müoglobiini denaturatsioon. Seejärel viisime nii toore kui ka kuumutatud liha proovid 50 ml vee abil koonilisse kolbi ning loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemine, milleks teostasime järgnevad katsed: 1. Võtsime kaks katseklaasi. Ühte neist pipeteerisime 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti. Mõlemasse katseklaasi pipeteerisime lisaks 1 ml 20%- list sulfosalitsüülhappe lahust, loksutasime ja lasksime valkudel 10 minuti jooksul sadeneda. Keedetud liha ekstrakti puhul ei tekkinud sadet, keetmata liha puhul tekkis. 2. Võtsime kaks katseklaasi, millesse pipeteerisime 5 ml kumbagi ekstrakti ja kuumutasime keeval veevannil. Jälgisime sademe moodustumist ja selle kogust
lahust. Edasi katsime kolbi lehtriga ning kuumutasime keemiseni. Lahust lasime keeda 5min, seda pidevalt loksutades. Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik: Valem: HCl NaOH Leelisuse CaCO3 % = p= lubiväetise kaalutis = = 0,2g HCl = = 5 ml E - CaCO3 molaarmass (40+12+3·16=100) Tiitrimise tulemus 7,88 Arvutamine: Leelisuse CaCO3 % = = = 100, 23 % Kokkuvõte:
TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 19k Töö pealkiri ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.14 Töö eesmärk Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik Pipeteerisime nummerdatud kolbidesse (1-9) 10 ml zelatiinilahust ning lisasime vastavalt graafikule vett, HCl ja KOH lahuseid. Esimesena lisasime vee ja alles siis teised lahused. Mõõtsime lahuse pH ning lahuste optilise tiheduse D fotoelektriliselt. Selleks valasime natuke lahust küvetti, mille asetasime fotoelektrilisse kalorimetrisse. Peale mõõtmist valasime lahused kõvettidest tagasi kolbidesse, ning 1. ja 2. lahusesse lisasime vastavalt 1 ja 2 tilka HCl-i
) 10,9 ; 2.) 12,3 ; 3.) 11,6 ; 4.) 11,5 Aritmeetiline keskmine: 11,575 cm³ Katse arvutused Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCL molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH=0,1002M CM,HCL=(11,575*0,1002) /10 = 0,1159815 [mol/dm3] Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Kontroll-lahuseks oli leelise (NaOH) lahus mõõtkolvis. Täitsime büreti soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerisime 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisasime 2-4 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrisime HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus (NaOH + indikaator) muutus punaseks. Kordasime katset kahel korral. Katseandmed Soolhapet kulus leelise neutraliseerimiseks (cm3): 1.) 4,9 ; 2.) 4,9 Aritmeetiline keskmine: 4,9 Katse arvutused Arvutan kontroll-lahuse molaarse kontsentratsiooni, kasutades valemit CM,NaOH= (4,9*0,1159815)/11,575= 0,049098 [mol/dm3]
3. Raua osa, mis oli lahuses sai vase värvuse. Teeme reaktsiooni võrrandi: 1. CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu 2+ Cu + 2 -> Cu0 0 Fe + 2 -> Fe2+ Järeldus: Raud hakkas CuSO4 toimel oksüdeeruma kuna raud on vasest aktiivsem metall Töö nr 15 elektrokeemiline pingerida, katse 1a,b,c,d Katse a Töövahendid: tiigel, pipet, 0,5M vask(II)sulfaadi lahus, raudtraat, tsink. Töökäik: 1) Pipeteerisime tiiglisse 10 tilka 0,5M CuSO4.lahust 2) Panime tiiglisse raudtraadi -Raudtraat kattus õhukese rooste kihiga. Vase värvi. 3) Kordasin katset, aga asendasin raudtraadi tsingi tükiga. Tsingi tükk muutus tumedaks. 4) Koostasin reaktsiooni võrrandid. CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu CuSO4 + Zn -> ZnSO4 + Cu Järeldus: Mõlema reaktsiooni puhul sadestus Cu, mis muutis raudtraadi vaskjaks ning tsingi tüki tumedamaks. Katse b
Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit. Portselankaussi asetasime tükikese orgaanilist väetist. Väetise tükikesele valasime peale universaalindikaatorit ja seejärel liigutasime kaussi edasi-tagasi nii, et universaalindikaator läbiks orgaanilise väetise tükikest. Seejärel määrasime universaalindikaatori värvuse põhjal väetise pH värviskaala abil. Analüüsitava väetise pH-ks saime 6,8. Töö käik: Laboris. Üldlämmastiku määramiseks pipeteerisime 10 ml märgtuhastatud filtraati Kjeldahli destillatsiooni kolbi, lisasime mõne tilga tümoolftaleiini ja asetasime kolvi destillatsiooniaparaati. Selles aparaadis lisasime proovile 50% NaOH lahust, kuni proovi värvus muutus siniseks. NH3, mis lendus NaOH toumel püüti vastuvõtjas kinni 1% boorhappe lahusega. Üle destilleerunud lämmastiku kogus tehti kindlaks 0,01 M HCl-ga tiitrimise abil ja tiitrimiseks kulunud soolhappe koguse alusel saimegi välja arvutada lämmastikusisalduse väetises
tes. Kordasime katset 3 korda ning saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Arvutasime tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. II KATSE Lahuse kontsentratsiooni määramiseks tiitrimisega loputasime kõigepealt soolhappe (HCl) jaoks mõeldud büreti hoolikalt läbi väheste soolhappe lahuse kogustega. Siis täitsime büreti sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerisime 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisasime 3 tilka indikaatorit (metüülpunast). Tiitrisime HCl lahusega kuni kolvis olev lahus (NaOH + indikaator) muutus punaseks. Kordasime katset jällegi 3 korda ning leidsime saadud tulemustest aritmeetilise keskmise. 4. Katseandmed M(NaOH)=0,1002 M V(HCl)=10 cm3 Kontroll-lahus nr. 7 I KATSE: V1(NaOH)= 11,0 cm3 , V2(NaOH)= 11,0 cm3 , V3(NaOH)= 10,9 cm3 V(NaOH)=(11,0+11,0+10,9)/3=10,9667 (cm 3)
Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5
Lisasime ca 170 ml destilleeritud vett ja loksutasime ühtlaselt kuni lahuse tekimiseni. Lahusele lisasime 30 ml küllastunud Ba(OH)2 lahust tärklise sadestamiseks. Kolbi täitsime destilleeritud veega kuni mõõtejooneni, loksutatasime ning jäetsime seisma kuni sademe langemiseni kolvi põhja. Lahuse filtrisime läbi kuiva voltfiltri keeduklaasi. Invertsuhkru sisalduse määramine tsüanaatmeetodil: Büreti täitsime filtritud kisselli lahusega. 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisime 20 ml 1%-list K3Fe(CN)6 lahust, 2 tilka metüleensinist ja 5 ml 2,5 M NaOH lahust. Keeduklaasi panime elektripliidile, ajasime lahus keema ning keemise ajal tiitrisime lahust kiselli lahusega kuni sinise värvuse kadumiseni. Tiitritava lahuse segamine toimub keemise ajal ning ssegamist viisime läbi automaat segajaga. Seejärel kordasime tiitrimist, tiitrisime aeglaselt, et ei tekiks üle tiitrimist. Lahendus:
Katses kasutatavad reaktiivid 1. Naatriumsulfiti vesilahus: 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l. 2. Naatriumtiosulfaadi lahus: Na 2S2O3 - 0,1 N. 3. Joodi lahus: J 2 + KJ, 0,1 N. 4. Tärklise 0,5 %-line lahus. 5. CuSO4 1 M lahus. Töö käik 1. Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust 2. Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J 2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni 3. Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi 4. Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus 5
[Cu(NH3)4]2+ -0,040; - 0,300 [Cd(NH3)4]2+ -0,610 [Zn(NH3)4]2+ -1,160 Töö käik Töövahendid: Universaalpolarograaf OH-105 (Radelkis) Elavhõbetilkelektrood (katood) Elektrolüüser suurepinnalise elavhõbeelektroodiga (anood) 3 mõõtepipetti, 5 ml 4 mõõtekolbi, 50 ml Fooni lahus: 1 M NH4OH + 1 M NH4Cl Na2SO3 x 7H2O, tahke 0,5 % zelatiini lahus Metallide standardlahused: 1mg Cu2+/ml, 1mg Cd2+/ml, 1mg Zn2+/ml Töö käik: Kolme 50 ml mõõtekolbi pipeteerisime alljärgnevas tabelis toodud vase, tsingi ja kaadmiumi standardlahuste mahud ml-s. Kolvi nr. Cu2+ Cd2+ Zn2+ 1 1 2 1 2 2 3,5 1,3 3 3 5 1,5 Neljandasse kolbi andis õppejõud kontrolllahuse. Kolvid täitsime peaaegu mõõtejooneni foonilahusega. Igasse kolbi lisasime spaatlitäie naatriumsulfitit lahustunud hapniku redutseerimiseks ja 0,5 ml 0,5 % zelatiini lahust maksimuide tekke vältimiseks
lagundaksid valgud) ning vett. Segasin ning hoidsin puhvrit jääl. b. Sellist valgulüsaati kasutatakse tavaliselt edasi immuunosadestamiseks, Western blotiks või ELISA analüüsiks. Need meetodid võimaldavad uurida rakkude valgulist koostist või eraldada spetsiifilist valku ülejäänud raku komponentidest. 12. a. Kasutasime keemilist meetodit. Selleks lahjendasime DMEM-is eraldi DNA ja PEI ning seejärel segasime lahused kokku. DEI moodustab DNA-ga kompleksid. Pipeteerisime tranfektsioonisegu plaadile ning lisasime rakususpensiooni. DEI soodustab DNA seostumist rakumembraaniga, fagotsütoosi teel sisenevad DNA:DEI kompleksid rakku. b. Tranfektsiooniprotokoll: 1. Rakkude vaatlemine mikroskoobis, rakkude seisukorra ja tiheduse hindamine. 2. Transfektsioonisegu ettevalmistus. Kõigepealt tuleb lahjendada seerumvabas rakusöötmes (DMEM) eraldi epsides DNA ja PEI. Võta kolm 1,5 ml epsi. Pipeteeri kõigepealt DMEM, siis
annaabi.ee 
