Keskmine paleoliitikum 3) noorem paleoliitikum. Tähendab üldse vanemat kiviaega. Kunstiteosed sellest ajast: Willendorfi veenus. Tehti seinamaale. Nt: Lascaux koopamaalid (1500010000 eKr) Prantsusmaal. Koopamaalid kujutasid loomi ja ka inimesi. Joonistati et saada jahiõnne. Ning maaliti looduslikke värvide ja asjadega. Levinud värvidmust, pruun, ookerkollane. Sellest ajast leitud ka pisiskulptuure. 3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk muutus animismi asemele usk teispoolsusesse kunstiobjektiks said sümbolid, "vahendava" taieste loomine. N: ornament kui müstilist või kaitsvat tähendust omav märk. Teispoolsuse vahendajad hõimukultuuris samaanid (kasutasid maske)
Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat. Mesoliitikumiinimesed võtsid kasutusele vibu (ja nooled), mis aitas neil edukamalt jahti pidada, ning kodustasid koera
III-II aastatuhandest eKr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse kultuuri kunsti kohta on ENE-s väljatoodud järgmist: Induse kultuuri muististest tuntakse eelkõige linnu -- Harappat ja Mohenjo Darot, kust on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu peale heita väga varasele ajale, Bhimbetka koopad asuvad Kesk-Indias Bhopali lähedal Madhya Pradeshi regioonis
Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõelisteks kunstiteos- teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Viimastele on iseloomulikud rõhutatud soo- tunnused rinnad, puusad ja talje , seevastu käe- ja jalalabasid pole kuigivõrd viimistletud. Ka nägu paistab harva, osal skulptuuridel kuju- tatakse seda otsekui jäävat lõuani tõmmatud mütsi või kapuutsilaadse pea koti varju. Nende naisekuju kes te tähenduse suhtes on teh tud 8 mitmesuguseid oletusi
Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konk- reetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõelisteks kunstiteos- teks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Viimastele on iseloomulikud rõhutatud soo- tunnused rinnad, puusad ja talje , seevastu käe- ja jalalabasid pole kuigivõrd viimistletud. Ka nägu paistab harva, osal skulptuuridel kuju- tatakse seda otsekui jäävat lõuani tõmmatud mütsi või kapuutsilaadse pea koti varju. Nende naisekuju kes te tähenduse suhtes on teh tud 8 mitmesuguseid oletusi
päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda. Surm tähendas aga und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Mõistatuslikud olid veel uni ja unenäod. Kardeti surma, äikest ja tormi. Usuti,et igal taimel ja loomal on hing. Tekkis ka kunst-esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. nt. naisekujuke- Willendorfi Venus; koopamaalid-Altamiras ja Lascaux-s-maalitud on peamiselt jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad:nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Maaharijad rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Oluliselt arenes
Kõik suured Induse kultuuri linnad olid tähtsad halduskeskused, kus tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega, mererannikul oli kindlustatud sadamad. Mujalt pärinevad esemed tõendavad sidemeid teiste India osadega, aga peamiselt läänepoolsete naabritega: Iraani, Afganistani, Ees-Aasia ning iseäranis Lõuna-Mesopotaamiaga. Väljakaevamistel on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure jm. Induse kultuuri loojad olid ka head meremehed. Tänapäeva Lothali lähedal Araabia mere ääres on välja kaevatud tolleaegne suur sadamalinn, mis annab tunnistust laevaehituse ja meresõidu kõrgest tasemest. Induse kultuur toetus paiksetele põlluharijatele, kes kasvatasid esimestena maailmas puuvilla, kodustasid kana ja tõenäoliselt ka elevandi. Hobused nende majapidamisse ei kuulunud, samuti ei tundnud nad vankrit, rääkimata
kehast lahkuda. Surm tähendas niisusugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konkreetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõiesteks kunstiteosteks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neile on iseloomulikud rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje-, seevastu käe-, jalalabasid ja nägu pole kuigivõrd viimistletud. Naiste roll sugukonnas oli tähtis, sest sugulust arvestati naisliini pidi. Koopamaalingud olid seotud uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Sellisel moel loodeti nõidud endile head jahiõnne ja saaki.
matta surnuaeda. Arheoloogil oli raske pastorile selgeks teha, et need polnud kristlased vaid koopas on ühed varasemaid Sapiensi eellased. Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed. Kromanjoonlased Euroopas 40 000 aastat tagasi, elasid 10 000 aastat neandertaallastega kõrvuti. Kromanjoonlaste tööriistade arv 3-4 korda suurem kui neandertaallastel. Tegid pisiskulptuure. · Svane Pääbo kontidest dna ahelate otsimisega kuulakas, tal õnnestus 1985 aastal leida dna ühest egiptuse muumiast, mis oli 2400 aastat vana. 1996 leidis dna-d neandertaallase õlavarreluust, mis oli vähemalt 30 000 aastat vana. 1996 tegi kindlaks, et neandertaallane on teine haru ja tal pole rolli inimese väljakujunemises. 2006 avastas, et Homo Sapiensi mehed käisid neandertaallannade juures suhteid loomas aga sealt ei arenenud midagi edasi
Ajaloos on kõik ajastu suhtumise küsimus. Väga tavaline, lause eelistatud perekonnavahelised abielud (lihtrahva hulgas eriti mitte). Vaarao = jumal. Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid, mitmed seisvad figuurid) KREETA KUNST Eristatakse kolme regiooni: · Küklaadiline kultuur Küklaadid on saarestik, mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides. · Kreeta kultuur Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel. Enamus asustust oli koondunud rannikule. Leidus võimsaid losse, millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran. Tänu
annaabi.ee 
