ATEENA Ateena on Kreeka pealinn. Ateenas elab ligikaudu 3,7 miljonit inimest. Pireus on linn Kreeka Atika piirkonnas. Pireus on Ateena sadama linn. Kõige rahvarohkem oli tavaliselt turuplats ehk agoraa akropoli jalamil. Teine suur turuplats oli sadamas Pireuses. Pireuses elasid peamiselt meremehed, kalurid ja laevaehitajad. Atika talupojad pidasid loomi ja tegelesid põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju. Ateena linnas olid kuulsad pottsepad. Enamik käsitöölisi olid üsna vaesed ja pidid oma perekonna toitmiseks päevast päeva tööd rügama.
suurenemise ranniku lähedal. Samamoodi nagu Kreekaski ja teistes Euroopa riikides on Eesti keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 72,3 aastat ja naistel 81,5 aastat. 8 Linnad Suuremad linnad elanike arvu järgi: Linna nimi Elanikke Pindala Ateena 655 780 38,96 km² Thessaloníki 322 240 19,307 km² Pátra 214 600 333,14 km² Pireus 163 900 10,865 km² Lárisa 163 400 336 km² 9 Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka https://et.wikipedia.org/wiki/Ateena http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php http://www.zorbas.ee/kreekal.html http://www.estemb.gr/est/kreeka#top http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&lang=17 http://www.vm.ee/et/kreeka-vabariik-majandus http://www.kushnirs
võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ). Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes. (Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.) * Rikkad kodanikud pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Enamasti tehti seda heal meelel, sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita. * ATEENA LINN: Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000-100 000 inimest. Tänavad olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellisest, enamasti ühe-või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega. * KODANIKE KASVATUS JA HARIDUS: Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama.
3.Kruiis A) Mille poolest erinevad Euroopa ja USA kruiisireisija kruiisi valikul? Euroopa kliendile on tavaliselt tähtsad sihtsadamad, kus laev kruiisi ajal peatub. Ameeriklane taas pöörab enam tähelepanu laevale endale ja laeval pakutavatele teenustele. B) Millised on tähtsaimad kruiiside algussadamad Vahemerel? Tähtsamateks kruiiside algussadamateks on Hispaania, Barcelona; Itaalia, Civittavecchia; , Veneetsia; Kreeka, Pireus; Türgi, Istanbul. Kokkuvõte Tööd koostades leidsin mitmeid huvitavaid objekte Kopenhaagenis, mida külastada ning google mapi kasutades koostasin ka graafiku, mille järgi reaalselt reis võimalik läbida. Teise ja kolmanda punkti koostamiseks tuli aga läbi lugeda kaks artiklit Timo Kauppineni artikkel ,,Kuidas valida see õige kruiis?" ja Hiie Aru artikkel ,,Niiluse kruiis", mis olid huvitavad lugemiseks ning sisaldasid ladusat teksti, vastuseid küsimustele oli lihtne leida.
mõeldud." Sõnastage demokraatia puuduseid ja tooge selle juurde näiteid tänapäevast. Valitsemisvormid Kreekas Lõpetage skeem (töölehel). Abiks õpik lk 102-103 ja 106. Aristokraatia Demokraatia Türannia Töö allikatega Loe läbi 6 allikat Kreeka poliste riigikorra teemal ja vasta kirjalikult allikate lõpus olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme Keskuseks agoraa Periklese ajal ehitati võimsad müürid Pireus oli suurim sadamalinn Kreekas Akropol; Propüleed; Parthenon; Erechtheioni tempel; Athena pronkskuju Sparta Lõuna-Kreekas Lakoonika ja Messeenia maakond 4 suuremat kindlustatud küla, linna välja ei kujunenud Kodanikkond ehk spartiaadid Vabad mittekodanikud ehk perioigid Alistatud Messeenia elanikud ehk heloodid (õigusteta maaharijad) Kõige rohkem oligi heloode Ülesanne Tööleht: Ateena ja Sparta võrdlus. Töölehe põhjal arutluse kirjutamine. Teema:
Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant. Riigiasju korraldas 500-liikmeline n�ukogu, liikmed m��rati liisku heites. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku, nende seast paarisajaliikmelised kohtud. Ametnike hulgast t�htsamad olid 10 strateegi e. v�ejuhti. Kodanike hulka ei kuulunud naised, lapsed, orjad ja v��ramaalased e. metoigid. Ateena sadamalinn Pireus muutus suurimaks sadamaks Kreekas. Poisid saadeti seitsmeaastasena kooli, kus �piti lugema, kirjutama jne. Rikkamates peredes �petati lapsi kodus pedagoogi k�e all. Hariduse alla kuulus ka g�mnastika. 18.-20. eluaastani veetsid poisid riiklikus piiriteenistuses. P�rast teenistust loeti nad kodanikeks. Igalepoole mujale saadi aga kolmek�mneaastaselt. *********************************************************************************** JUMALAD, RITUAALID JNE
laevadelt. _____ 1 palestra sportimiskoht (algselt vabas õhus, hiljem ka ruumis) 2 Athena Lemnia Athena Lemnose saarelt 3 Ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel: sõnast parthenos `neitsi') ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan `kõik') 4 panantenaiad Athena auks iga nelja aasta tagant korraldatud hiigelpidustused Ateenas 5 Saroni lahe ääres paikneb Ateena sadam Pireus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kus veetis Athena oma lapsepõlve? 2. Athenat nimetati tihti Pallas Athenaks. Miks? 3. Kelle poolel oli Athena Trooja sõjas? Põhjenda. 4. Kirjelda Ateena Akropoli Periklese ajastul! 5. Kuidas eristad sõnu Parthenon ja Panteon? 6. Kes olid Athena erilised lemmikud? 7. Millisel Eesti ministeeriumil või riigiasutusel sobiks oma logoks võtta Athena kuju? 8. Tihti kujutatakse Athenat koos ühe linnuga. Millisega? 9. Athena kinkis Ateena linnale ühe puu. Millise
Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus
Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust. Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud
Rikkus võimaldas neil riigile teeneid osutades endale rahva hulgas poolehoidjaid võita. Tänu heale haridusele ning sellega kaasnevale kõneoskusele suutsid nad ka rahvakoosolekul teistest paremini mõjule pääseda. Seetõttu pärinesid poliitilised liidrid demokraatlikus Ateenas endist viisi peamiselt rikaste ja suursuguste kodanike seast. Ateena linn Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linn ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000 100 000 inimest. Kreeka linnadele tüüpiliselt olid enamus tänavaid kitsad ja kõverad ning majad enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud põletamata tellistest ehitised. Paljude majade juures olid ka otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest.
Rikkus võimaldas neil riigile teeneid osutades endale rahva hulgas poolehoidjaid võita. Tänu heale haridusele ning sellega kaasnevale kõneoskusele suutsid nad ka rahvakoosolekul teistest paremini mõjule pääseda. Seetõttu pärinesid poliitilised liidrid demokraatlikus Ateenas endist viisi peamiselt rikaste ja suursuguste kodanike seast. Ateena linn Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linn ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateena linnas elas arvatavasti 50 000 100 000 inimest. Kreeka linnadele tüüpiliselt olid enamus tänavaid kitsad ja kõverad ning majad enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud põletamata tellistest ehitised. Paljude majade juures olid ka otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest.
10 strateegi(väejuhti), olid ametnike hulgas tähtsamad ametnikel väike palk otsene demokraatia metoigid mittekodanikud, ei võinud osta maad, elasid linnas, tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, teenisid sõjaväes, metoige oli kodanikest rohkem kodanikud olid maksudest vabad rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi Ateena linn 5. saj suurim linn ja kultuurikeskus 50 000 100 000 elanikku ühe või kahekordsed majad, pottsepa- ja keraamikatöökojad Pireus Ateen sadam, Periklese ajal rajati müürid Mükeene ajal oli Ateena akropolil kuningaloss, hiljem kindlus, Periklese ajal muudeti see kultuurikeskuseks propülee = sissekäik akropolile Partenon jumalanna Ateena Tempel(tähtsaim põhamu, ,,neitsitempel"), seal hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat Erechtheioni tempel, pühendatud Athenale ja Poseidonile grüatiidid? naisekujulised sambad Kasvatus: poiste kasvatamine oli riigi asi, 7.a. kooli, Homerose eeposed
tappis pidusöögi ajal naisteks riietatult spartameelsed oligarhid ja võttis järgnenud ülestõusu käigus linnas võimu. Sparta garnison sunniti akropolilt lahkuma. Pelopidasest, ja peagi tema kõrval esile tõusnud Epameinondasest, said Teeba peamised juhid. Teeba taastas Kuningarahuga laiali saadetud Boiootia liidu. Sparta ja Teeba vahel vallandunud sõja käigus ründas Boiootiasse tunginud Sparta väejuht 378. a. Atikat (retke eesmärk vallutada Pireus jäi saavutamata). Tõenäoliselt oli tegu väepealiku oma algatusega, ent kui spartalased teda ateenlaste nõudest hoolimata süüdi ei mõistnud (tema kaitseks astus Spartas välja kuningas Agesilaos isiklikult), liitusid ateenlased Teebaga ja otsustasid taastada ka oma mereliidu. 377/8 a. talvel rajatud nn Ateena teine mereliit oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena. Ateenat ühelt ja kõiki muid liitlasi teiselt poolt käsitati võrdsete
annaabi.ee 
