moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud. Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass KIVIM- on üksteisega tugevalt liitunud mineraalide kristalliseerunud kogum. Põhiomadused: Tihedus 2500-2700 veeimavus 0,5< , mõnel survetugevus tugevam teisel nõrgem jne, kõvadus 6 -7 B) Purskekivimid ehk EFUSIIVSED KIVIMID Tekkinud magma väljavoolamisel maapinna lõhedest Väiksema surve all. Jahtunud kiiremini. Poorsemad ja peeneteralisemad. Nt: Basalt Basaltkivim ja tema põhilised koostisosad-mineraalid , plagioklass, pürokseen, oliviin, amfibool
3.Bioloogiline murenemine. Põhjustajad: taimed, loomad, mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. Ränioksiidi grupp – opaal, kaltsedoon , Savimineraalide grupp – montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp – hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp – limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit, graniitporfüür, kvartsporfüür, lipariit, keskmised kivimid Koostis: K-päevakivi, Na- plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa
Bioloogiline murenemine. Põhjustajad: taimed, loomad, mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. Ränioksiidi grupp opaal, kaltsedoon , Savimineraalide grupp montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit, graniitporfüür, kvartsporfüür, lipariit, keskmised kivimid Koostis: K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit, amfibool, Süeniit, trahhüüt , aluselised kivimid Koostis: Ca-plagioklass, pürokseen Gabro, gabroporfüriit, diabaas, basalt, ultraaluselised kivimid (tume) Koostis: oliviin, pürokseen, amfibool Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Enam levinud: graniidid, mis sisaldavad: 1) kvarts 25-30%, 2) K-päevakivi 65-70% NaCa päevakivi
Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Mida heledam tardkivim, seda happelisem, sest rohkem SiO2. Graniidid (happelised tardkivimid) moodustavad Eesti geoloogilise aluskorra, graniidid on ka rändrahnud ja põllukivid. Aluskord maailmas: graniidid 65% basalt 34%. Graniidi koostis: kvarts SiO2 25-30%, K-Na päevakivid (ortoklass), Na-Ca päevakivid (plagioklass) 2viimast kokku 65%-70%, tumedad mineraalid nt biotiit, pürokseen, amfobool 5%-10%. B. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid
2. Settekivimid - 5% (75% pindalast) 3. Moondekivimid 10 tähtsamat elementi tardkivimites: O, SI, AL, (80%), Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H Tardkivim - mida heledam, seda happelisem - rohkem SiO2 Eesti geoloogilise aluskorra moodustavad graniidid (happelised tardkivimid). Aluskord maailmas: graniidid - 65%, basalt - 34% Graniidi koostis: 1. Kvarts - SiO2 (25...30%) maakoores enamlevinud mineraal 2. K-Na päevakivid (ortoklass) K/Al Si3O8/ - Na/Al Si3O8/ Na-Ca päevakivid (plagioklass) Na/Al Si3O8/ - Ca/Al2Si2O8/ kokku 65...70%. 3. Tumedad mineraalid (biotiit, amfobool, pürokseen) 5...10%. Biotiiti esineb sageli devoni liivakivis, punakaspruunis moreenis, allub keemilisele murenemisele (porsumisele), tekib "kassikuld", vabaneb tähtis biogeenne element kaalium. 2. Settekivimid (geoloogilised kehad, tekkinud maapinnal ja maakoore ülemises kihis murenemisel, vulkaaniliste protsesside toimel.) :
Al2O3 20%ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O ei ületa 10%. Mineraalid on silikaadid. Ultraaluselised vähe räni 35-40%. Aluselised ränivaene 40-52%. Keskmised keskmise ränisisaldusega 52-65%. Happelised ränirikas 65-80% 27. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Looduslike magmade kristalliseerumist võib vaadelda kaht tüüpi pideva ja katkendliku reaktsiooniridade üheaegse realiseerumisena. Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Üheaegselt kristalliseeruvad mineraalid, mis tarduvad kindlas hulgalises vahekorras kindlal, oma sulamistäppidest, palju madalamal temperatuuril. 28. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Kõrged temperatuurid. 29. Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid.
¤naatrium-kaltsiumpäevakivid ehk plagioklassid ¤kaalium-naatriumpäevakivid ehk ortoklassid. Plagioklasside rea liikmeid nim. olenevalt anortiidi sisaldusest järgmiselt: Albiit, Oligoklass, Andesiin, Labrador, Bitauniit, Anortiit. Vastavalt SiO2 sisaldusele jaotatakse plagioklassid happelisteks, neutraalseteks ja aluselisteks. Kõik palgioklassid kuuluvad trikliinsesse süngooniasse. Harva esinevad kristallid on tavaliselt tahvelja või prismalis-tahvelja kujuga. Tavaliselt esineb plagioklass korrapäratute kivimisse kasvanud terade või peeneteraliste agregaatidena. K 6 -6,5, E ulatub 2,61-st (Ab) 2,76ni (An). Värvus valge, hallikas, mõnikord roheka, sinaka, harva punaka varjundiga. Tekivad magmalistes protsessides ja on põhimineraalideks peaaegu kõigis tardkivimites ja pegmatiitides. Maapinna termodünaamilistes tingimustes alluvad kaoliinistumisele, mille tulemusena
jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldi mineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Soodsa temperatuuri ja rõhu tingimused ning kivimite sulamistemperatuuri alandavate faktorite olemasolu (vee olemasolu). Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon magma liikumise protsess maakoores. Intrusiooniks nim
Veelised karbonaadid: sooda kontinentaalse maakoore Läänemeres kvarts valdavalt 70%, ülejäänud, Lade hõlmab mingis geoloogilises piirkonnas ea arengu põhisündmus sel ajal? kaalium päevakivi ja plagioklass vältel moodustunud kihistikud või kihistud. Kuidas see meisse puutub? Saharas peakski valdavalt kvarts olema. 4. Nimeta subtroopilise-troopilise Kihistik peamiselt ühtlase kivimilise koostisega
Skeemi loojaks on Kanada petroloog Norman Levi Bowen. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldimineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. Boweni skeem on idealiseeritud ega kehti kõigil juhtudel. Magma erineva keemilise koostise, rõhu ja temperatuuri tingimustes võib kristalliseerumisjärjekord olla ka pisut teistsugune. 24. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? · Kivimite ülessulamisprotsess kontinentaalse maakoore süvaosas on pärsitud oluliselt veeauru
o tetraeedrite aheladvalemis [SiO3]2- pürokseenid (nt augiit) · Tetraeedrite kihid: füllo- e. kihtsilikaadid, valemis [Si 2O5]2- vilgud, talk, savimineraalid, serpentiin · Karkass-silikaadid o Kvartsi neutraalsete tetraeedrite karkas 8 o (K,Na)[(Si,Al3)O8] Päevakivi alumotetraeedriline karkass katioonidega (K, Na, Ca jt) 36. Päevakivide rühm. Ortoklass. Plagioklass ja selle isomorfse rea olemus? 37. Kvarts Kvartsil on 12 erimit. Kõige rohkem esineb alfa-kvartsi, mis meile liivaterakestena vastu vaatab. Selle tihedus on 2.65 ja kõvadus 7. Ametüst on kristalse kvartsi lilla erim. Safiirkvarts on kristalse kvartsi helesinine safiirivärviline erim. Roosakvarts on kristalse kvartsi roosaka värvitooniga erim. Suitsukvarts on üldjuhul vöödiline erim. Tiigrisilm on ka kristalli vööndiline erim, kuigi täpsemalt on
reaktsiooni muutustele. Mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehhaanilised omadused Omadustest sõltub saagi suurus. Maade kuivendamisel ja niisutamisel peab arvestama füüsikaliste omadustega. Mulla tahke faasi tihedus ehk mulla erikaal - määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks. Tihedused De: kvarts 2,65-2,66 ortoklass 2,54-2,58 plagioklass 2,67-2,74 biofiit 2,70-3,10 küünekivi 3,00-3,40 kaoliniit 2,60-2,65 huumus 1,40-1,80 montmorilloniit 2,00-2,20 kaltsiit 2,71- 2,72 dolomiit 2,80-2,99 limoniit 3,50-4,00 De=[Dm/(100-P)]·100 [De]=g·cm-3 De= 2,67·0,03·H% Mulla lasuvustihedus (Dm mahukaal) on 1 cm3 kuiva rikkumata mullamass grammides. Lasuvustihedus erinevates horisontides võib väga palju kõikuda. Huumushorisondis 0,8- 1,6. Mulla lasuvustihedus on muutuv suurus, mis sõltub maaharimisest
Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid. Nafta, turvas. Kivimid Kivimi all mõistetakse kas ühest või mitmest mineraalist koosnevat tahket maakoore osa.
Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder. Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid. 1)Singelsilikaadid iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe) 2SiO4 Oliviin 2)Hantelsilikaadid pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos)
annaabi.ee 
