Sipsik (raamat) Sisu Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse
ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Kuulsamad raamatud Sipsik Naksitrallid Sipsik on rääkiv, mõtlev ja Jutustus saab alguse kolme võrdlemisi isepäiselt tegutsev naljaka mehikese Muhvi, kaltsunukk, mille Mart õmbles Kingpoole ja Sammalhabeme sünnipäevaks oma pisemale juhuslikust kohtumisest ühe õele Anule. Kaltsunukk on linnakese jäätiseputka ees. nagu väike laps rõõmus, Selgub, et kõik kolm on uudishimulik, kohati hulljulge, üksikud ning nad otsustavad vahel mõtlik ja nukkergi. kampa lüüa ja Muhvi mugava Sipsik satub koos Anuga furgoonautoga üheskoos kaasahaaravatesse seiklustesse edasi rännata. Veel ta kirjutas ümberjutustused lastele
Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoop muru ja puid. Nad panid lilleseemned maa sisse ning lilled hakkasid varsti kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne. Kui tulnukad olid mõelnud juba üle mitme-mitme aasta, siis plahvatas kõige pisemale kollile, kelle nimi oli Ollu-Kollu, pähe mõte. See oligi see mis neid vaevas - planeedi nimi. Kõik kollid olid rõõmsad, et said jagu sellest, mis neile kõige rohkem muret tekitas. Nad mõtlesid kõik koos planeedi nime, pakkudes erinevaid variante - Kollimaa, Lõbumaa, Nätsu-Pätsumaa. Aga ükski ei sobinud, sest need olid juba tulnukate planeedil olemas. Keskmine tulnukas arvas, et nad võiksid panna selle planeedi nimeks Maa, mis oli väga haruldane nimi
Varsti tulid tulnukad jälle, kui kõige pisemgi kala või veemollusk oli välja arenenud. Seekord ei võlunud tulnukad enam vett, jääd, päikest ega vihma, vaid hoopiski muru ja puid. Aga lilleseemned panid nad maa sisse ning lilled hakkasid varsti juba kasvama. Planeet ongi valmis, mõtlesid kõik tulnukad, aga siiski oli üks asi, mis neid vaevas - nad ei osanud arvata, mis see on. Kõik oli ju ideaalne. Kui tulnukad olid mõelnud juba üle mitme-mitme aasta, siis plahvatas kõige pisemale kollile, kelle nimi olin Lollu-Kollu, pähe mõte. See oligi see mis neid vaevas - planeedi nimi. Kõik kollid olid rõõmsad, et said jagu sellest, mis neile muret valmistas. Nad mõtlesid kõik koos planeedi nime, pakkudes erinevaid variante - Kollimaa, Lõbumaa, Nätsu-Pätsumaa. Aga ükski ei sobinud, sest need olid juba tulnukate planeedil olemas. Keskmine tulnukas arvas, et nad võiksid panna selle planeedi nimeks Maa, kuna see oli väga haruldane nimi.Nii jäigi
Õpetaja Maris Paris Jõhvi 2009 Millega asendada bensiini automootori kütusena? Hoolimata ähvardavast globaalsest soojenemisest, ülemaailmsete energiavarude vähenemisest ning aina kitsamaks jäävast maailmast, tarbib inimkond taastumatuid ressursse tulevaste põlvede heaolust hoolimata. Vähenevate naftavarude tingimustes on tulnud aeg ümber orienteeruda suurema ja võimsama väljatöötamiselt pisemale, kokkuhoidlikumale ja puhtamale. Heidame pilgu mõningatele tehnoloogiatele, mis praegu ja tulevikus võivad hoida transpordivahendid liikumises. Hübriidajam Viimasel ajal keskkonnasõbraliku autotootmise vallas moesõnaks muutunud hübriidajam kujutab endast hariliku sisepõlemismootori kombinatsiooni taaslaetava energiasalvestussüsteemiga. Tavaliselt panevad auto liikuma tavamootor ja aku toidetav elektrimootor, kuid on olemas terve
voodipesusid ja häid tekke ning patju. Jalutasin poes ringi ja otsisin toodet, kahjuks ei silmanud seda. Nägin kaupluses üsna eksinud välja ning teenindja pöördus minu poole sõnadega: ,,Kas ma saan Teile kuidagi kasulik olla?" rääkisin talle, et otsin lapsele voodipesu. Teenindaja juhatas mind laste toodete juurde ning näitas mulle nende valikut. Teenindaja küsis mult lapse vanust ning sugu. Ütlesin, et mul on 9 kuune poeg. Valikus oli u 5 erinevat tekikotti, mis on mõeldud pisemale tekile, samuti näitas teenindaja samas mõõdus tekki. Tekk oli mul kodus küll olemas, kuid natuke teiste mõõtude ning paksusega. Teenindja seletas väga ilusti teki omadusi ning padja kohta lisas, et seda ei soovitata kasutada alla 3 aastaste laste puhul, kuid voodipesu komplektides on alati padjapüür ka kaasas. Lisaks näitas müüa mulle madratsikaitset. Teenindaja võttis igast lastele mõeldud voodipesu komplektist välja näidise, et saaksin näha milline see voodis välja näeks
kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena kohutavalt pimedust. Eriti jube on tema jaoks öine meri. Väiksena elas Mirtel emaga, aga keskkooli lõpuklassis otsustas ta kolida isa juurde, kuna talle tundus, et seal on rohkem ruumi. Ta isa oli ehitaja ning lubas ka Mirteli
Autor Eno Raud Illustraator Edgar Valter Päritolumaa Eesti Keel eesti Zanr(id) lastekirjandus Kirjastaja Eesti Riiklik Kirjastus Avaldamisaeg 1962 Lehekülg 49 Joonis 1. Sipsik 7 "Sipsik" on üks Eno Raua tippteoseid, mille on illustreerinud Edgar Valter. Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse
Lühidalt võiks öelda, et loomulikult ei peaks Steineri kombel asetama tõlkijat mehemärgi alla, kuid vaevalt nii radikaalselele lähenemisele enam toetajaid leiabki. Nüüd kui olen püüdnud seletada feministliku märkide tähendusi jõuan kokkuvõttes ikkagi selleni, et märgi tõlkimisel pole midagi kindlaksmääratut. Nii tõlkiv tekst-märk, tõlgitud tekst-märk (mitte)keelelised koodid, tõlkija kui ka tõlke-ja üldised kultuurinormid alluvad kõik pidevale, isegi kõige pisemale vastastikusele mõjutusele ja muutumisele. Komplementaar tõlkesemiootikast ja mõistest ,,totaaltõlge" lähtudes võiks kogu feministliku allkeele taandada ka koomiksile. 10 Kasutatud kirjandus Andermahr, S., Lovell, T., Wolkowitz, C. A GLOSSARY of Feminist Theory, London, A Hodder Arnold Publication, 2000 Ashcroft, B., Griffiths, G., Tiffin, H., Post-Colonial Studies: The Key Concepts. New
Vajalikud täiendused (laste aktiveerimine) Võib ise mängida nõida, näiteks teha hari. Millega lapse huvi äratada? Mis raamatus haarab? Mida raamat õpetab? Haarab ulmelisus, fantaasiarikkus. Raamat õpetab abivalmidust ja siirust. Huvi võiks äratada sellega, et ise ilmekalt juttu rääkida, kuna pilte antud raamatud on vähe. 2. E. Raud ,,Sipsik” Teema: Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati 6 hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on
Rahvajutu järgi olnud leib kehvadel aegadel nii aganane, et tema ligidal pole tohtinud tulerauda raiuda, sest säde oleks leiva põlema pannud. 6 Nüüd nuriseme sageli, et igapäevane leib pole küllalt hea, kahtleme ja küsime, on ta ikka puhtast rukkijahust? Vanasti tohtis leiba lõigata vaid pereisa, kes oma käega andis igaühele tema osa. Ikka suuremale suurem tükk ja pisemale pisem. Leib oli nii kallis, et lapsed ei saanud isegi aganaleivast kõhtu täis süüa. Nüüd on leib lahtilõigatult laual. Igaüks sööb oma isu mööda. Vanasti ei tohtinud leivapätsi nii lauale panna, et lahtilõigatud külg akna või ukse poole vaatas. Kardeti, et leivajätk võib ära lennata. Aga võib-olla ei tahetud võõrale näidata, kui puhas või aganane on pere peatoidus. Nüüd pakutakse meil leiba paljudes sortides maa- ja linnaleiba, magushaput,
.. 10. Hiireke, hiireke, too vett, kassike, kassike, kasta saia, lõoke, lõoke lõhu puid, tihane, tihane, tee tuli ahju! Kustpoolt ma teen? Kustpoolt ma teen? Siitpoolt, siitpoolt, siit, siit, siit, siit, sirrr! 22 PÄÄSUKESED 11. Eit tegi püksid, taat tegi püksid, enesel olid enne püksid, nii sain kokku kolmed püksid, aga kõik nad kulutasin ärrr... 12. Suuremale suurem tükk, pisemale pisem tükk, kumb neist nuriseb sel pea otsast ära kää-ääks. 13. Pärdi-Jaagul oli elumaja, uhiuus elumaja. Jaak tõmbas tikust tule, ronis üles pööningule maja põles maha särr... 14. Meil pole äia, meil pole ämma, meil pole mujal laulmas käia kui vaid teotegijale tirrrr... 15. Hants kiine komm hause, Poghabe tiise selpst plärts! Anderiku roovistiku karplaa-ats... 16. Joonistan ma suvelinnu piki selgeid taevaääri lendab pääsu piir-pääri
annaabi.ee 
