· Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Fibroelastne kiht · submukooskiht 2. Fibrokartilagiinkest (hobuserauakujulistest hüaliinsetest trahheaalkõhredest) 3. Adventsiaalkest (tagaosas trahheaalnäärmed) Bronh: 1. Limaskest · Mitmerealine ripsepiteel · Proopria · Limaskesta lihaskiht · Submuukooskiht 2. Kondrofibrooskest (hüaliinse kõhrkoe plaadikestest) 3. Adventsiaalkest (hulgaliselt rasvkudet) Bronhioolid: · Ei sisalda kõhrkude ega näärmeid · Suurtes kahe või üherealine ripsepiteel, väikestes bronhioolides kuubiline ripsepiteel · Proopria · Tsirkulaarne lihaskiht · Terminaalsed bronhioolid · Respiratoorsed bronhioolid katkendlik kuubiline ripsepiteel, alveolaarjuhad, alveolaarkotid, alveoolid Kusejuha: 1. Limaskest · Trasitoorne epiteel
Ta teeb madalat kumisevat häält. Nahk teeb niisuguse kõrgusega häält, nagu parajasti vaja. Ksülofon koosneb puitplaadikestest, millest igaüks teeb kindla kõrgusega häält. Vastu plaadikesi lüües saab pillimees mängida klõbisevaid viise. Vibrafonil on suuremad metallplaadid kui kellamängul, seetõttu kõlab vibrafon ka madalamalt kui kellamäng. Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida mängitakse nuiade või pulkadega lüües.
Ka marimba koosneb puitplaatidest.Tema puitplaatide alla on paigutatud metalltoruresonaatorid (neid kasutatakse viimasel ajal ka ksülofonidel). VIBRAFON Oma ehituselt meenutab vibrafon nii ksülofoni kui ka kellamängu. Vibrafoni metallplaatide alla on aga paigutatud torukujulised resonaatorid, milles õhu paneb võnkuma elektrimootor. METALLOFON Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida mängitakse nuiade või pulkadega lüües. LASTE KSÜLOFONID Lastel on olemas ka ksülofonid ja nende peal mängitakse ka ksülofoni pulgakestega aga nad on väiksemad ja värvilised. Neil pole kaks rida ja nende peal ei saa mängida ilusat muusikat sest neil pole torusi all. SUUR TÄNU KUULAMISE EEST! http://get-tune.net/?a=music&q=% EA%F1%E8%EB%EE%F4%EE%ED Siit saame kuulata ksülofoni mängu. TAGASISIDE
Okasnahksed Okasnahksed (Echinodermata) on vormilt väga mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, ketta- või südamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides. Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte
Ordoviitsiumi lubjakivi Vasalemma paemurrus koosneb vakdavalt mereiliiliatest. (Ivar Puura, 2006) Siluri ajastul võis okasnahksete vars olla mitme cm jäme, selliseid lülisi võib leida Saaremaalt, kus neid sisaldavat Kaugatuma lademete kivimit kutsutakse rahvakeeli sõrmuspae nimega. Oma vormilt on okasnahksed selgrootud, väga mitmekesised keha kuju poolest. Okasnahksete pikkus ulatub mõnest millimeetrist 5 meetrini, väljasurnutel isegi 10 meetrini. Neil on kaltsiidist plaadikestest ja lülidest koosnev lubitoes. (Leelo Alasi, 2012) Okasnahksed ei ole välja surnud, neid elab meredes tänapäevalgi. 5. Graptoliidid Graptoliidid eksisteerisid Ülem-Kambriumist Karboni ajastuni ja olid koloonialise eluviisiga loomad. Leidus mere põhjale kinnituvaid kihte, kuid osa graptoliite hõljus mere pinnakihis. Kreeka keelest on graptoliidid saanud nime: “kivikiri”, mis tuleneb sellest, et nad meenutavad kirjamärke kivil
basaalmembraanil. 15. Bronhi ja bronhiooli ehituse erinevused Bronhi sein on kolmekestaline. 1) Valendikupoolseks kestaks on limaskest. Limaskesta katab mitmerealine ripsepiteel, mis bronhi diameetri vähenedes madaldub. Teiseks limaskesta kihiks on sidekoeline limaskesta päriskiht. Siis tuleb lihaskiht. Sellest väljapoole jääb sidekoeline submukooskiht, milles paiknevad versooned ja bronhiaalnäärmete lõpposad. 2) Kondrofibrooskest, mis koosneb hüaliinse kõhrkoe plaadikestest. 3) Adventitsiaalkest, milles esineb hulgaliselt rasvkudet. Erinevalt bronhidest puuduvad bronhioolides kõhrkude ja näärmed. Sein koosneb kahe või üherealisest silinderepiteelist, mis väikestes bronhioolides madaldub kuupepiteeliks. Epiteeli alla jääb sidekoeline päriskiht ja tsirkulaarne lihaskiht. 16. Neerukehakese ehitus Neerukehake (corpusculum renale) on ümara või ovaalse kujuga struktuur, mida ümbritseb kihn.
Tähtsamad rühmad: 1. Sinivetikad algelise ehitusega üherakulised ja koloniaalsed vetikad, mida iseloomustab rakutuuma puudumine, on levinud peamiselt magevees, riimvees ja taluvad soolsust kuni 8 promilli. Arenevad kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. 2. Viburvetikad Läänemere planktonis kõige rikkalikumalt esindatud vaguviburvetikad, mida isel tselluloosist plaadikestest koosnev rüü ning sellel olevad ring- ja pikivagu. Enamik like on merelise päritoluga. Vaguviburvetikad arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid kõige massiivsemalt sügisel, teised kevadel.Ülejäänud viburvetikate rühmad on Läänemere planktonis esindatud ainult üksikute liikidega. Kõige tavalisemad on merelise päritoluga nannoplankterid Ebia tripartite, mille levila ulatub Soome skäärideni ja
Need luud esinevad peamiselt seal, kus liikumine ja surve levivad rohketele väiksematele luustikuosadele. Lühiluudeks on näiteks lülisamba lülid ja randmeluud. Lameluud on õhukesed ja laiad. Lameluud ümbritsevad mõningaid õõsi (koljuõõs) või kujutavad endast ulatuslikumat pinda, millele kinnitub rohkelt lihaseid (abaluu). Oma struktuurilt jaguneb luu plinkolluseks ja käsnolluseks. Plinkollus on tihe, kompaktne ja kõva. Käsnollus seevastu koosneb õhukestest plaadikestest ja põrgakestest, mis üksteisega lõikuvad ning mille vahele jäävad luuüdiga täidetud ruumid. Lameluudes asetseb plinkollus kahe pindmise plaadina ning nende vahele jääb käsnollus. Lühiluude ja toruluude epifüüsid on ehitatud käsnollusest, plinkollus asetseb õhukese kihina vaid nende pindadel. Toruluude diafüüsid seevastu koosnevad peaaegu ainult plinkollusest. Väljastpoolt suunduvad sellesse Volkmani kanalid, mis piki luud kulgevateks Haversi kanaliteks hargnevad
annaabi.ee 
