Püstvuukides võib kasutada plaadiriste või lehtkaliibrit, kogemuste olemasolul piisab ka visuaalsest kontrollist. Seinte plaadistust saab vuukida, kui mört on tardunud. Vuukimist alustatakse vuukide puhastamisest Põranda võib vuukimise ajaks kinni katta. Vuukimine : Mört võetakse segamisnõust kummist vuugisiluti peale ja laotakse tugevasti surudes plaatide peale 40° nurga all. Elastsed vuugid : Plaadistuse nurga vuugid ning põranda ja seina ühenduskohad vuugitakse elastsete vuugimaterjalidega. Tavaliselt kasutatakse vuugitoonilist sanitaarsilikooni. Vuugiservadele paigaldatakse maalriteip, et silikoon ei satuks plaatide peale. Sõrmedega või niisutatud abivahenadiga viimistletakse vuugi kuju. Kui vuuk on 10-15min. tahenenud, eemaldatakse teip.
Soovitame kasutada näiteks klinker- või täismassplaate. Plaatide paigaldamiseks ja vuukide viimistlemiseks ei sobi tavalised segud. Kasutama peaks kõrge elastsuse ning tugeva nakkega plaatimissegusid, mis sobiksid välistingimustesse. Klaasmosaiikplaatide paigaldamiseks tuleks eelistada eriti kõrge nakkevõime ja elastsusega plaatimissegusid. Plaatimistööde käigus tuleb jälgida, et kogu plaadi tagakülg oleks seguga nakkunud. Plaadistuse vuuke võib viimistlema hakata kõige varem 24 h pärast plaatimist. Vastavalt plaatimissegu elastsusele võib see nõue pikeneda isegi 7 päevale. Elastsed vuugid (põranda-seina nurgad) täidetakse silikooniga. Kokkuvõte Referaadis on välja toodud võtted mida peab arvestama ja kuidas käituda välistingimustes.
16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses. Laevaehituses kasutatavate materjalide ühendusviisid 20. Ühe- ja kahekordse põhja konstruktsioon. Topeltpõhja tankid 21. Laevakere välisplaadistus. Plaadistuse pinnalaotus, vööde nimetused. 22. Põhja-, parda- ja tekisillused, neid toetavad talastiksüsteemid (piki-, põik- ja segasüsteem); 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve 24. Laeva tekid, platvormid, lastiruumi luugikrae ja komings, umbreeling. 25. Vööri konstruktsioon. Vööri laadimisseadmed 26. Ahtri konstruktsioon, ühe- ja kahe sõukruviga laeva ahter. Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed
mahulisest veeväljasurvest. Vajalik ujuvusvaru tagatakse laeva vabaparda minimaalse kõrgusega, mis on piisav ohutuks meresõiduks teatud kindlates piirkondates ja kindlal aastaajal. LAEVA PIKKUSMÕÕDUD Laeva pikkus: 1. - Lmax maksimaalne laeva pikkus 2. - L pikkus loodliinide vahel arvestusliku veeliini (KWL) puute kohas täävidega 3. - Lgab pikkus koos väljaulatuvate osadega LAEVA LAIUSMÕÕDUD Laeva laius: 1. - B arvestuslik plaadistuse sisepinnast 2. - Bmax maksimaalne laeva laius 3. - Bgab laius koos väljaulatuvate osadega Kasutatud materjal http://www.annaabi.ee/Laeva-Rooliseade-m94478.html http://www.annaabi.ee/download.php?i=22065 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=16&ved=0CF4QFjAP&url=http %3A%2F%2Ftkj.ee%2Fuserfiles%2Ffile%2FVLJ%2520materjal%2FVaikelaeva %2520kasitlemine.ppt&ei=Z2eaUtukM4W9ygPKvIKwAg&usg=AFQjCNFm6PSUT8P SZijntzKuYY7GCkQuFw&bvm=bv.57155469,d.bGQ http://www
Seaworthy- mere kõlbu shaft- võll shape- kuju Shell plating- korpuse pladistus shrouded propeller- tüüsika sõukruvi spares- varud osad Specific gravity- eri kaal stanchion- tugi post standart- tavaline Stem-vöör stern tube-tääv toru stiffener- jäikus ribi Stores- varud stowage plan- stovimis plan strake- välis plaadistuse vöör Stresses - stringer- stringer subject to- milelige aluma Superstucture- teki pealise ehitus surging- õtsumine surveyor- ülevataja Swaying- õtsumine thrust- tõuke jõud trailing edge- pöörlemis serv Transverse- põiki tripping girder- kande talla twin-screw ship- kahe sõukruviga laev
Laius B 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. B - teoreetiline või arvutuslik laius KVL tasapinnas (või laeva kõige laiemas kohas) laevakere paksust arvestamata s.o. laevakere plaadistuse sisepinnalt. Bmax - maksimaalne laius Bgab - maksimaalne laius koos väljaulatuvate osadega. Süvis T T - KVL kaugus kiilujoonest ehk alustasandist, Tv - vööri süvis, Ta - ahtri süvis, Tv + Ta TM - keskmine süvis ehk süvis miidlil, TM = 2
Pikendus periood ei tohi aga ületada 12 kuud ning ülevaatus peab olema teostatud selle aja sees. Kui laev on mingi ülevaatuse läbinud, tehakse sellekohane märge laeva registriraamatusse. Esmane ülevaatus · Laev viiakse dokki · Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid · Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. · Mõõdetakse plaadistuse paksust · Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega · Ventilaatorikraed ja -katted · Kontrollitakse peelestik (mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. · Lastiruumide luukide katted Iga-aastased ülevaatused · Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste
Joon. 1. Teoreetiline joonis kalalaev SRT Traditsiooniline projekteerimise joonis on ka laeva välisplaadistuse pinna- laotus, mis koosneb kerelaotusest ja tekiplaanidest. Need on õiges mastaabis joonestatud plaanid, mis näitavad kere kõiki plaate. Neil on näidatud ka palju teisi detaile nagu kaared, floorid, teki stringerid, stringerid jne. Osalised plaanid on lihtsustatud ning mõeldud vaid näitamaks kere- ja tekiplaadistuse asetust. Plaadistuse märgistamisel vööd tähistatakse tähtedega alates kiilust väljapoole lugedes, kusjuures kiiluvöö on vöö 'A'. Iga vöö plaadid nummerdatakse tavaliselt ahtrist vööri suunas. Näiteks plaat D5 oleks ahtrist viies plaat kiilust neljandas vöös. 1.2. Laeva põhimõõtmed Esmatähtsad on laevade maksimaalsed ja gabariitmõõtmed, mis määravad laeva võimalused sadamate kasutamisel, dokkimisel, kanalite läbimisel ja üldise navigatsiooni ala e. laevatee (v.k. ) valikul.
halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega
halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis-plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: · külgvaateks - DT-le · poollaiuseks - veeliini tasandile, · kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega
halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lastiseadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsumine. 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. Täpsema ettekujutuse laevast kui kolm risti paigutatud tasandit annab teoreetiline joonis. Seda vajatakse kõikide arvutuste ja katsete juures. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välis- plaadistuse paksust. Projektsioone eelmainitud tasanditele kutsutakse: külgvaateks - DT-le poollaiuseks - veeliini tasandile, kereks - keskkaare tasandile. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega
siseveelaev · Klassifikatsiooniühingu ja Veeteede ameti poolt nõutavad · esmane ülevaatus; · iga-aastased ülevaatused · täisülevaatus; · erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus) Esmane: Laev viiakse dokki Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. Mõõdetakse plaadistuse paksust Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega Ventilaatorikraed ja -katted Kontrolli takse peelestik ( mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. Lastiruumide l uu kide katted Iga-aastane: Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste
d) balansseeritud ripprool; 50. Keevitamine: plussid ja miinused. Erinevad meetodid. Plussid: 1. keevitamist saab kasutada materjalide eeltöötluses 2. lihtsamini saavutatakse liidete vee- ja õlikindlus 3. metallide liitmine omavahel toimub kiiremini (keevisliide vs neetimine) 4. väiksem tühikaal, ja seega suurem kandevõime (vähem terast) 5. needid vajavad hooldust ja väljavahetamist, mis keevitamise kasutamisega jääb ära 6. korpuse välispind on sile - kuna puudub plaadistuse ülekate - ja see tähendab väiksemat hõõrdetakistust vees ja omakorda väikemat kütusekulu Miinused: Keevituskoha kõrvalt võib hakata pragunema (suurte pingete korral) Enamasti kasutatakse laevaehituses sulandkeevitust: liidetavate materjalide servad sulatatakse sulavuspiirini ja liidetakse kokku Gaaskeevitus Sulandkeevituse tegemiseks kasutatakse erinevaid kaase koos hapnikuga saamaks kõrge temperatuuriga leeki. Kõige rohkem kasutatakse atsetüleeni, mis
pikisidemeid veerõhule vastu panemiseks: zp=0,4-0,45H. Surutud seoseid tuleb kontrollida nõtkele (vt. Joon. 3.57). Sel juhul arvestatakse ka põiktalastiku ja põikvaheseintega kuna need suurendavad oluliselt pikiseoste stabiilsust. Tekiplaate tuleb kontrollida põikitalade vahelises ulatuses ning pikitalasid – põiktalade ja põikvaheseinte vahelises ulatuses. Koos pikiseosega töötab n.n. lisavöö. See on pikitala külge keevitatud plaadistuse teatud osa. Seega aitab stabiilsust ja ka üldtugevust parandada iga jäikusribi (Joon. 5.58). 42 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.57. Joon. 3.58
annaabi.ee 
