sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid samad materjalid. Kangas sai omaette väärtuseks. Mõnikord tehti kangastesse väikesi sisselõikeid, kuid need pigem tõstsid esile kanga struktuuri, kui täitsid kaunistuse rolli. Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina vaid ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja isiku ja omapära. Ilu ja hügieen: 17. sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Jätkuvalt usuti, et parfüümid suudavad varjata kehalõhnu. Meikimine oli omane nii meestele kui naistele. Tooniva meigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid
Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm, põua, pingsalt, pillas, kirsse, meeleolust, püüa, kilogramm, ilusad, peal, laua, alumine, vilksti, ajal, randlased, istuvad, treialid, pitskrae, fotograaf, funktsioon, kaua, aega, vargsi, riiet, hipodroom, subtroopika, 5. . Lisa puuduvad tähed, kus vajalik. Iga õige lause annab 1 punkti (kokku on võimalik saada maksimum 10 punkti). 1. Tund____u see ärk____sa vaimuga, kuid tõrk____sa iseloomuga mees kord___i elus tõelist heatahtlik___ust ja sõbralik___ust. 2. Kotle___ oli juba laual, kel___ner tõi juurde sült___i, sink___i, gril___vorste ja rul___biskviiti. 3
tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse. Garderoobi kuulusid ka pikk-kuub, tärgeldatud kraed, lühikesed vestid ja kroogitud servaga sokid. 12 13 14 Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Hiljem nõudmine pärlite järele suurenes olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Soengud: Naistel tuli uue soenguga välja mademoiselle de Fontanges, kes ilmus jahiretkele uhke, sulgede ja lehvidega ehitud soenguga. Kuna ratsutamisel kippusid juuksed sassi minema, sidus daam juuksed siidpaelaga üles
Sajandi lõpuaastatel pitsi populaarsus vähenes ning India musliin tegi võidekäigu. Idamaadest üle võetud kliseetrükk võimaldas kangastele trükkida populaarseid idamaises ja pärsia stiilis mustreid. Lisandid paelad, tressi ja narmad toodi sisse Itaaliast, Hispaaniast ja Prantsusmaalt. 3.3. Ehted 17.sajandi ehted olid lihtsad ja elegantsed. Jõukas daam valis rõivaste lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja ilu. Nõudmine pärlite järele suurenes 17. sajandil oluliselt. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel ja randmete ümber, kõrvarõngastena ning ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris- ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smagard, türkiis ja korallid. Jõukate daamide käsi kaunistasid sõrmused ja käevõrud
Dekoltee oli sügav ja nelinurkne. Pihiku või kleidi varrukad olid ülalt väga laiad (õlad pidid olema täidlased), ulatusid veidi allapoole küünarnukki ja olid kaunistatud laiade pitsiliste kätistega. Varruka peal oli sageli lõhik või seoti varrukas lintidega kohevateks puhvideks. Peaaegu kohustuslik kaunistuselement oli pitsidega äärestatud lai lamav krae (nagu kätisedki). Eriti pidulik oli tugevalt tärgeldatud lai püstine pitskrae (Mary Stuart'i krae), kuid see ei püsinud kaua moes. Pihiku või kleidi seljaosa oli kitsas. Kleidi seelikuosa oli eest lahti ja selle alt paistis alumine seelik. Talve- 7 kleidid võisid olla karusnahkse voodriga. Pihiku peale seoti lai särpvöö. Oluline detail oli väike pitsiline lehvik. Moes oli ka hollandipärane tume kleit valge krae ja kätistega. Soeng oli madal
naine, kes mingib. Siis käänas ta selja peeglile ja püüdis oma kukalt näha, silmad pahupidi. Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada. Ta maitse rõivaste valikus oli kõige imelikum. Ta ajas vahel kolm ülikonda pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. Või ta oli vahel kui kometinäitleja, tumepunases kuues, millele suur kõht ette õmmeldud, ning helepunases kolmeharulises kübaras, mille harudes kuljused kõlisesid. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas.
Siis käänas ta selja peeglile ja püüdis oma kukalt näha, silmad pahupidi. Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada. Ta maitse rõivaste valikus oli kõige imelikum. Ta ajas vahel kolm ülikonda pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. Või ta oli vahel kui kometinäitleja, tumepunases kuues, millele suur kõht ette õmmeldud, ning helepunases kolmeharulises kübaras, mille harudes kuljused kõlisesid. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. Siis jälle ilmus ta äkki
üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha Ta maitse rõivaste valikus oli kõige imelikum. Ta ajas vahel kolm ülikonda vaatamata ja peatumata. pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja raske oli silmi lahti hoida. suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. -5-
üleni ega jõudnud enam minna. Kuid eesmineja sikutas teda kaasa, taha Ta maitse rõivaste valikus oli kõige imelikum. Ta ajas vahel kolm ülikonda vaatamata ja peatumata. pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja raske oli silmi lahti hoida. suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. -5-
rolli. Kui rõivale õmmeldi tressid , siis enamasti kangaga ühte värvi, tikandid õmmeldi kangale maitsekate kompaksete gruppidena. Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elgantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärle, tilgakujulised 41 briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud endale tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja kenadusi. Nõudmine pärlite järele suurenes 17.sajandil olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smaragd, türkiis ja korallid. Ilu ja hügieen:
rolli. Kui rõivale õmmeldi tressid , siis enamasti kangaga ühte värvi, tikandid õmmeldi kangale maitsekate kompaksete gruppidena. Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elgantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärle, tilgakujulised 41 briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud endale tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja kenadusi. Nõudmine pärlite järele suurenes 17.sajandil olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smaragd, türkiis ja korallid. Ilu ja hügieen:
annaabi.ee 
