Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb üksteist täiendavatest tekstidest ja joonistest, moodustades ühtse terviku. Planeeringute koostamine on avalik, et tagada huvitatud isikute kaasamine ning anda neil võimalus oma huvisid kaitsta. Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses. Planeeringud jagunevad nelja alaliiki: · Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta · Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi kohta · Üldplaneering koostatakse valla või linna territooriumi või selle osade kohta
Maa-ameti, Tehniline Järelevalveameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.. Lähiaastatel valmivad ehitamiseks vajalikud planeeringud ja eelprojektid, mis määravad uue raudtee asukoha. Euroopa Liidu kaasrahastamise olemasolul jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks aastatel 2018/2019. Eeltööd ja uuringud: Rail Baltic lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemereriikide planeerimisalase koostööprogrammi VASAB 2010 raames 1994. aastal. Juba siis määrati trass Eestis kulgema Pärnu kaudu. Üleriigiline planeering Eesti 2010 määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja- lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud
8. Kes võivad koostada üldplaneeringut ja kes võivad koostada detailplaneeringut? Üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringut või üldplaneeringut võivad koostada või nende koostamist juhtida vastavate erialade kõrgharidusega spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise ülesandeks teinud (kõrgharidusega spetsialistid). Kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid. 9. Mida tuleb avalikkusele tutvustada avalikel aruteludel ÜP ja DP koostamise ajal? DP - tutvustatakse lähte-eesmärke ja eskiislahendusi; ÜP – tutvustatakse lähteseisukohti, eskiislahendusi, võimalikke mõjusid. 10. Kellega tuleb kooskõlastada ÜP, DP? Kooskõlastamine – vastavus seadustega; kooskõlastada saab avalik-õiguslike
korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. § 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine (1) Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] (2) Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu;
Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele- Riigiteataja. Dokumendid: Teabeleht Riskianalüüs Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus Ohutusaruanne Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan 18. Riskianalüüsi tulemustega arvestamine ruumilisel planeerimisel. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. 19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. Poolkvantitatiivne- hõlmab teatud arvulisi näitajaid. Võimalik läbi viia erinevas detailsuse astmes.
3. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte 4. Teabe piisavuse põhimõte 5. Elukeskkonna parendamise põhimõte Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. 6. Avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõte Planeerimismenetlus on avalik. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitama, menetlusse piisavalt kaasama ning korraldama planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. Igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada arvamust planeeringu kohta. Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. 7
seisukoht teada tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu ajal ei ole omavalitus enam kohustatud uusi ettepanekuid vastu võtma. Peale avalikku väljapanekut toimuva arutelu eesmärk on tutvustada laekunud ettepanekuid avalikkusele ja anda nende ettepanekute kohta omavalitsuse hinnang. 43. Kohaliku omavalitsuse pädevus seoses kinnisvara korraldamisega. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: (1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; (2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; (3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) Detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist
teada tähtkirjaga ning elektronpostiga saadetud ettepanekute ja vastuväidete puhul elektronpostiga. Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava arutelu ajal ei ole omavalitus enam kohustatud uusi ettepanekuid vastu võtma. Peale avalikku väljapanekut toimuva arutelu eesmärk on tutvustada laekunud ettepanekuid avalikkusele ja anda nende ettepanekute kohta omavalitsuse hinnang. 43. Kohaliku omavalitsuse pädevus seoses kinnisvara korraldamisega. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: (1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; (2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; (3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (4) Üldplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus
tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses./Planeerimisseadus/ Detailplaneeringu algatab omavalitus ja see koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta, et viia seal lähiaastatel läbi ehitustegevus või maa kruntimine. Detailplaneeringu algatamisele kuluv aeg peaks üldjuhul jääma ühe kuu piiridesse.
· Kindlustus ja kahjude kompensatsiooni mehhanismid eesmärgiga tagada adekvaatne kompensatsioon keskkonnaohtlike tegevuste korral ning selle ennetamine. 5. Territooriumide planeerimine 4.1 Planeeringud Planeerimine · Planeerimine- arenguprotsesside prognoosimine, arendustegevuse korrastamine · Ruumiline planeerimine- töö ruumilist väljundit omavate või ruumi mõjutavate protsessidega Planeerimisseadus Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus: 1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. Kujunemise alused · Euroopas eelmise sajandi algul · Linnade kasv, tööstuse areng
NB! Vt ostja käitumist juhtudel, mil teenuse hind jääb alla RHS-ga kehtestatud piirmäära (RHS § 2 lg 8 selles §-is ei ole selle kohta, nagu slaidil märgitult peaks olema) Riigihanke puhul tuleb järgida rahaliste vahendite säästliku ja ratsionaalse kasutamise põhimõtet. 13.2. Planeerimis- ja ehitusalased ülesanded Planeerimisvõimukandjatena on KOV üksustel ülesanne kujundada oma haldusterritooriumi. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on KOV pädevuses. KOV volikogu ainupädevusse kuulub üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine; üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala.
annaabi.ee 
