii oli see näiteks aastatel 1979-1999. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 247, 7 aastaga, ümber oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. · 21
neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi kõrgeim mägi - , kustunud vulkaan Nix Olympica (24km) Valles Marineris - 5000 km pikkune ja 8 km sügavune lõhe Mõned pinnavormid meenutavad jõesänge Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad Nix Olympica Marsi kuud Phobs ja Deimos(Hirm ja Ahastus) juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid Korrapäratu kujuga Marsi kuu Phobs Tänan tähelepanu eest!!!!!
Pluuto Vana-Rooma jumal Pluto; Vana-Kreeka allmaailmajumal Hades Venetia Burney 18. veebruaril 1930 Usa amatöörastronoom Clyde Tombaugh Diameeter 2390km(0,19 Maad) Mass 0.002 Maad Täispööre 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga 248 korda pikem Maa aastast Keskmine temperatuur -230°C 5,9 miljardi km kaugusel Päikesest Pinnases 70-80% kivimeid; 20-30% jääd 19. jaanuaril 2006 New Horizons Atmosfäär on hõre 19 000 km kaugusel Charon Nix ja Hydra P4 ja P5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pluto.html http://en.wikipedia.org/wiki/Pluto http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://nineplanets.org/pluto.html
o 67 päeva on 1 Maa päev o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi lingid http://www.youtube.com/watch?v=RmWHhJKHK 4.10
Teist valitsusaega kantsler 1953 - Man of the Year 1954 . Karlspreis Saksamaa hüvitamise seadus 1955 NATO Elysee lepe Suessi kriisis toetas Inglasi Kolmas valitsus: "Ei eksperimentidele" ulatuslik pensionireform euroopa majandusühendus Rahvuslike sotsialistlike kuritegude riigikohtu keskkontor Oder-Neiss line Theodor Oberländer Neljas valitsus: John F. Kennedy Berliini müür Ludwid Erhad spioonide vahistamine "Da jitt et nix zo kriesche!" Kasutatud allikad: https://en.wikipedia.org/wiki/Konrad_Adenauer Täname kuulamast!
Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min Pinnatemperatuur: +25 kuni -125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Kaks kuud Phobos ja Deimos Atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6%, happnikust ja veest. Kanalid Giovanni Virginio Schiaparelli(1835 1910) oli kanalite avastaja Arvati, et seal on vesi 1964 a "Mariner 4" tegi 22 pilt, kanaleid ei avastatud Nix Olympica Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Kõrgus 21 km Mäe jalam on u 600 km Kustunud vulkaan Kraateri läbimõõt 85 x 60 x 3 km Marsi kaaslased Phobos ja Deimos Nimed said nad kreeka mütoloogiast Mõlemad on asteroidid, kuid asuvad kindlal orbiidil, mis on väga haruldane Marss ja vesi On leitud jääd Vedelas olekus ei ole madala temperatuuri tõttu On üle elanud u 40 jääaega Kasutatud kirjandus referaat
mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Ravi · Õige diagnoosi korral on ravi üldiselt väga efektiivne. · Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate. · Eestis on saadaval: · 5% permetriin Nix kreem · Spregal aerosool · 20% benzylbenzoat salv · 10% väävlisalv Ravim kanda kogu kehale, enne magama minekut · Hoida enne maha pesemist piisavalt kaua nahal · Pehme harja abil kanda küünte alla · Pesta ära voodipesu ja rätikud Ennetus · Raske vältida · Kindlasti tuleb end samaaegselt( koos nakatanuga) profülaktiliselt ravida · Oluline on isiklik kaitse: · Isiklike tarbeesemete kasutus · Kontakti vältimine nakatanuga ·Aitäh Kuulamast!!!!
Diagnoosi saab kinnitada ka sügelislesta käigu kohalt kooritud naha uurimisega mikroskoobi all. Aga ainult 50%juhtudest leitakse proovist sügelislest või tema munad. Raskeks teeb hindamise tugevalt ärritunud nahk ja kratsimisjäljed. Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest, samuti putuka hammustustest. Sügeliste ravi Haigus on ravile hästi alluv. Raviks kasutatakse sügelislesta hävitavaid preparaate: · 5% permetriin (Nix kreem ) käsimüügiravim. Kreem jäetakse peale 812 tunniks. Sobib juba alates 2.elukuust. · allethrinum+piperonylbutoxidum (Spregal aerosool) käsimüügiravim. Jäetakse peale 812 tunniks. · 20% benzylbenzoat salv käsimüügiravim. Kasutatakse 1x/p 3 päeva ja pestakse maha peale igat 24tunnist toimeaega. · 10% väävlisalv see on vana efektiivne ravivahend, mida kasutatakse veel
Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata Arvatavasti koosneb kivisest südamikust, mida katab jäine vahevöö Pinnasetemperatuur on väga madal, umbes -230˚C Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx Charon Läbimõõt: 2300 km Vahe Pluutoga 19 600 km Tiirlemisperiood on 6,4 päeva, mis on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus
Kaugus maast 55-400 mln km Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva Marsi suurus Läbimõõt 6974 km Pindala 144,8 mln km² Ruumala 163,18 miljardit km³ Mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi Tihedus 3933 kg/m³ Gravitatsioon 40% Maa omast Kliima ja õhk Temperatuuri muutumine keerukam Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C Atmosfäär peamiselt süsinikdioksiid, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ja Opportunity (MER-B) Curiosity kulgur Sondid: Mars Odyssey, Mars Express, and Mars Reconnaissance Orbiter Beatle 2 Fobos-Grunt Spirit ja Opportunity Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi kaardistamine, ilmastiku uuringud Curiosity rover 6. august 2012 Gale'i kraatris Kiirusega 90m/h ja massiga 900kg
2050714.jpg Atmosfäär Koosneb põhiliselt lämmastikust, metaanist ja süsihappegaasist Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega Atmosfäär on äärmiselt hõre https://et.wikipedia.org/w iki/Pluuto#/media/File:Plu to_Charon_Moon_Earth_C omparison.png Kaaslased 1978. aastal avastati kaaslane Charon; 2005. aastal avastati veel kaks väga väikest Pluuto kuud - Nix ja Hydra; 2011. ja 2012. aastal avastati Kerberos ja Styx ; https://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto#/media/File:PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet. Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha . Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi. Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast. Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 http://et.wikipedia
C. Adams Lehekülg 1 Leht1 J. Galle 1846 Pluuto 9 9 248,09a N2 jt gaasid, väga hõre Tih=2,29 Charon, Nix, Clyde Tombaugh läbimõõt 4000km Temp. -235 ja -210 kraadi 70%kivi, 30% jääsegu Hydra 1930 Tiirleb ümber oma vahel. telje vastassuunas Lehekülg 2
Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Diameeter - 2390 km (0,19 Maad) Kaugus päikesest - 5,9 miljardit km Pöörlemisperiood - 6 päeva 9 tundi ja 18 minutit Tiirlemisperiood - 248,09 aastat Mass - (1,305 ± 0,007)×10*22 kg (0.002 maad) Ceres Ceres on suurim ja esimesena avastatud asteroid. See avastati 19
atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu.
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat Io, Europa, Ganymedese ja Kallisto avastas Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. ...
Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas Tritonit ümbritseb metaanist ja lämmastikust koosnev nõrk atmosfäär Pluuto 2005 aasta seisuga on Pluutol 3 Kuud: Charon, Nix ja Hydra Pluuto kaaslased on talle väga lähedal, Charon on kõigest 19 000 km kaugusel Charoni pind on kaetud kristallilise vee ja ammoniaak jääga Kasutatud kirjanuds http://et.wikipedia.org /wiki/Planeedikaaslane http://w w w.obs.ee/astro/uudised/1997/uudis58.html http://et.Wikipedia.org/w iki/Saturn http://et.wikipedia.org/w iki/Marss(planeet) http://et.wikipedia.org /wiki/Neptuun http://www.spaceref.com/news/viewnews.html?Id=50 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://et
Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe, kus on eristatavad heledad ja tumedad alad. Heledad alad ehk mandrid on 3 kilomeetrit kõrgemad, kui tumedad alad ehk mered. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem, kui meredes, millest ka järeldus, et mered ehk tumedamad alad on tekkinud hiljem. Planeedi lõunapoolusel asuvad jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad joad, mis tekitavad jääle musti laike ja jäljendeid. Marsil asub ka Päikesesüsteemi kõrgeim mägi nimega Nix Olympica ehk Olümpose Lumi. Selle jalami läbimõõt on 600 kilomeetrit ja kraatri läbimõõt umbes 80 kilomeetrit. Kõrguseks on tal umbes 24 kilomeetrit. Samuti on suureks uurimisobjektiks olnud ka kraav, mille pikkus on 5000 kilomeetrit, laius 120 kilomeetrit ja sügavus ligikaudu 8 kilomeetrit. See lubab arvata, et Marsil on leidunud suuremas koguses vett, kuid seda pole veel kindlaks tehtud. Marsil on ka palju kuid, kuid need on juhuslikult Marsi külgetõmbejõu piirkonda sattunud
Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Kõik perekonnaliikmed ja partnerid peavad sama ravi üheaegselt läbi tegema. Kõik esemed, mis on olnud kontaktis nakatunud inimesega tuleb pesta ja triikida. Ravikreem Kreem tuleb määrida kubeme- ja perianaalpiirkonda, reite sisekülgedele kuni põlvedeni ning karvadele kehatüvel, mis ulatuvad kubemepiirkonnani. Kreemi tuleb määrida ka näopiirkonnas esinevatele karvadele, v.a kulmud ja ripsmed, kui sealt leitakse täisid või nende mune. Kuna NIX-kreem võib põhjustada silmade ärritust, ei tohi seda määrida ripsmetele. Sealt tuleb täid ja nende munad eemaldada pintsettide abil. Teist korda tohib kreemi nahale määrida siis, kui 7 päeva pärast ravi leitakse ravitud piirkonnast elusaid täisid. Eriotstarbelised shampoonid, kreemid jne. nad võivad erinemetusega olla, tuleb lihtsalt apteegist küsida kubemetäide vastast ravi. On veel olemas peatäid, ja nende ravimid
Pluuto jääb suuruselt alla isegi seitsmele Päikesesüsteemi kaaslasele Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanile ja Tritonile. Pluuto orbiit erineb oluliselt ringjoonest, keskmine kaugus Päikesest on 5,9 miljardit kilomeetrit Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil 235°C ja 210°C vahele. Pluutol on kolm kuud : Charon , Nix ja Hydra. Kasutatud allikad: Wikipeedia Füüsika õpik 9 klassile
Seal oli ainult hulgalisi kraatreid. 3.Atmosfäär ja pind Atmosfäär 5 Marsi atmosfäär koosneb süsihappegaasist 95,7%, lämmastikust 2,7%, argoonist 1,6% ja veel sisaldab happniku ja vett. See on väga hõre Pind Marsi pind on punakas ja väga ebaühtlane. Seal on palju mereoriidikraatreid, aga väiksemad ja vanemad on juba tasandunud tuulte ja liivatornide tõttu. Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi. See on Nix Olympica(Lisa 5), selle kõrgus on 21km. Võrreldes Maaga on see mägi väga kõrge, kuna Maa kõrgeim mägi Mauna Loa on vaid 9km pikk ja seegi asub Vaikse Ookeani põhjas. Nix Olympica jalam on ligi 600 km pikk. Arvatakse, et see on kustunud vulkaan. Marsi pinnal on leidud jääd, kuigi algul arvati, et see võib olla sool. Praeguseks on kindlaks tehtud, et Marsil võib leida jääd. Teadlaste arvates võib Marsil leiduda ka vesi, kuid see on väga väikse tõenäosusega, kuna
244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga. Kuuvarjutus, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ja Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maa mustaks auguks, kui surutakse 1cm kuubikuks. Neg Universumisse kui singulaarsusele läheneda mingi nurga all. Pluuto kaaslased Charon, Nix, Hydra. Kuiperi vöö Päikesesüst piirkond, sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid taevakehi. Pöörleb külili. Kuu ühe küljega, sest tiirleb ümber oma telje sama ajaga, mis kulub 1 tiiru tegemiseks ümber Maa. Maavalged ööd-Maa peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud. Uraani avastas M. H. Klaproth, kuulub hiidplaneetide hulka. Komeedid jääst, tahkest
Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km (2) 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Planeet pluuto meeldib mulle sellepärast, et see asub nii kaugel ja on üksik. Nüüd on ta kuulutatud kääbusplaneediks ja selle pinnal pole veel käidud. Loodan, et kunagi käiakse ka seal ära ja tuleb rohkem infot. Meeldib ka sellepärast , et see planeet leiti nii hilja. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://haysvillelibrary.files.wordpress.com/2009/03/pluto.jpg
observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto. Pärast selle avastamist leiti, et Pluuto on liiga väike, et mõjutada teisi planeete. Seda kääbusplaneeti pole külastanud ükski kosmoselaev ja Hubble'i teleskoop suudab näidata ainult kääbusplaneedi iseloomulikke joone. Pluutol on kuu Charon ning enne selle avastamist arvati, et Pluuto on palju suurem, kuni 1978.aastani, kui James Christy avastas Charon'i. Pluutol on teadaolevalt veel 4 kaaslast Nix, Hydra, P4 ja P5. Pluuto raadiust pole täpselt teada, kuid diameeter on umbes 2390 kilomeetrit ja mass on Maast 10 korda kergem. Pluuto orbiidi periood on täpselt 1.5 korda pikem kui Neptuuni om ja orbiidi kalle on samuti palju kõrgem kui teistel planeetidel. Sellele vaatamata, et Pluuto orbiit paistab ületavat Neptuuni orbiidi, ei põrka nad kunagi kokku, kuigi Pluuto orbiit on väga ebatavaline mõnikord on ta lähemal Päikesele kui Neptuun. Pluuto pöörlemisperiood kestab
Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Ebatavaliste Pluuto ning Tritoni (Neptuuni kaaslane) orbiitide olemuse ning massi samasuse tõttu oletatakse, et neil kahel on ühine ajalugu. Algul usuti, et Pluuto võis esialgu olla Neptuuni kaaslane, kuid nüüdseks tundub see ebatõenäone, palju populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile ümber Päikese, kuid tõmmati Neptuuni mõjuvõimu. http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi.. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica, mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Osa pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad
mille all leidub ka vee jääd. SLAID 5 Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Nix Olympica(ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka marsikulgurite "Spirit" ja "Oppurtunity" tehtudpinnaseanalüüsid
vastassuunas. Temp. umbes 235°C Geoloogiliselt aktiivne. On jälgi vulkaanidest. Lämmastikust koosnev atmosfäär. Pluuto kaaslased Pluuto on kääbusplaneet ja tal on kolm kuud. Pluutol on eriline kuu, Charon. Ta on Pluutost vaid poole väiksem. Charon pöörleb ümber Pluuto sama ajaga, mis kulub Plutol ümber ise enda pööramiseks. Charon on ka Pluuto kõige suurem kaaslane, ta läbimõõt on 1,207 km. Pluuto teised kaaslased on Nix ja Hydra. Click to edit Master text styles Second level Pilt Pluuto süsteemis Third level Fourth level tähtedena. Fifth level Pilt Pluuto süsteemist täpsemalt. Click to edit Master text styles Second level
Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni läbimõõdu hinnangut tunduvalt täpsustatud, viimati 11. juulil 2005, mõõtes tähe kattumist Charoniga. Pluuto suurima kuu läbimõõt on 1212,0 ± 1,5 km [2] 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. 20. juulil 2011 teatas NASA, et Hubble'i teleskoobi abil avastati Pluuto neljas kaaslane, mille läbimõõt arvatakse olevat 1334 km. Taevakeha sai esialgseks nimeks P4. USA astronoomid avastasid kääbusplaneet Pluuto ümber tiirleva viienda kuu juuni lõpul 2012. Ebakorrapärase kujuga kuu kannab praegu nime P5. Astronoomid leidsid kuu Hubble'i kosmoseteleskoobi abil ja selle läbimõõt võib ulatuda 10st 24 kilomeetrini, teatas uudisteagentuur AFP.
kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad (mandrid) on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest (mered). Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica, mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%,
leidub ka vee jääd.Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Veenus Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h.Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C.Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.Veenust võib võrrelda
keskmest (tiirlemisperiood on 6 päeva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni mass ja läbimõõt tunduvalt täpsustunud. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P 1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra. Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje. Seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal. Kaaslase avastamine andis võimaluse määrata Pluuto ja Charoni kogumassi -- see on üle neljasaja korra väiksem Maa massist. Seega ei saanud Pluuto tekitada ka Uraani liikumises selliseid 6
Europa pind on hästi valgust. erakordselt tasane ja suurim ''kanal'' on kuni 3 km sügav. Pluuto Ganymedes Avastati 18. veebruaril 1930. Avastajaks oli USA Suurim kuu Päikesesüsteemis, pinnatemperatuur sama, amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Pluutol on viis mis Europal, pind on hallikas-kollast värvi. On tumedad kaaslast: Charon, Nix, Hydra, P4, P5. Pluuto on saanud ja heledad alad, heledad on tihedalt täis vagusid ja oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Pluuto on kraatreid. Pinnal leidub külmunud veevulkaane, mille Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet ja seetõttu ka kõrgus on kuni 2,5 km ja laius 250 km. Pooluste lähedal kõige vähem uuritud. 24. aug. 2006 nimetati Pluuto on õhukene polaarmüts, mis koosneb külmunud ja kääbusplaneediks
Ravi efektiivsust suurendavad eelnevad veeprotseduurid. Soovitataksevahetada voodipesu ja riideid iga 12-24 tunni tagant ning kanda riideid, mida on pestud temperatuuril 60° C, keemiliselt puhastatud või mida ei ole vähemalt 3 päeva kasutatud. Ravi tulemuslikkust on soovitatud kontrollida 8-10 päeva pärast ravi lõpetamist. Sügeliste raviks on tänapäeval üldiselt Eestis kasutatav ravim permetriinkreem (Permethrin). Ühest 30 g salvituubist (Nix 5 %) piisab täiskasvanu ühekordseks raviks, toimeaeg 10 tundi. Permetriinkreemi võib kasutada alates 2- elukuust. Kreemi määramisel tuleb arvestada lapse vanusele vastavat hulka. Kreemi tuleb määrida puhtale, kuivale ja jahedale nahale. Mitte kasutada vahetult pärast soojas vannis käimist. Toimeaeg on 8-12 tundi, pärast seda tuleb kogu keha hoolikalt puhtaks pesta. Lastel vanuses 2- kuud kuni 2- aastat tuleb kreemiga katta kogu kehapind. Vajadusel on lubatud
6 liikumise määramist ümber süsteemi massikeskme, mis vajab palju peenemaid mõõtmisi - nad on nii väikesed ja kaugel eemal, et isegi HST'l on raskusi. 2005. aasta lõpus leitu Pluutole Hubble'i Kosmoseteleskoobifa kaks uut kaaslast, mille esialgsed nimed olid S/2005 P 1 ja S/2005 P 2. Nüüd on nende nimed Nix ja Hydra. [2] Charon Charoni koostis on meile teadmata, aga tal on madal tihedus, mis näitab, et ta võib olla sarnane Saturni jäistele kuudele (s.o. Rhea). Tema pind on arvatavasti kaetud jääga. Charonil, erinevalt Pluutost, pole suuri albeedo iseärasusi, kuid tal võib olla väiksemaid, millede suhtes pole veel lahenduseni jõutud. Charoni atmosfääri olemasolus kaheldakse.
ja öösel 100 kraadi alla nulli. Marsi pinnal oolev õhurõhk on võrreldav Maa pinnast 35km kõrgusel oleva rõhuga. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, "mandrid" on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest kohtadest, "meredest". Kõrguste vahe on kuni 14km. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 6 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab ka 5000 km pikkune, 120 km laiune ja umbes 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. /13/ Marss (Kreeka keeles: Ares; Rooma: Marss) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile
kui Kuu omad, s.o. meteoriitsed. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Pinnastik Marsi pind on väga ebatasane, ent üks uurituim ja huvipakkuvaim planeetide maastikest. Enamik sellest meenutab punakat kivikõrbe. äikesel planeedil Marss asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Nix Olympica, mis tegelikult on kustunud vulkaan. Selle jalami läbimõõt, mis on äärena ümbritsetud 6 kilomeetri kõrgusest kaljust, on 600 kilomeetrit, kraatri läbimõõt 80 kilomeetrit ning vulkaani kõrgus on 24 kilomeetrit. Märkimiaväärne on aga ka silmaga nähtav lõhe Marsil, mis on 5000 kilomeetrit pikk ning mille sügavus on 6 kilomeetrit. Orud, mis meenutavad kuivanud jõesänge, ning poolenisti ärauhutud
satellite Titan[7] 5 MINOR PLANET MOON Minor planet moon on kuu, mis tiirleb ümber Päikesesüsteemi asteroidide või kääbus- planeetide. Arvatakse, et paljud asteroidid (hetkenimetus) ja taevakehad Kuiperi vöös võivad osutuda sellisteks kuudeks. Näiteks Pluutol (kääbusplaneet) on 3 sellist kuud: Charon, Nix ja Hydra. Asteroidil 617 Patroclus on kuu Menoetius ja asteroidil 624 Hektor on S/2006 (624) 1.[8] Kääbusplaneet 243 Ida (vasakul) ja selle kuu Dactyl (paremal), pildistatud Galileo nimelise kosmoselaevaga aastal 1993.[8] 6 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED 2009-nda aasta juulikuuks oli ametlikult ,,kuu" nimetuse saanud 336 Päikesesüsteemi
jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast -235° C ja -210° C vahel. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane. Leitud kaaslase nimeks sai Charon. Pluuto läbimõõduks arvutati 4000km ja Charoni läbimõõduks 2000km. 2005. aastal leiti Hubble´i Kosmoseteleskoobi abil Pluuto kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile antud nimed vastavalt Nix ja H.ydra. 136199 Eris varasem tähistus 2003UB313, varasem mitteametlik nimi Xena on päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. 24.augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus 2003 UB313 kääbusplaneediks. Enne seda otsust nimetasid selle avastanud Palomari Observatooriumi astronoomid ning NASA seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Praegu asub ta Päikesest 14,4 miljardi kilomeetri kaugusel
jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid.
(need paistavad nn. polaarmütsidena).[6] 5.2 Marsi pinnas Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja 6 km sügavune lõhe. Osa - 14 - pinnavorme - kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid - lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. [5] (Pilt 5.) - 15 - 5.3 Marsi kuud Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad
Marss on mõõtmetelt üsna väike planeet. Ta paistab taevas punase, tähesarnase punktina. Marss on punane, sest teda katab rauarikas punakas tolm. Tuul keerutab tolmu laiali üle kogu planeedi. Ööpäevane temperatuur Marsi pinnal jääb vahemikku -89 kuni -31ºC. (1:19) Marsil on palju erinevaid pinnavorme: seal on palju kraatreid, mägesid ja orge ning kõrgeid vulkaane. Marsil asub ka Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan. See on üle 25 km kõrge Nix Olympica (läbimõõt on üle 700 km). (3:19) Marsi läbipaistev atmosfäär lubab ära tunda terve hulga Maal tuntud detaile, nagu näiteks polaaralade lumeväljad (vt Joonis 9), tumedad "mered", atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved. Kuid ka Marsil puudub voolav vesi, kuigi seal on avastatud pinnavorme, mis oleksid justkui jõesängid. Vett võib leiduda vaid auru ja jääna. 15
456,000 Tijuana 1,149,000 Dallas-Ft. Worth 5,222,000 leon 1,021,000 Houston 4,670,000 Atlanta 4,112,000 Nicarag ua Miami 3,876,000 Managua 1,148,000 Seattle-Tacom a 3,555,000 Phoe nix 3,252,000 Panama Minneapolis-St. Paul 2,969,000 Panama City 1,002,000 Cleveland -Akron 2,946,000 San Diego 2,81 4,000 Puerto Rico St, Louis 2,604,000 Estimated 2002 Population (in millions)
Для хранения данных вместо ОЗУ (как это было на Root MS и требовало мощного сервера) используется только БД. Консоль управления внешне изменилась мало, зато веб-консоль перерабо- тана существенно, но осваивается легко. Кроме Windows, полно- ценно OpsMgr 2012 поддерживает Linux и *nix. Уже сегодня доступны пакеты управления (Management Pack) для поддержки популярных серверов приложений: Apache Tomcat, IBM WebSphere, Java EE, Oracle WebLogic, Red Hat JBoss и других. Обеспечивается диагностика и веб- приложений, созданных на базе .NET и J2EE и Windows Azure.
annaabi.ee 
