Juhtimine tegevus, mille peamiseks sisuks on majandusprotsessi korraldamine ja käigushoidmine (organiseerimine ja stimuleerimine), kontrollimine ja jälgimine ning seejuures saadud info kasutamine ebasoodsate hälvete kõrvaldamiseks, protsessi intensiivistamiseks ja selle majandusliku tõhususe tõstmiseks. Juhtimine on tihedasti seotud majandusprotsessi plaanimise ja kavandamisega: plaanimist juhitakse ja juhtimist plaanitakse. 10. Planeerimismeetodid Planeerimismeetodid võib jaotada kahte gruppi: 1) traditsioonilised - lähtuvad teatud kasvutempodest; 2) nullbaasist lähtuvad - vaatlevad iga perioodi planeeritavat tulemust (Zero-based Budgeting lüh ZBB) autonoomsena; juhid peavad põhjendama planeeritavat. Nullbaasist lähtuv kasutatav eelkõige tootmist või põhitegevust toetavas valdkonnas, st · üldhaldus, · marketing, · arendustegevus, · soojamajandus, · hooldus, remont Üldjuhul ei ole kasutatav · põhimaterjalide,
koordineerimine kuni tipptasemeni välja.3)vastassuunaline planeerimine-kõigepealt töötab juhtkond välja raamplaani,millest lähtudes töötatakse välja osaplaanid koos kõikide juhtimistasandite esindajatega.seejärel kontrollitakse plaaninäitajate realiseeritavust kõikidel tasanditel.strateegiliselt planeeritakse tulemusi ette 5-6 aastaks.firma tippjuhtkond tegeleb üldiste strateegiliste plaanidega,keskmise ja esmatasandi juhid detailsemate taktikaliste ja operatiivsemate plaanidega. Planeerimismeetodid jagunevad: · traditsioonilisteks, mis lähtuvad eelmise perioodi tasemetest, · nullbaasist lähtuvaks (zero-base planning). Traditsioonilised planeerimismeetodid tegelevad eelkõige tulevasel perioodil oodatavate muutustega, lähtudes konkreetsest kasvust (tulude-kulude suhtest). Kuid tähelepanuta jäetakse alternatiivsed tegutsemisvõimalused. Nullbaasist lähtuva planeerimise puhul ei oma juba eksisteerivad ja teostatavad projektid mitte mingisugust eelist uute projektide valikul
lühiajalised - vähem kui 1 aastale kavandatud operatiivplaanid, tegelevad esmastasandi juhid. Iga üksik plaan haarab väikese arvu tegevusi. Koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest, suunatud lähimate eesmärkide saavutamiseks. On kitsa suunitlusega ning ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandijuhtide poolt. Opplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamisek. Mitmesugused standartprotseduurid ja reeglid. 20. Planeerimismeetodid 1. Väliskeskkonna hindamine väliskeskkonna jälgimine; info kogumine konkurentide kohta; stsenaarium prognoos võimalikku tuleviku sündmuste arengu kohta, võivad olla optimistlikud pessimistlikud. 2. Prognoosimine ettevõtte tegevustulemuste ennustamine. Tulude prognoosimine; tehnoloogiline prognoosimine. Prognoosimise meetodid kvantitatiivne või kvalitatiivne. 3. Benchmarking (etalontestimine) 4
tasakaalustatus. Planeerimine määrab ettevõtte arengusuunad; vähendab välis- ja sisekeskkonna muutuste mõju; vähendab kadusid ja ressursside ebaratsionaalset kasutamist. Miinused ebatäpne planeerimine on ajaraiskamine; planeerimine vähendab paindlikkust. Planeerimiskäik- toimingute rida, mida tuleb plaani koostamiseks sooritada. Eesmärkide püstitamine->eesmärkide teisendite kindlaksmääramine->teisendite hindamine-> parima valik-> plaani koostamine-> plaani elluviimine. 13. Planeerimismeetodid Plaan ei muutu, vaid muudetakse tegevusi. Prognoos muutub. võrkgraafik annavad ülevaate operatsioonide kulgemisest, samuti ülevaate nendevahelistest seostest. Võrkgraafik kujuneb projekti realiseerimise mudeliks, millel võib katsetada ühte ja teist lahendit valimaks parimat strateegiat.võrkgraafikul kujutatakse erinevaid töid nooltega. Mingi töö lõpetamine on sündmus. Töid tähistatkse sümbolitega a1, a2, a3... Planeerimismeetodid:
Operatiivsed plaanid Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid. Teiste hulka mitmesugused standart protseduurid ja reeglid. 9. Planeerimismeetodid Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. · Strateegiline planeerimine- strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel peavad olema järgmised omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus
Spetsialiseerituse põhimõte: Kvantitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et kulutuste maksimaalne summa on seadusega määratud ning seda tuleb järgida. Kvalitatiivne spetsialiseeritus tähendab, et valitsus võib teha ainult eelarveseadusega ettenähtud kulutusi. Avalikkuse põhimõte: eelarve eelnõu, eelarve menetluse etapid, eelarveseadus ja eelarve täitmise aruanne peavad olema avalikustatud ja riigi kodanikele kättesaadavad Eelarve koostamise meetodid: Traditsioonilised planeerimismeetodid tegelevad tulevasel perioodil ees oodatavate muutustega lähtudes konkreetsest juurdekasvust. Nullbaasist lähtuva planeerimise puhul kandideerivad kõik projektid võrdsetel alustel järgmiseks aastaks kasutada olevatele ressurssidele ehk eelmise perioodi plaane ei saa kasutada uutes plaanides taotletavate ressursside põhjendamiseks. Kulupõhine meetod: eelarve koostamise statistiline meetod, kuna koostatakse eelmise aasta eelarve täitmise alusel.
II) alternatiivplaanide väljatöötamine kõigi (mis tegelikult üha võimatumaks (-) ajakulu (ehk rahakulu) muutub) võimaluste leidmine, mis võimaldavad saavutada soovitud eesmärki; Enamasti langevad plaanimis- ja juhtimistasandid kokku (vähemasti tuleks seda taotleda). III) otsustamine sobivaima alternatiivi valimine; Kasutatavad planeerimismeetodid on üldjuhul seoses organisatsiooni küpsusega, mida IV) täitmise kontroll tegelike tulemuste võrdlemine kavandatud näitarvudega. iseloomustavad kasvu- ehk arengufaasid. (Sellest kohta lähemalt edaspidises). Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 1 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 2 Ettevõtte planeerimissüsteemis saab eristada neli allsüsteemi:
juhtimispoliitika tulemusi, ent ka nii lühike kui vaja, et hinnanguid saaks langetada rahuldava täpsusega. · Strateegiliselt planeeritakse tulemusi ette 510 aastat, min 3 aastat- firma juhtkond tegeleb nendega · Operatiivne (kuni 12 kuud) ja taktikaline planeerimine (1-5 a) toimub pikaajalise planeerimise tulemuste põhjal, · Taktikalised e lühiajalise plaani koostamise käigus tehakse parandusi ka pikaajalistesse plaanidesse tegelevad keskastme ja esmatasandi juhid Planeerimismeetodid: · Traditsiooniline- tegeletakse tulevastel perioodidel oodatavate muutustega, lähtudes konkreetsest kasvust (tulude-kulude suhtest)- tähelepanuta jäävad alternatiivsed tegutsemisvõimalused · Nullbaasist lähtuv planeerimine_ sel juhul ei oma eksisteerivad teostamisel olevad projektid mingeid eeliseid uute projektide valikul, kõik projektid kandideerivad planeerimisprotsessis võrdsetel alustel
annaabi.ee 
