tulekustutussüsteemidega. Tulekustutusvahendeid ja automaatseid tulekustutussüsteeme tuleb regulaarselt hooldada, kontrollida ja katsetada. Tulekustutusvahendid paigutatakse nähtavale ja takistustest vabale pinnale, ruumides võimalikult väljapääsu lähedale. Tuletõrjevahendite asukoht tuleb märgistada tuletõrjemärkidega. Kui ehitusel kasutatakse ja säilitatakse plahvatusohtlikke aineid või aineid, mille kasutamisega võib eralduda plahvatusohtlikku tolmu või gaasi, tuleb tule- ja plahvatusohu vältimiseks rakendada erilisi kaitseabinõusid (ventilatsioon, lahtise tule kasutamise keeld jms). VENTILATSIOON Vastavalt kasutatavatele töömeetoditele ja füüsilisele koormusele tuleb töötajatele tagada küllaldane värske õhu juurdevool töötamiskohtades. Kuid samas tuleb vältida töötajate tervist kahjustava tõmbetuule tekkimist. Värske õhu ebapiisav olemasolu tekitab kiiresti töötajates väsimust ja tähelepanu
lähedal olevasse ruumi, allpool asuvale korrusele või muusse kohta, kus võib tekkida tulekahju oht. (5) Tuletöö tegemisel tule- ja plahvatusohtlikus kohas: 1) puhastatakse ruum või ala ja seal paiknevad seadmed põlevmaterjalist ning süttivast tolmust; 2) eemaldatakse põlevvedeliku või tuleohtliku gaasi aur; 3) tuleohtlikust vedelikust või gaasist tuleneva ohu korral kontrollitakse gaasi sisaldust õhus määramaks tule- ja plahvatusohtlikku keskkonda. (6) Kui tuletöö tegemisel töödeldakse mahutit, milles on hoitud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi, puhastatakse mahuti enne töötlemist süttimisvõimelistest põlevmaterjali jääkidest. (7) Kui töödeldav tarind või detail on kaetud süttimisohtliku kattega, eemaldatakse süttimisohtlik kate enne tuletöö tegemist. (8) Ajutises tuletöö kohas asuvat tulekahju avastamiseks või kustutamiseks mõeldud
1. Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses selliselt, et see põhjustaks tuleohu või raskendaks päästetööd. 2. Jäätmete hoiukoht peab paiknema põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast ohutus kauguses. 3. Ehitises võib hoida ja kasutada hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi või muud plahvatusohtlikku põlevmaterjali, kui nende hoidmisel või kasutamisel on täidetud ehitisele ettenähtud nõuded. 4. Põlevmaterjali peab piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis paigutama vastavalt ohtlike ainete hoidmise ühtesobivusele. 5. Põlevmaterjali ladustamine või mootorsõiduki või muude sõidukite parkimine ehitiste vahelise tuleohutuskuja alal ei tohi ehitistele tekitada täiendavat tuleohtu ega takistada päästetööd. 6
Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest. Territooriumil ei tohi: 1) ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat; 2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele
Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest. Territooriumil ei tohi: 1) ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat; 2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta; 3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest; 4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni; 5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil; 6) põletada kulu ilma tuletöö loata. 3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele
regulaarselt hooldada, kontrollida ja katsetada. (4) Esmased tulekustutusvahendid tuleb paigutada nähtavale ja takistustest vabale pinnale, ruumides võimalikult väljapääsu lähedale. (5) Tuletõrjevahendite asukoht tuleb märgistada tuletõrjemärkidega. Märgid peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigaldatud vajalikesse kohtadesse. (6) Kui ehitusel kasutatakse ja säilitatakse plahvatusohtlikke aineid või aineid, mille kasutamisega võib eralduda plahvatusohtlikku tolmu või gaasi, tuleb tule- ja plahvatusohu vältimiseks rakendada erilisi kaitseabinõusid (ventilatsioon, lahtise tule kasutamise keeld jms). §13. Ventilatsioon (1) Vastavalt kasutatavatele töömeetoditele ja füüsilisele koormusele tuleb töötajatele tagada küllaldane värske õhu juurdevool töötamiskohtades. (2) Kui ehitusel kasutatakse sundventilatsiooni, tuleb see hoida töökorras.
Iseloomustus: Lisanditega ülikõrge molekulmassiga kõrgtihe polüetüleen millel keskmine molekul mass kuni 7´000´000 g / mol. On spetsiaalselt välja töötatud abrasiivsetes keskkondades kasutamiseks. Materjal on valmistatud antistaatilisena vältimaks olukordi kus kergestisüttiv kuivaine võib sattuda plahvatusohtlikku olukorda. Polüpropüleen Nimetus Kirjeldus naturaalne RAL 7032 / Värv valge
Ekskavaatorit kraanana kasutada saab ainult siis, kui tõstesäälik või tõstekonks on olemas. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud. Mootori käivitamine abiakuga Külmunud elektrolüüdiga akut ei tohi kasutada. Selleks, et vältida aku elektrolüüdi külmumist, hoidke akud alati laetuna. Ärge püüdke külmunud akut laadida või masinat käivitada abiakult, kui masina enda aku on külmunud – aku võib seetõttu plahvatada. Akudest eritub plahvatusohtlikku gaasi – elektrolüüdi kontrollimise ajal ei tohi suitsetada. Kui käivitate masinat teisel sõidukil oleva aku abil, siis ei tohi masinad omavahel kokku puutuda. See on oluline sädemete tekke vältimiseks akude läheduses. Lülitage välja kõik elektriahelad, mis pole vajalikud mootori käivitamiseks. Ärge ühendage abiakut otse masina starteriga. Kasutage ainult tehniliselt korras käivituskaableid. Ühendage käivituskaablid ühekaupa
hooldada, kontrollida ja katsetada. Esmased tulekustutusvahendid tuleb paigutada nähtavale ja takistustest vabale pinnale, ruumides võimalikult väljapääsu lähedale. Tuletõrjevahendite asukoht tuleb märgistada tuletõrjemärkidega. Märgid peavad olema piisavalt vastupidavad ja paigaldatud vajalikesse kohtadesse. Kui ehitusel kasutatakse ja säilitatakse plahvatusohtlikke aineid või aineid, mille kasutamisega võib eralduda plahvatusohtlikku tolmu või gaasi, tuleb tule- ja plahvatusohu vältimiseks rakendada erilisi kaitseabinõusid (ventilatsioon, lahtise tule kasutamise keeld jms). Ventilatsioon Vastavalt kasutatavatele töömeetoditele ja füüsilisele koormusele tuleb töötajatele tagada küllaldane värske õhu juurdevool töötamiskohtades. Kui ehitusel kasutatakse sundventilatsiooni, tuleb see hoida töökorras. Tuleb vältida töötajate tervist kahjustava tõmbetuule tekkimist.
Erinevalt eelnevast kahest mahutitüübist peavad survestamata tankerite mahutid olema väga hea soojusisolatsiooniga. Tankid on paigutatud trümmi ning toetuvad tugevatele flooridele ja kiilsonitele. Tankide kinnitussüsteem võimaldab neil piiratult deformeeruda koos laeva kerega. Tanki liikumist külg- ja püstsuunas takistavad kiilud. Tanki ümbritsev trümm on ohutuse tagamiseks täidetud inertgaasiga. Kui tank juhtub lekkima, ei teki trümmis plahvatusohtlikku segu. Tanki ja teda ümbritsevat trümmi nimetatakse lastimahutussüsteemiks (cargo containment system). 8.8.4. Tanki armatuur ja seadmed Lasti käsitsemiseks on tank varustatud järgmiste torujuhtmetega: - lasti torujuhe, mis ulatub tanki põhjani ja mida kasutatakse veeldatud gaasi pumpamiseks tanki. Sama torujuhet kasutatakse ka tanki degaseerimiseks - auru torujuhe, mille kaudu eemaldatakse tankist aur ja suunatakse kompressorisse
valmistatakse või säilitatakse põlevmaterjali ning kus tuleoht ja tule leviku võimalus on suure tõenäosusega; 11) tule- ja plahvatusohtlik protsess tegevus või protsess, milles peale tuleohu esineb ka plahvatusoht; 12) tuleohutuskuja tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus; 13) tuleohutusmärk siseministri kehtestatud nõuetele vastav tule- või plahvatusohu eest hoiatav, tule- või plahvatusohtlikku tegevust keelav, tulekahju või muu hädaolukorra puhul inimeste evakueerimist suunav või päästevahendile viitav märk; 14) tuleohutusnõue tehniline ja korralduslik nõue, mille eesmärk on tagada objekti 40 ning sellel toimuva tegevuse või protsessi ja seadme töö tuleohutus, samuti nõue päästevahendile. [RTL 2004, 100, 1599 - jõust. 30.07.2004] §3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest objektil lasub selle omanikul või valdajal (edaspidi objekti valdaja).
1) ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlevmaterjali, põlevpakendis seadet või -taarat ning parkida mootorsõidukit või muud tehnikat; 2) rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; 3) sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või muu kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi; 4) teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks otstarbeks seadistatud kohta; 5) remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet; 6) ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektriõhuliini alla või lähemale kui 2m objekti territooriumi välispiirist; 7) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; 8) tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas;
annaabi.ee 
