Tähtede kauguse arvutamise valem: Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1 . Kaugus parsekites võrdub kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugus Maa keskmest planeedini: Ehk, arvestades "väikeste nurkade seadust" (nurk radiaanides ~ selle nurga siinus) Ühes radiaanis on 206265 kaaresekundit. Kasutatud kirjandus "Füüsika" 12. klassile, Jaak Jaaniste, Tallinn, 1999 http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vveraamat/pages/7_6.html www.ttkool.ut.ee/astrop/pics/kooliastronoomia.pdf Tänan tähelepanu eest!
Marsi asendi vaatlusi, sõnastas Kepler planeetide liikumise kolm seadust, mida tänapäeval nimetatakse Kepleri seadusteks. · Kepler avastas planeetide liikumise seadused, püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. · Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus · Esitas 1619. aastal. · Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Ta2 / Tb2 = Ra3 / Rb3 T = planeedi tiirlemisperiood
l fookuses on Päike. D A periheel ·Afeel Planeedi orbiidi K ja S (Päike) ellipsi fookused kaugeim punkt Päikesest. KM+SM=const ·Periheel P orbiidi lähim DO=a=orbiidi suure pooltelje punkt Päikesest. pikkus OS=c= ellipsi fookuskaugus Kepleri II seadus · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · Järelikult, mida lähemal on planeet Päikesele, seda suurem on tema kiirus. Kepleri III seadus · Planeetide tiirlemisperioodide 2 3 T1 a 1 ruudud suhtuvad nagu 2 a 3 nende orbiitide T2 2 pikemate pooltelgede kuubid. Kepleri seaduste tähtsus ·Kepleri seadustega tehti kindlaks Neptuuni ! olemasolu
· Arvatakse, et suured m.a.-d tekivad, kui rasked tähed supernoova ajal kokku vajuvad ja ümbritseva... · Singulaarsus ümbritseb sündmuste horisonti. · M. a. keskel on aegruumi singulaarsus. · Arvatakse, et singulaarsus on... 10. Keppleri seadused Tuletas seadused isiklike ning oma õpetaja Tycho Brahe vaatluste põhjal 1. Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike 2. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
Kontrolltöö kordamine füüsika Astronoomia 1. Mis on tähtkuju? Tuleb määrata 1 tähe kordinaadid. V: tähtkuju on kindlalt piiritletud ruumiline taeva ala 2. Sõnastage Kerpleri seadused (3). 1- planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips, mille fookuses on Päike. 2- planeedi raadiusvektor ehk lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3- Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 3. Iseloomusta ühte Maa-tüüpi planeeti V: Marss on üks uuritumaid planeete päikesesüsteemis peale Maa. On järjestuselt neljas. Marss on suhteliselt väike, Maast väiksem ning Marsi kogupindala on võrdne Maa maismaa pindalaga. Tema mass on Maa massi suhtes 0,107. ning tihedus 3,97.
täiesti nn. punktmassi lähendist, kus arvestatakse vaid kahe keha Päikese ja vaadeldava planeedi gravitatsioonisilt vastastikmõju. Et Päike on oluliselt massiivsem kui ükskõik milline planeet, tähendab see vaba liikumist tsentraalsümmeetrilises väljas, mida "korraldavad" kolm Johann Kepleri poolt 1620.a. formuleeritud seadust: Johann Kepleri 3 kuulsat seadust Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille ühes fookuses asub Päike. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Johann Kepler Eluaastad: 27. detsember 1571 15. november 1630 Johann Kepler oli oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Teda tuntakse Kepleri seaduste järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni
tähtedeks". Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest
Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum
Neid iseloomustab suur mass, suur kaaslaste arv, rõngad, suur lapikus ning peamiselt heeliumist ja vesinikust koosnev atmosfäär. Hiidplaneetide tihedus on väiksem võrreldes Maa tüüpi planeetide tihedusega. Hiidplaneedid kiirgavad ise soojust rohkem, kui nad Päikeselt saavad ning nad pöörlevad kiiresti. 5. Kepleri seadused: I. Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. II. Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. III. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid. 6. Merkuur Päikesesüsteemi kõige väiksem ja Päikesele lähim planeet. Merkuuri pind sarnaneb kõige rohkem Kuuga: see on väga vana ja kraatreid täis. Merkuuri üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid. Omapäraseks
Meteoor pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa atmosfääri sattudes süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. 6. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. b)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. c) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. 7. Päikesemass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks
planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi algul neli väikest ja tihedat siis neli suurt väikese tihedusega planeeti. Neli esimest planeeti Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. Neli välimist planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiteri). Nad on tunduvalt suuremad ja väikse tihedusega. Kepleri seadused 1.Planeedi liikumistee(orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor(lõik päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa tüüpi planeedid Merkuur on esimene maa tüüpi planeet. Atmosfäärita ja kõige väiksem neljast maa tüüpi planeetidest. Rauarikas tuum kuna on magnetväli. Veenus on teine. Lähim planeet maale. Pöörlemine tiirlemisele vastassuunas ja pöörlemine aeglane. Umbes maa suurune, tiheda atmosfääriga ja üleni pilvedega kaetud
METEOORKEHA (meteoroid) – planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha • Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) • METEORIIT Maale langenud meteoroid 6. Kepleri seadused. a) Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. B)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. C) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. V: Kepleri (1571-1630) I seadus • Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsikujulist trajektoori, mille ühes fookuses on Päike Kepleri II seadus • Planeetide raadiusvektori poolt võrdseis ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed Kepleri III seadus
algkeha omas väikese pöörlemishoo (vt. ülal), ja et puht-teoreetilisil kaalutlusil võib väita, et ühes üksteise suhtes korrapäratult liikuvas kehade segus, nagu on seda tähed, väike pöörlemishoog peab olema haruldane nähe, siis mitmiktähtede suur sagedus tähtedemaailmas on ka kooskõlas teooriaga. Tegelik mitmiktähtede sagedus peab olema veel suurem kui ülal leitud, kui arvestada kaaslasi, mis on väiksemad kui 1/10 Päikese massi: niisugusest väikesest päikesest suure planeedini on veel suur vahemaa; näiteks on Jupiteri mass vaid 1/1000 Päikese omast. Päikesesüsteemi sarnaseid tähti, kus suurim kaaslane ei ületa 1/100 peatähe massi, peaks olema palju vähem kui 3%. Päikesesüsteem on ka sellelt vaatepunktilt üks üsna haruldane nähe, rääkimata selle suurest korrapärasusest. Tähtede arenemiskäigu uurimisel on kaksiktähtedel eriti suur tähtsus, sest siin on meil tegemist üheaegselt
Soov tabeleid parandada viis Brahe aastatepikkuste taevavaatluste juurde. Kolmkümmend aastat kestnud, tolle aja kohta ülitäpsete planeedivaatluste tulemused pärandas ta oma õpilasele Johannes Keplerile. (Allikad 4, 5, 8, 10) 1609. ja 1619. a. ilmunud teostes "Astronomia Nova" ning "Harmonica Mundi" formuleeris Kepler (1571 - 1630) planeetide liikumise kolm seadust: 1.Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. 2.Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. 3.Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg (Allikad 4, 5, 8, 10) 23 7. JUPITERI KUUD 7.1. Jupiteri süsteem Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav Päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4
annaabi.ee 
